jäänud. Julgen väita, et lähtun peamiselt sellest teooriast kuna pooldan tõerääkimist ka siis, kui see põhjustab ebameeldivusi. Samuti pean õigeks moraalireeglite kehtivust universaalselt ning oluline on hea tahe, kuna tihti peale ei ole võimalik ette ennustada reaalseid tagajärgi mida tegu tekitada võib. Nõustun Kantiga, et mitte Jumal ei anna moraaliseadusi, vaid inimene ise. Seda peamiselt sellepärast, et ma ei ole usklik inimene, kuid ma usun ka, et moraaliseadused on juurutatud meisse kasvatuse käigus. Moraaliseadused on õigustatud ilma Jumala eksisteerimiseta ning samuti ei pea olema Jumal selleks, kes neid seadusi jõustab. Moraaliseadused on õigustatud, kui neid järgiv grupp inimesi on püsima jäänud ja see sama grupp toimib kohtuniku ja jõustajana. Samuti nõustun Kantiga, et inimene ei tohiks oma sisemist häält jalge alla tallata. Sisemine hääl on südametunnistusest ja ühiskonna normidest innustatud ning tihti peale
Jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil. · Mõistus aitab meil avastada need seadused, mis on vajalikud inimese õitsenguks. · Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame indivudaalseid ühiskondi ja posiivseid seadusi. Moraalsest õigusest: · Positiivne (tegelik) õigus ei ole tegelikult õigus, kui ta ei ole vastavuses loomuõigusega · Moraaliseadused on objektiivselt kehtivad. · Mõistus võib teha kindlaks, mis on tegelikult kehtiv. Eetiline objektivism Jagab absolutismi seiskohta, et moraaliprintsiibid on universaalsed. Ent erineb absolutismist, väites, et ühelgi moraalikohustusel pole absoluutset kaalu või prioriteeti. Mõõdukas objektivism Loobutakse absoluutsetest printsiipidest. Moraalikonfliktide korral võib loobuda teatud moraaliprintsiibist, sest teine printsiip kaalub selle üles. "Prima facie" (ld
· Religiooni algpunktiks oli ürgilmutus(sellele viitavad müüdid) · See millest müüdid räägivad oli ürgmonoteism. ÜRGMONOTEISM Usuti 1 jumalasse nim. Ülijumal, seostati taevaga. Oli hea tahtlik looja, kes lõi kogu maailma. Kõigis (algtasemel)kultuurides on vihe sellele. ÜRGJUMAL(enim levinud uskumused) Elab taevas, kõrgemal. Sarnaneb inimesele või isale. Ta on kõige looja. Ta on igavene. Ta on kõiketeadev. Kõik hea tuleb temalt ja tema on andnud ka moraaliseadused. Ta mõistab surmajärgselt inimeste üle kohut. Inimesed on temast võõrdunud kunagi ajaloos toimepandud väärteo tõttu(,,pattulangemine"). Schmidt oponeeris tugevasti s.Freudi seisukohale, kelle arvates oli usundi alvormiks toteism. Seda teooriat pole ümber lükatud. Taara Saarlaste sõjahüüjust. Jumal Pärit jumitu, jumetu(kahvatu-surnu). Loodususundid Maagiline mõtlemine. Maagia on tehnika mille abil ületatakse ümbritseva maailma takistused. Loodus kultuuris elav
jääda looduses ellu. Inimest tuleb eelistada looma üle. Eesmärgiks ei tohiks küll saada teiste liikide kõrvaldamine, kuid kui on vaja valida, kas inimene või loom, tuleb valida inimene. Näiteks seksuaaltung ja õpetamisvajadus on head omadused. Seks on seetõttu hea, et liik jääb püsima. Selle eesmärk pole mõnu tunda. Õpetamine on hea, sest inimesel on püüd ratsionaalselt korrastada ühiskonda tõe suunas. Looja seadus Moraaliseadused on kirjutatud inimlikku loomusesse jumala poot. Loodu on korrastatud ning seega on ka maailm korrastatud koht, sest siin on kindlad seadused. Juhuseid on vähe. Korrastatuse taga on jumal. Meis kõigis on püüd korrastatuse järele, mis peaks sobima jumala tahtega olla korrastatud. Loodud asjad on head. Inimesel peab olema hea kavatsus kõige loodu suhtes, sest see on loodud kõik heal eesmärgil. Me pole loodust ise teinud, seega ei tohi me seda ka rikkuda. Inimen
