Siin kehtib põhimõte, et iga riik seisab enda eest nii, kuis oskab, kuid siiski võim on selle käes, kel on rohkem jõudu. Venemaad ei karistatud antud vahejuhtumi eest eriliste sanktsioonidega, kuna ta varustab suurt osa maailmast gaasiga ning keegi ei taha riskida selle lepingu kaotamisega. Siinkohal tuleb mängu ka moraalipõhimõte, mida realistid suhteliselt tähtsusetuks peavad. Ei Venemaa, Abhaasia, Lõuna-Osseetia ega lääne käitumine antud olukorrale polnud üldisele moraalinormile vastav, küsitav on ka Gruusia enda moraalsus. Selliste sündmuste valguses kehtib eelkõige põhimõte, et moraal kohandub vastavalt olukorrale. Gruusia kriisi sündmused on ka praktiline näide sellest, kuidas sõjaline jõud ning riikide/piirkondade omavahelised liidud on justkui kahe otsaga mõõgad, mis võivad konflikte nii juurde tekitada, kui ka ära hoida. Üldlevinud arvamus on siiski, et mida rohkem liitlasi ning sõjajõudu, seda kindlam on seljatagune
tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus - ebaaus, õiglane - ebaõiglane, jne). Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, on aga kogu ülejäänud sotsiaalsete normide süsteemile eetiliseks aluseks. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Mõlemad tekivad stiihiliselt ja säilivad inimese teadvuses, kuid erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, kuid need on vähem seotud emotsioonidega, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt kahe töökollektiivi vahelised spordivõistlused, üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga.
Sotsiaalne norm- üldise sisuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist. SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM: Moraalinormid- mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid- käitumisreeglid, mis on kehtestanud organisatsioon oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemiseks selle sees ja suhetes teistega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel, lähedane moraalinormile. Sinna hulka käivad ka traditsioonid, kuid on vähem seotud emotsioonidega. Religioossed normid- usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga ja ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funtsioone. Välise kultuuri normid- e kombestiku normid regluleerivad indiviidi käitumise välist külge. Õigusnorm riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki suhetest osavõtjatele
kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane) Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustus oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri normid ehk kombestiku normid reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Tavakeeles viisakusreeglid.
Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu. Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. Tava kui harjumusel põhinev põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Mõlemad tekivad stiihiliselt ja säilivad inimese teadvuses, kuid erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, kuid need on vähem seotud emotsioonidega, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. Religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui
lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad: 1. Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. 2. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mis on kehtestatud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Erinevalt moraalinormist ei soendu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. 4. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui
Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad: 1. Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. 2. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mis on kehtestatud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Erinevalt moraalinormist ei soendu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. 4. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui
annaabi.ee 
