61. Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest metafüüsiline aspekt ütleb, et kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erinek kõigist muudest entiteetidest ja epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest teadasaamiseks peaks meil olema minfi eriline moraalse taju üksus. 62. Mackie: katastroofiliste tagajärgede kaasatoomine ei tee tõsiasju olematuks. Kui moraalifakte ei ole, siis neid ei ole, sõltumata sellest, mis selle teadmise tõttu juhtuks. II järku skeptitsism tähendab II järku skeptik kahtleb, kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada!
Metaeetika on filosofeerimine eetika üle. Metaeetik on eetikaküsimuste suhtes neutraalne – ta ei ütle, mis on õige või väär, hea või halb. Metaeetika Hare, Moore faktualism-deskriptivism-kognitivism: moraaliotsused väljendavad uksumusi, võivad olla tõesed/väärad, tõesed juhul, kui olemas sobivad moraalifaktid. nonfaktualism-nondeskriptivism-nonkognitivism: moraaliotsused ei väljenda uskumusi, pole hinnatavad tõese/väärana, ei kirjelda moraalifakte, kuna neid pole olemas. Faktualism -> I Naturalism: teaduslik -> reduktsionism (taanduvad teistele naturaalsetele omadustele) -> mittereduktsionism (ei taandu teistele naturaalsetele omadustele) -> II Mittenaturalism: pole teaduslik Nonfaktualism -> I veateooria (Mackie: moraaliomadusi on – need, kas tõesed või väärad, moraalifakte pole olemas) -> II nonkognitivism (moraalifakte pole olemas)
aga on seisukohal, et õige tegu on selline, mis on kooskõlas niisuguste reeglitega, mille tulemuseks (võrreldes teiste reeglistikega) on parimad tagajärjed. Veateooria (error theory) kohaselt tuleb moraaliotsustusi põhimõtteliselt tõlgendada kui tõeväärtustega väiteid, mitte kui emotsiooniväljendusi või ettekirjutusi. Moraaliotsustused püüavad osutada moraalifaktidele (omadustele) ning väljendada moraalitõdesid, kuid moraalifakte (omadusi) pole olemas. Järelikult ei saa olla ka moraalitõdesid. Tavamõistuslik moraalimõtlemine, mis eeldab moraalifaktide või omaduste olemasolu, eksib süstemaatiliselt. Veateooria esitas J. L. Mackie oma teoses Ethics: Inventing Right and Wrong (1977). ülemäärane tegu (supererogatory act) (ld k supererogatus `väljaspool kohuse piire') Tegu, mis ei ole moraaliprintsiipide poolt nõutud, väljub kohustuslikkuse piiridest, ehkki on moraalselt kiiduväärne.
(maailm, fakt, asjade seis, tegelikkus). Kolm „tõde“ vastavusteooriast: *ajalooliselt vanim tõeteooria *kõige lähedasem tavaarusaamale tõest *kõige tunnustatum tõeteooria Probleeme vastavusteooriaga: - Kuidas näidata vastavust? – Saame võrrelda ainult asju, mis kuuluvad samasse kategooriasse, väited ja maailm on erinevates kategooriates. (Frege) - Moraalifaktid – vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdesid. on olemas moraalitõed, aga pole moraalifakte, millega moraalitõed saaks vastavuses olla. - Aprioorsed tõed e kogemusest sõltumatute tõdede probleem. Nt 2+3=5, milles seisneb selle vastavus tegelikkusega? II Tõe koherentsusteooria *Leibniz, Spinoza, Joachim, Neurath Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. Väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega). Kooskõla tähendab vastuolu puudumist.
Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada! Süüdistus: Veateooria ei saa olla õige, kuna seda järgides tuleks kõik moraalinormid hüljata, see viib aga katastroofiliste tagajärgedeni. Vastus: Mackie ütleb, et veateooria on II järku teooria, mille toetaja võib ühiskonnas leiduvaid norme ometi järgida. Katastroofiliste FLFI.02.003 Eetika alused tagajärgede kaasatoomine ei tee veel tõsiasju olematuks. Kui moraalifakte ei ole, siis neid ei ole, sõltumata sellest, mis selle teadmise tõttu juhtuks.
Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada! Süüdistus: Veateooria ei saa olla õige, kuna seda järgides tuleks kõik moraalinormid hüljata, see viib aga katastroofiliste tagajärgedeni. Vastus: Mackie ütleb, et veateooria on II järku teooria, mille toetaja võib ühiskonnas leiduvaid norme ometi järgida. Katastroofiliste FLFI.02.003 Eetika alused tagajärgede kaasatoomine ei tee veel tõsiasju olematuks. Kui moraalifakte ei ole, siis neid ei ole, sõltumata sellest, mis selle teadmise tõttu juhtuks.
3. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele. Tõesus seisneb väite (otsustuse) ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. Kolm ,,tõde" vastavusteooriast: .. ajalooliselt kõige vanem teooria .. kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. .. kõige tunnustatuim tõeteooria Etteheited: ..Kuidas näidata vastavust? Väited ja maailm kuuluvad erinevatesse kategooriatesse, st neid ei saa võrrelda. .. Moraalitõdedel pole moraalifakte, millega saaksid moraalitõed vastavuses olla .. aprioorsete tõdede probleem (nt 2+3=5), me ei ta milles seisneb vastavus tegelikkusega. 4. Milles seisneb tõe koherentsusteooria? Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. Väide on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Kooskõla tähendab vastuolu puudumine. X sündis aastal 1973 ja X sündis aastal 1937 on vastuolus. Teooria 2 lähtekohta: .
intuitsioon. Võimalik vastuväide veateooriale ja vastused · Veateooria ei saa olla õige, kuna seda järgides tuleks kõik moraalinormid hüljata, see viib aga katastroofiliste tagajärgedeni. · Mackie ütleb, et veateooria on II järku teooria, mille toetaja võib ühiskonnas leiduvaid norme ometi järgida. · Katastroofiliste tagajärgede kaasatoomine ei tee veel tõsiasju olematuks. Kui moraalifakte ei ole, siis neid ei ole, sõltumata sellest, mis selle teadmise tõttu juhtuks. Kokkuvõtteks: · Moraalinormide objektiivsus ei pea tähendama seda, et need oleks empiiriliselt kontrollitavad. Objektiivsus võib tähendada ka ideedevahelist loogilist kooskõla. · Moraalil on eesmärk, s.t inimestel on eesmärke, mida moraal aitab ellu viia. Seda, kas miski aitab neid eesmärke ellu viia, võib olla võimalik kindlaks teha.
teadmatusest, ebaküpsusest, ebausust, irratsionaalsusest, mitte objektiivse moraali puudumisest. Veidruse argumendi vastu: moraaliomadusi võib käsitada teisiti, ilma et moraaliomadused osutuksid veidrateks. Loengu lõpuosas vaatlemegi põgusalt mõnda uuemat naturalistlikku teooriat, mis püüab käsitleda moraaliomadusi realistlikult. Mitmetel sellistel teooriatel on analooge naturalistlike vaimukäsitluste seas. 152. Subjektivism Subjektivism: Leidub moraalifakte, kuid nad on subjektiivsed, inimvaimust sõltuvad faktid. Individuaalne subjektivism: Eetikaväidetel on tõeväärtus, nad käivad iga indiviidi hoiakute kohta. Moraaliotsustus on justkui esteetiline maitseotsustus.Moraalsed faktid sõltuvad subjektiivsest hoiakust ning võivad sageli muutuda. Isikutevaheline kriitika ei ole võimalik. Ideaalse vaatleja teooria: Faktid on küll vaatlejast sõltuvad, kuid see on täiuslikult ratsionaalne hüpoteetiline vaatleja
annaabi.ee 
