tarkuseks." Meeltega tajutav tegelikkus tähendab Platonile näilisust, mis küll laias laastus võttes on olemas, aga päris tõeliselt ei ole. Näilisus hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal. Kui tuleb ilmtingimata meeles pidada, et näilisus ei taga tõelist teadmist. Platoni ideeõpetuse eri küljed, mida hilisem filosoofia tavatseb käsitada üksteisest sõltumatutena, ei moodusta Platoni enda töödes alasid. Platoni ideeõpetuse moraalifilosoofilised, tunnetusteoreetilised, keelefilosoofilised, metafüüsilised ja ühiskonnafilosoofilised dimensioonid põimuvad tema tekstides ühtseks kimbuks, mille eeliseks mõisteline selgus küll ei ole. Platon ei usalda meelelist taju, kuna see viib tähelepanu üksikutele ja kaduvatele asjadele neid ühendava püsiva olemuse arvel .Ta rõhutab oma seisukoha seda punkti, et teadmine on lihtsalt suunatud teistele asjadele kui arvamus või usk. Kuna "arvamus on midagi
süstemaatiliselt iga teema eraldi. Lähtub Sokratese õpilasena õpetaja põhiintuitsioonist --mõtlemine tuleb suunata üldise kui sellise määratlemisele. Õpetus ideedest seostub Platoni teiste teemadega, näiteks arutlusega ideaalriigist. Platoni ideeõpetuse eri küljed, mida hilisem filosoofia tavatsed käsitada üksteisest sõltumatutena, ei moodusta Platoni enda töödes omaette alasid . Platoni ideeõpetuse moraalifilosoofilised, tunnetusteoreetilised, keelefilosoofilised, metafüüsilised ja ühiskonnafilosoofilised dimensioonid põimuvad tema tekstides ühtseks kimbuks, mille eeliseks mõisteline selgus küll tõesti ei ole. Tema teooria jagab oleva kaheks -- olemused ja näivus. See teooria on tavamõistuse jaoks vastuvõetavam kui Parmenidese äärmuslik teooria. Platon jagab maailma kaheks nähtav maailm milleks on meeltega tabamine, näivus, paistvus, tekkimine, hävimine, muutumine ning ajaline ja ruumiline
Moraalil peab olema subjektiivsest hinnangust tugevam põhi. Platon viitab ideedele ja tõstab oma moralismi nende poolt valgustatud püsivale ja igavesele alusele. Kuigi rahvakoosoleku otsus oli demokraatlik, oli see sellest hoolimata väär; see ei olnud vastavuses hüve ideega. Hüve eri liigid on Platon üksikasjaliku uurimise objektiks – vaprus dialoogis “Laches”, mõistlikus dialoogis “Charmides” ja õiglus dialoogis “Riik”. Eetilised, poliitilised ja moraalifilosoofilised küsimused on tema jaoks põletavalt tähtsad. Platon on otsustavalt igasuguse relativismi vastu, nii eetikas kui ka tunnetusõpetuses. Tema arvates on võimalik üldkehtiv teadmine – teadmine, mis ei vaheldu nagu muljed erinevate 11 isikute puhul. Sellele vastavalt tahab ta näidata, et väärtustel ja hüvedel on objektiivne alus, millele saab püstitada pädeva moraaliteooria
). Tõeliseks pidas ta ideed ennast. Ainususe tunnetamine paljususes on Platoni kesksemaid teemasid. Tema arvates on ideed muutumatud, püsivad ja igavesed. Platoni mõtlemist ülistav filosoofia on üleskutse teoretiseerida, analüüsida, otsida sügavamaid põhjusi vahetult ilmneva näilisuse taga. Ideed moraali alusena Platon on moralist. Hüve eri liigid on Platoni üksikasjaliku uurimise objektiks – vaprus, mõistlikkus ja õiglus. Eetilised, poliitilised ja moraalifilosoofilised küsimused on tema jaoks põletavalt tähtsad. Platon ja ühiskonnafilosoofia. Inimest ei saa eraldada kaasinimesest ega riigist, mille nad koos moodustavad. Tal on auahne eesmärk esitada üksikasjalik visioon ideaalsest riigist. Valitseja põhiline oskus on eristada arvamus tõelisest teadmisest. See on Platoni Sokrateselt päritud intellektuaalse eetika järgi – ülim ja puhtaim hüve. Filosoof on tõe armastaja
Platon tahab juhtida meie tähelepanu mõistelisele, mõtlemist eeldavale osale, ilma milleta teadmine on võimatu. Sellele annab ta nime ,,idee". Ideed moraali alusena Platoni ideed annavad aluse ka moraalifilosoofiale. Platon on moralist. Tema arvates on enamuse otsusel põhinev moraal tõelise moraali karikatuur. Moraalil peab olema subjektiivsest hinnangust tugevam põhi. Platoni jaoks olid tähtsad eetilised, poliitilised ja moraalifilosoofilised küsimused. Ta on vastu igasugusele relativismile. Et objektiivne teadmine ja objektiivsed väärtused oleksid võimalikud, selleks vajame me ideid. Mehisuse idee. Ideede ja meelelise maailma suhe Ideid ei või tuletada meelelisest maailmast. Platon uurib võrdsuse ideed. Mõtlemine on meelelise tajuga võrreldes alati esmane, tunnetusteoreetiliselt ja loogiliselt. Olev kui selline, asjade tuum ja olemus on saavutatav vaid mõtlemise abil. Tüübid ja liigid. Ideed ja keelefilosoofia
abil; astronoom-ennustas ette päikesevarjutuse (28. mai aastal 585 eKr), mida loetakse vanimaks Euroopa hüpoteesiks. Pakkus algeks vett: on pidevas liikumises, kui muud asjad võivad hävida, siis alge (vesi) ei hävi, rõhutas ka seda, et vesi on kosmoloogiline aine (maailma element, vett on palju). Ettekujutus maast: maa on lame/kettataoline taldrik, mis ujub vees, kui vesi lainetab, siis see toob kaasa maavärinad (ürgvee lainetamine). Esimesed moraalifilosoofilised tõekspidamised "Inimene pea piiri!" b) Anaximandros 7. sajandist Thalese õpilane Tõi välja aine omadused. Tema põhitermin apeiron (lõputu, piiratu). Aine ise on ebamäärane, ei too ainet välja; liigub. Gnomon e päikesekell, mis meenutab varrast. Varda kaudu näitas ajkulgu Peetakse vanimaks teadaoleva fil teose "Loodusest" autoriks-üksikud fragmendid/osad säilinud, seega autentne.
Need on sügavad rahutused; nad juurduvad nii sügavalt meis nagu meie keele tähtsus. sest
selgus, mille poole me püüdleme, on igal juhul täielik. See aga tähendab, et filosoofilised
probleemid peavad täielikult kaduma. Tõeliseks avastuseks on avastus, mis annab võime
filosofeerimist katkestada kui ma seda tahan. Avastus mis vaigistab filosoofia, nii et teda ei
piitsutaks küsimused, mis enda küsitavaks teevad.
annaabi.ee 
