Kokku on 13 voodikohta, 3 lisakoha võimalust. Arma ratsatalus saab puhata pere või väiksema seltskonnaga. Puhkemajas saab võtta ratsutamise algõpetuse tunde, käia hobustega mere ääres ja metsas sõitmas. Hobusehuvilised lapsed saab ka tuua ratsalaagrisse. Suvel tehakse paadisõitu merel ja korraldatatakse matkasi Uhtju saarel. Majutuses hinnad on 20 €/in, telkimine telkimine 5 €/in, ratsutamine 15 €/tund, ponisõit lastele 5 €, mootorpaadiga sõit (4 kohta) 65 €/tund. Eisma Külalistemaja ja Puhkeküla – asub looduslikult imekaunis kohas Lahemaa Rahvuspargi naabruses merekaldal männimetsas 4,5 ha suurusel territooriumil. Külalistemaja on sobilik koht suveürituste, koolituste, seminaride, konverentside ja pidulike tähtpäevade korraldamiseks. Eisma Külalistemaa on mõnus koht ka lihtsalt koos lastega puhkamiseks. Kämpingmajad sobivad noorte – ja lastelaagrite korraldamiseks.
Taavi kadus nädalaks Suureranda ning Jull parandas ise paadid lõpuni, aitas Jaaguõue paatigi. Kui Taavi tagasi tuli, oli Liisu ja Taavi vahel väike sõnelus ning järgmisel päeval laenas Taavi Juuliuse kümnekat. VIII (89-104) Augusti lõpp. Vihma sadas, katus tilkus läbi. Jaaguõue Prits jõudis koju ning Sessi palus Taavilt hakkmasinat. Prits läks Taavi juurde viinaga ja väitis, et enam merele ei lähe. Kilu püük (Prits ja Orge Gustav mootorpaadiga). Tuli torm, mis viis Taani laeva madalale. Taavi, Jull ja Silma peremees läksid uurima, mis laev on, näitasid kaardil asukoha ja said 4 kotti suhkrut. Hoiatusest hoolimata läks 2 paati veel ja Prits uppus. IX (104-116) Torm rauges, laev oli ära läinud. Kristiine palus Taavit, et too Pritsule kirstu teeks. Jull läks Sessiga kaasa kuuseoksi tooma. Kui surnu kirstus, nägid lapsed oma isa. Sess väidab Jullile, et nende olukord on vanemate osas sama. Taavi
Joosep läks elama sinna lähedale, Verilaiule, ning pühendus täielikult tööle- aina komponeeris. Ka Kaie-Skalle oli koju tulnud, kuid Joosep ei pannud teda justkui tähele. (Kaie oli nüüd see, kes Tuulemäel tulukest süütas, kuna Rabaraud oli teda palunud.) Lõpuks võttis Kaie julguse kokku ning läks Joosepi juurde. Joosep küsis Kaielt tema sihtide kohta, kuid Kaie vastas, et neid võib tunda vaid südames. Joosep ja Kaie läksid lahele mootorpaadiga sõitma. ,,Nad ei rääkinud enam palju, nad tundsid, et kaks rööbiti jooksvat teed sulasid järsku ühte ning algas ühine tee". Joosepi noodipoognad täitusid nüüd nii imekergelt ja enesestmõistetavalt, nagu ta polnud seda tundnud juba ammu. Ronivere rentnik Madis kosis sulase Ane ning Joosep kutsuti pillimängijaks. Kõigile läks Joosepi mäng väga hinge. Ka Rabaraud tegi tantsitar Kaiega ühe väikese tiiru ning viskas Joosepile kahekroonise öeldes: ,,Kosjanarrile ta palk"
Taavi kadus nädalaks Suureranda ning Jull parandas ise paadid lõpuni, aitas Jaaguõue paatigi. Kui Taavi tagasi tuli, oli Liisu ja Taavi vahel väike sõnelus ning järgmisel päeval laenas Taavi Juuliuse kümnekat. VIII (89-104) Augusti lõpp. Vihma sadas, katus tilkus läbi. Jaaguõue Prits jõudis koju ning Sessi palus Taavilt hakkmasinat. Prits läks Taavi juurde viinaga ja väitis, et enam merele ei lähe. Kilu püük (Prits ja Orge Gustav mootorpaadiga). Tuli torm, mis viis Taani laeva madalale. Taavi, Jull ja Silma peremees läksid uurima, mis laev on, näitasid kaardil asukoha ja said 4 kotti suhkrut. Hoiatusest hoolimata läks 2 paati veel ja Prits uppus. IX (104-116) Torm rauges, laev oli ära läinud. Kristiine palus Taavit, et too Pritsule kirstu teeks. Jull läks Sessiga kaasa kuuseoksi tooma. Kui surnu kirstus, nägid lapsed oma isa. Sess väidab Jullile, et nende olukord on vanemate osas sama. Taavi süüdistab
