Neid antakse edasi põlvest põlve. Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. On universaalseid tavasid (tervitamine, külalislahkus), aga ka teatud maale või kultuurile omaseid käitumismalle. (nt rahvakalendris tähistab põllutööde lõppu mardipäev.) Moraalinorm eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Kui tava järgitakse reeglina ühistegevuses, kollektiivselt, siis moraalinormist juhindumine puudutab inimese isiklikku hingelist tõekspidamist. Nende kujunemist on tugevalt mõjutanud maailmausundid. (nt kümme käsku, õpik lk 27) Igapäevaelus tuleb juhinduda nii tavadest, moraalinormidest kui ka õigusnormidest. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks (e. Tavanormideks), moraalinormideks ja õigusnormideks. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui
Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus - ebaaus, õiglane - ebaõiglane, jne). Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, on aga kogu ülejäänud sotsiaalsete normide süsteemile eetiliseks aluseks. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Mõlemad tekivad stiihiliselt ja säilivad inimese teadvuses, kuid erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, kuid need on vähem seotud emotsioonidega, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt kahe töökollektiivi vahelised spordivõistlused, üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui
hinnangut eetiliste kategooriate kaudu. Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. Tava kui harjumusel põhinev põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Mõlemad tekivad stiihiliselt ja säilivad inimese teadvuses, kuid erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, kuid need on vähem seotud emotsioonidega, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. Religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis
lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad: 1. Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. 2. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mis on kehtestatud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Erinevalt moraalinormist ei soendu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. 4. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis
Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraalinormid Mingis kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. // Korporatiivsed normid Käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. // Tava Harjumusel põhinev käitumisreegel, erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. // Religioossed normid Usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. // Välise kultuuri ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid Reguleerivad indiviidi käitumise välist külge, on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale
valise kultuuri normid Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraalinormid – Mingis kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. // Korporatiivsed normid – Käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. // Tava – Harjumusel põhinev käitumisreegel, erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. // Religioossed normid – Usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. // Välise kultuuri ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid – Reguleerivad indiviidi käitumise välist külge, on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale. // Õigusnorm –
Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad: 1. Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. 2. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mis on kehtestatud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Erinevalt moraalinormist ei soendu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. 4. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis
annaabi.ee 
