· Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides; · Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled; · Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuste tahest. Kompromiss on otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistes järelandmisi. Konsensus ehk üksmeelne kokkulepe tähendab, et otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks, moraalinormideks ja õigusnormideks.Inimese loodud seadused e. sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata normideks.Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades.Seda dokumenti nim. õigusaktiks.Kõige tähtsam õigusakt riigis on põhiseadus. Tava on ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumistteatud olukorras. Moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbuspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. 2
ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas alati elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võib pidada tava ja moraalinormideks. Igat olukorda ühiskonnas saab reguleerida ka individuaalselt –vaatame igat kaasust eraldi, lähtume indiviidipõhisest lähenemisest või normatiivselt-üldkehtivad reeglid, reeglid, mis kehtivad kõigile.Domineeriv on normatiivne.Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. Normatiivne reg. Tähendab inimeste käitumise korrastamist üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb alati kõigile
) Moraalinorm eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Kui tava järgitakse reeglina ühistegevuses, kollektiivselt, siis moraalinormist juhindumine puudutab inimese isiklikku hingelist tõekspidamist. Nende kujunemist on tugevalt mõjutanud maailmausundid. (nt kümme käsku, õpik lk 27) Igapäevaelus tuleb juhinduda nii tavadest, moraalinormidest kui ka õigusnormidest. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks (e. Tavanormideks), moraalinormideks ja õigusnormideks. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Toimib vaid siis, kui seadused on avalikud (st, igaühele kättesaadavad. nt riigiteatajas. www.riigiteataja.ee ) 1.6 RIIK MIS SEE ON JA KELLE HEAKS TÖÖTAB LK 29 - 34 Riigi tunnused on territoorium, rahvastik ja iseseisev avalik võim.
See grupp elas koos, et elada üle raskeid talveaegu ja võidelda ühiste vaenlaste vastu. Hoiti üksteist, et ellu jääda. Selles samas ühiskonnas olid mehed, kes jahtisid toitu. Kogu see toit on valmis vaja küpsetada, tekkisid sellele alale inimesed, kes seda tegid. Tekkisid inimesed, kes karjatasid loomi. On näha, et tekkis kindel ühiskonnakord. Inimeste elus mängivad oma kindlat osa väljakujunenud käitumise mastaabid. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Kõigile on teada, et õigusnormid on sotsiaalse korrana üldkohustuslik. Moraal kuulub ka sinna alla, sest ka moraal on sotsiaases korras üldkohustusliku iseloomuga. See tähendab, et kui inimene satub moraalinormis olukorda, on kõige targem käituda vastavalt normi nõudmisest tulenevale. Ka moraalikord on garanteeritud kord, mis tähendab seda, et ühiskond reageerib normi nõuete eirajate suhtes negatiivselt. Näiteks inimene, kes rikub moraalikeeldu,
On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele). Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamise lähtudes sellest, mida tingib sotsiaalne elu ise. 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum).
ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas alati elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võib pidada tava ja moraalinormideks. Igat olukorda ühiskonnas saab reguleerida ka individuaalselt vaatame igat kaasust eraldi, lähtume indiviidipõhisest lähenemisest või normatiivselt-üldkehtivad reeglid, reeglid, mis kehtivad kõigile.Domineeriv on normatiivne.Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. Normatiivne reg. Tähendab inimeste käitumise korrastamist üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb alati kõigile
Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõikidele sama liiki juhtudele. Individuaalse reguleerimise eelis iga situatsiooni unikaalsusega arvestamine
rikkumine, mis on selgelt määratletud iga riigi seadusandluses koos vastava karistusega. Normide klassifitseerimine: tavad, moraalinormid ja seadused. Tavadeks nimetatakse tunnustatud käitumisnorme, mis antakse edasi põlvestpõlve. Üldiselt reguleeritakse tavadega tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised. Tavasid ei peeta nii tähtsateks, et neid rangelt kehtestada. Tava rikkumisel reageeritakse mitteametlikult, hukkamõistvate sõnade ja zestidega. Moraalinormideks nimetatakse neid tavasid, mis reguleerivad ,,peab" valdkonda kuuluvaid käitumisi. Nad on sotsiaalse korra säilimisel tavadest tähtsamad ja sellepärast ka rangemalt kehtestatud. Näiteks: kohustus aidata oma sugulast, 34 austada võimu ja järgida ühiskonna sündsusnorme. Seadusteks nimetatakse neid norme, mis reguleerivad ühiskonnale kõige
annaabi.ee 
