Reeglideontoloogia ehk generalism: Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile. Immanuel Kant (1724-1804) (põhimõtete järgi elamine, sisemine headus) o hüpoteetiline imperatiiv ("Kui tahad saada A, tee B!", Nt: Et saada terveks, võta rohtu!) o kategooriline imperatiiv (katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) Kanti moraalne ,,peab" (Moraalinõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised: sa pead tegema seda ja punkt. ) Kant eitab, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. Inimene peaks järgima reegleid, mida ta oleks valmis universaliseerima. "Tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama" · Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom
tunnistusest lähtudes ja ratsionaalset mõistust kasutades õigeid seadusi. Moraalikohustustel on imperatiivne (käskiv) jõud. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: hüpoteetiline imperatiiv, kategooriline imperatiiv Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. See ütleb, mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks. Näit: Et saada terveks, võta rohtu! Kategoorilise imperatiiv on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks). Tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet), mille järgi ma kavatsen toimida. Kanti antropoloogia Kanti silmis on inimesed loodud eriliste olenditena: inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Inimene on eesmärk. Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna.
See ütleb, mida tuleks teha oma soovi käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad rahuldamiseks. üldisteks toimimisprintsiipideks "Kui tahad saada A, tee B!" (moraaliseaduseks). Näit: Et saada terveks, võta rohtu! Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas Hüpoteetilised imperatiivid ei ole tahaksin, et kõik inimesed igal ajal moraali-imperatiivid, need ei kehti
" · Nt: Et saada terveks, võta rohtu! Tee filosoofia eksam kui soovid ülikooli lõpetada. · Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad. · ,,peab" kehtib kui on vastav soov · Kohustus tekib seoses sihi või soovi olemasoluga. Kategooriline: Kantil on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks). · Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi, mille järgi ma kavatsen toimida. · See on metareegel, mille abil saab välja töötada konreetseid moraalireegleid. · Kategooriline imperatiiv kui moraali meetod. Hüpoteetilised sõltuvad meie soovidest ja kategoorilised ei sõltu millestki, meil pole kohustust neid täita. Kategoorilisel imperatiivil on kaks vormelit: toimi
Detsisionism: võib-olla moraalis ei olegi üheselt kehtivaid tõdesid? Immanuel Kant: Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus  Hea Tahe. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: Hüpoteetiline imperatiiv (Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad.) Kategooriline imperatiiv (KI on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) KI 1.vormel: "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille järgi tegija kavatseb toimida. Kant eitab, et moraalselt toimima paneb meid soov saada õnnelikuks. Moraaliseadus on meie enda sees. Kanti antropoloogia ütleb: Kanti silmis on inimesed loodud eriliste olenditena: inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid.
· Oluline on vaid sisemine headus  hea tahe · Kant eristab 2 sorti imperatiivi (käsklust): o Hüpoteetiline imperatiiv  on tingimuslik; ütleb mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks; need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad o Kategooriline imperatiiv  katse testida, kas subjektiivsed maksiimid (käitumisprintsiibid) sobivad moraaliseaduseks; · Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust · Moraalinõudmised on kategoorilised: sa pead tegema seda ja punkt · Kant eitab seda, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. · Moraaliseadus on meie enda sees. · Kategooriline "peab" on inimestele kui ratsionaalsetele olenditele siduv, sest neil on mõistus. · Inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid.
Hüpoteetiline imperatiiv · Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. · See ütleb, mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks. · "Kui tahad saada A, tee B!" · Näit: Et saada terveks, võta rohtu! · Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad. Kategooriline imperatiiv · KI on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks). · Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet), mille järgi ma kavatsen toimida. Kategoorilise imperatiivi 1. Vormel "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." · Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille alusel toimija kavatseb toimida. · Seadus  objektiivne printsiip, maksiim, mis läbib universaliseeritavuse testi.
annaabi.ee 
