Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest, ,,Inimene on kõikide asjade mõõt". Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb inimese absoluutse loomuse poolt. Eetiline relativism on doktriin, et tegude moraalne õigsus ja väärus varieerub ühiskonniti ning pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Moraalirelativismi vormid: 1
monoteistlik religioon. • Aluseks on normatiivse judaismi pühad tekstid ja õpetlaste kommentaarid. • Tanah, 5 Moosese raamatut ehk Toora; Talmud ning midrašid. • Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaismi eetika • Jumala eeskuju – Jumal on püha. • Judaistlikus moraalis peetakse olulisimaks seadusekuulekust. • Seadus on universaalne: ta kohustab ja kaitseb kõiki inimesi, olenemata nende seisusest, ja määratleb ka Jumala enda moraalistandardid. • Pühakirjas sätestatud 613 käsule ja keelule kuuletumise nõuet täiendavad juudi õpetlaste arutelud voorusliku isiksuse omaduste üle. Jumal lõi inimese oma näo ja kuju järgi ning andis talle õiguse maailma valitseda. Moraal on seadusest sõltumatu • Judaismi eetika keskne küsimus on seaduse ja moraali vahekord, tänapäeval eelkõige judaistliku religioosse eetika ja tavamoraali vahekord: • Mil määral peaks kumbki mõjutama juudi
olla ka erinevate kuritegelike gruppide vaheline ja tegutseda üheaegselt mitmes riigis. 4 2.4. Ohvriteta kuriteod Ohvriteta kuritegusid nimetatakse mõnikord ka pahedeks või moraalivastasteks kuritegudeks. See tähendab, et nad ei ole suunatud isiku või vara vastu, vaid neid arvatakse ohustavat ühiskonna moraalset kudet. Keeruliste ühiskondade moraalistandardid on segased ja muutuvad pidevalt. Mis solvab ühe grupi moraali, võib olla vastuvõetav teisele. 2.5. Noorsookuritegevus Alaealine satub õigusekaitseorganite tähelepanu alla peamiselt kolmel juhul: 1) kui alaealine on sooritanud kuriteo; 2) kui teda on kuritarvitatud või omapäi jäetud ja 3) staatuse vastu eksimisel, see tähendab kui ta on sooritanud alaealisele lubamatu teo.
võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.'' Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 5. Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest. See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis. Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb moraali determineerituna inimese absoluutse loomuse poolt (John
kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.’’ Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 5. Moraali relativism Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis 6. Tööga seotud eetilised probleemid – töötaja, tööandja, personalivalik
lõbustusasutused, inimkaubandus, viina- ja tubakaäri, salakaubandus. 85% organiseeritud kuritegevusest on seotud majanduskuritegudega (maksupettused jne). 0.4 Ohvriteta kuriteod Ohvriteta kuritegusid nimetatakse mõnikord ka pahedeks või moraalivastasteks kuritegudeks. See tähendab, et nad ei ole suunatud isiku või vara vastu, vaid neid arvatakse ohustavat ühiskonna moraalset kudet. Keeruliste ühiskondade moraalistandardid on segased ja muutuvad pidevalt. Mis solvab ühe grupi moraali, võib olla vastuvõetav teisele. 5 0.5 Noorsookuritegevus Alaealine satub õigusekaitseorganite tähelepanu alla peamiselt kolmel juhul: 1) kui alaealine on sooritanud kuriteo; 2) kui teda on kuritarvitatud või omapäi jäetud ja 3) staatuse vastu eksimisel, see tähendab kui ta on sooritanud alaealisele lubamatu teo.
· Põhineb iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil Vooruseetika. Moraalsed voorused Mittemoraalsed Ausus, heasoovlikkus, Vaprus, optimism, ratsionaalsus, Õiglus, kohusetunne, tänulikkus enesekontroll, kannatlikkus, visadus, Meelekindlus,mõõdukus,tarkus, arukus, töökus, puhtus jne. õiglus Eetiline relativism: 1.Tegude moraalne õigsus varieerub ühiskonniti ja sõltub kultuurist. Puuduvad universaalsed moraalistandardid, mis oleksid kehtivad kõikidele indiviididele igal ajal. 2.On naiivne uskuda, et kõik meie eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil. 3.Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. 4.Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. 5.Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. Eetiline egoism. Avar egoism (T
· Ajakirjanduseetika · Meedia eetika · Ärieetika 2. loeng: EETILINE RELATIVISM Moraaliskeptitsismi vormid Moraaliskeptitsism objektiivseid moraalistandardeid ei ole olemas. Objektivism moraaliprintsiibid kehtivad universaalselt ega sõltu sellest, mida inimesed arvavad. Skeptitsism: 1. Nihilism 2. Relativism Nihilism ja relativism Nihilism moraalset tõde (tõdesid) ei ole olemas. Moraaliväited ei saa olla tõesed ega väärad. Relativism moraalistandardid on suhtelised e. relatiivsed, kehtides iga isiku jaoks eraldi või mingi ühiskonna piires. Eetilise relativismi vormid 1. Individuaalne relativism (subjektivism) 2. Konventsionaalne relativism (konventsionalism, kultuurirelativism). Märkus: Pojman kasutab mõistet `kultuurirelativism' deskriptiivse, mitte metaeetilise seisukoha tähenduses. Relativismi ideesse kätketud väited · Moraalinormid varieeruvad kultuuriti suuresti. · Moraalis ei leidu objektiivset tõde
vägivallakogemusega lapsi. Kui aga soovitakse näiteks saada hinnanguid rakendatud õppekavale või õpikutele sisule, siis tuleb valimisse haarata vastava ala eksperdid või õpetajad, sest nemad on nende õpikute alusel töötanud. Ühiskondlike fenomenide kogum Uurides ühiskondlikke fenomene, tekib vajadus koostada erinevaid rühmi ja valida, milliseid nähtusi või sündmusi (kommunikatsioon, interaktsioon, kollektiivne teadvus, massirahutused, kollektiivne surve, moraalistandardid, religioossed väärtused, tööeetika jne) uurida. Inimrühmade koostamine valimina on vajalik, kui uuritakse nähtusi, millega on seotud teatud hulk väga erineva haridus, töö või elukogemusega inimesi. Uuritav nähtus oleks nagu ,,rühmalugu". Siin kerkib küsimus, kuidas koostada õige koosseisuga rühmad. Inimesed rühmades peavad olema seotud uuritava nähtusega, neil peab olema uuritava nähtusega seoses mingi kogemus ja tekkinud mingid hoiakud
18 15. Relativistlik ja universalistlik eetika. Universals and Differences in Global Journalism Ethics Universiaalne eetika: mõju, tõde, objektiivsus, ausus, austus, täpsus Realtivistlik eetika: hea ja halb on suhteline. skeptilise traditsiooni mõtlejate eetika . Üldisi reegleid eitab. Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest. Universalistlik- Vaade, mille järgi moraal nõuab kõigi isikute võrdset ja erapooletut kohtlemist ning isikute erilised suhted teiste samasse partikulaarsesse rühma või kogukonda kuuluvate isikutega (nt pereliikmete või rahvuskaaslastega) iseenesest ei anna moraalset õigustust ega loo moraalset kohustust selliste isikute eelistavaks kohtlemiseks, ehkki eelistavale kohtlemisele
annaabi.ee 