Looduses kõrgeimaks sihiks on inimese ellujäämine. Looma elu säilitamine ei saa olla olulisem kui inimelu oma. Samas on olemas kõigis ka seksuaalne tung, õpetada enda järeltulijaid. Need viitavad üldisele heale. Inimestele eriomane tunnus on püüelda ratsionaalselt korrastatud ühiskonna suunas. Inimesel on samuti ka püüe, tung Jumala v tõe suunas. Tuleb sisse metafüüsiline pool, tajutamatu. LOOJA SEADUS Inimese moraaliseadused on kirjutatud inimese loomusesse jumala poolt. Toetutakse põhimõttele ,,loodu on korrastatud koht". On olemas oma kindel struktuur ja kindlad seadused. Kõik tänapäeva teadused toetavad korrapärasuse arusaama. Eesti astroloogid avastasid, et universum on üles ehitatud kärjekujulise struktuuriga. See esitab küsimuse, kuidas on võimalik, et juhuslikult tekib mittemillestki ehk Suurest Paugust kord. Korrastatuse taga on väidetavalt looja
kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse vastu ning meie ühise kasu nimel püüdlema igaühe täieliku eneseteostuse poole. Autonoomia (kr k 'seadus iseendale') Sõna-sõnalt olema iseenesele seaduseks [vrd: kreeka keeles Autos = ise, nomos = seadus], kuid kuigi "iseenesele seaduseks olemisel" on tavaliselt negatiivne seadusetusele viitav varjund, võttis Kant selle kasutusele rõhutamaks, et vastutustundlik moraalne tegutseja peab moraaliseadused omaks võtma nagu enda omad, ja mitte tegutsema üksnes ülemvõimu poolt peale pandud kohustuste ajel [vrdl: heteronoomia]. Autonoomne indiviid jõuab moraalsete otsustusteni pigem mõistuse kui autoriteedi tunnistamise kaudu Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev
tahtmist aidata kaasa tema heaolu parandamisele."·Heategevuse näite puhul ei saa inimene soovida, et selline toimimismaksiim muutuks universaalseks seaduseks, sest keegi ei saa tahta, et teised oleksid ükskõiksed ka siis, kui temal läheb abi vaja. ·Järelikult ei pea see maksiim "igaüks vaadaku ise, kuidas hakkama saab!" universaliseerimistestile vastu. ·Kanti järgi tähendab olla moraalne toimija, et inimene juhib oma tegevust "universaalsete seaduste" valgusel. ·Moraaliseadused kehtivad alati, kõikides olukordades, ilma mingi erandita. ·Üks selliseid moraalireegleid, mis kehtivad absoluutselt, on keeld valetada. ·Kanti meelest tähendab valetamine teise inimese inimväärikuse hävitamist. ·Kant esitas valetamiskeelu näite oma essees "Oletatavast õigusest valetada omakasupüüdmatutel motiividel". ·Väidab, et isegi mõrvarile tuleb rääkida tõtt. ·Sest mõistus käsib meid olla ausad igas olukorras, see on kõige püham ja
Siiski ollakse veel kaugel maailmast, kus kõiki inimesi koheldakse võrdselt. 2.1 Homoseksuaalsete suhete legaliseeritus maailmas Arenenud riikides on homoseksuaalsed seksuaalaktid legaliseeritud ning on kaotatud varem eksisteerinud seadusega ette nähtud karistused samasooliste inimeste vaheliste seksuaalaktide eest. Siiski on paljudes maailma osades seadused, mis keelavad või reguleerivad vabatahtlikke seksuaalsuhteid samast soost isikute vahel. Teistes riikides on niinimetatud moraaliseadused, mis keelavad ,,antisotsiaalse" või ,,ebamoraalse" käitumise ja ,,avaliku skandaali põhjustamise". Neid kasutatakse politsei poolt, et arreteerida ja ahistada geisid, lesbisid, biseksuaalne ja transseksuaale (International Gay and Lesbian Human Rights Commission 2003). Vabatahtlikud homoseksuaalsed seksuaalaktid on illegaalsed rohkem kui 70 riigis (mitmes karistatavad isegi eluaegse vanglakaristuse või surmanuhtlusega) (Pearson 2006) ning neist 40
annaabi.ee 