söögitoru pole veniv ja peensool on tunduvalt pikem. (Kalade toitumine; Toidu vastuvõtmiseks ja seedimiseks on seedeelundid) 12 Kalade kaitse Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes. Väikseimgi muutus vee koostises halvendab kalade elu. Sellepärast on oluline hoida veekogusid puhtana. Sinna ei tohi juhtida heitvett ega õlisid, veekogude kallastel ei tohi pesta mootorsõidukeid. Väikestel veekogudel ei tohi sõita mootorpaadiga, kuna see reostab vett ja tõstab üles põhjamuda, mis ummistab kalade lõpuseid. Kalastikku ohustavad ka ülemäärane väljapüük ja püük valel ajal. Kalu ei tohi püüda nende kudemise ajal, kuna sellisel juhul jäävad järglased sündimata. Kõik kalaliigid ei kasva ühesuguse kiirusega ega saa ka suguküpseks samal ajal. Kala pikkuse järgi saab hinnata tema vanust. Selleks, et kala jõuaks saada enne välja püüdmist järglasi, on kehtestatud alammõõt
See randus ja sealt tuli maale 5-6 meest, kes hakkasid metsa poole astuma. Sinna ette rutanud ruhnulased panid ka seekord kutsumata külalistele ette alla anda, kuid vastuseks avati tuli ja loobiti käsigranaate. Kaks ruhnulast saidki granaadikildudest kergelt haavata. Ka ruhnulased astusid vapralt vastu, nii et merelt tulijad jooksid peagi oma paati tagasi ja sõudsid merele. Koos kahe noore ruhnulasega sõitis vallavanem Melders 3.augustil tuletorni mootorpaadiga Pärnusse, et Eestis kujunenud olukorrast rohkem selgust saada. Pärnusse sõitsid ka sealt tulnud omakaitselased kaasas kõik seitse saarel olnud vangi. Kui mootorpaadid olid ära sõitnud, jätkati Ruhnu randade valvet. Osa mehi asus tuletornis, osa endiselt külas, side peeti telefoniga. 5.augustil käis Ruhnu kohal paar Nõukogude lennukit ja viskas pomme. Suur osa neist lõhkes põldudel, kuid üks pomm purustas elumaja ja tappis ühe Ruhnu naise.
Viimased ministrid, nende hulgas ka Tief, lahkusid järgmisel varahommikul. Samal päeval, 22. septembril, kogunes suurem osa ministritest Läänemaale Puise randa ootama mootorpaati, millega Rootsi pääseda. Paat hilines ja ootajad sattusid Punaarmee kätte ning nad kas küüditati Siberisse või hukati. Tiefi arreteerisid nõukogulased alles oktoobris ja ta mõisteti kümneks aastaks vangi. Surmahaigel Uluotsal seevastu õnnestus 21. septembril Rocca ai Mare rannast mootorpaadiga Rootsi põgeneda. Ta suri Stockholmis maovähki juba 1945. aasta jaanuaris. Rootsi pääsenud Tiefi valitsuse liikmed otsustasid Uluotsa surmale eelnenud päeval, et Eesti presidendi kohuseid täitva peaministri Praegusest Kuressaarest 20 kilomeetrit edelasse jääval Tehumardil Saaremaal peeti 1944. aasta 8.-9. oktoobri ööl verine lahing edasitungivate Nõukogude sõdurite ja taganevate sakslaste vahel. Selle mälestuseks püstitati 1967.
õiges asendis).Väga ohtlik on, kui uppuja klammerdub päästja külge. Parim viis haardest vabanemiseks on hingata sügavalt sisse ja sukelduda koos uppujaga. Et mitte uuesti vee alla sattuda, laseb uppuja end tavaliselt lahti. Juhul, kui ta seda siiski ei tee, tuleb kasutada teisi haardest vabanemise võtteid. Päästmine käepäraste vahenditega Paadiga päästmisel tuleb ohtusattunu tõmmata paati ahtrist, mitte küljelt (muidu võib paat ümber minna). Mootorpaadiga päästmisel aga küljelt või vöörist. Päästevahenditeks sobivad kõik küllaldase ujuvusega esemed. Kui ujudes abistada ei suudeta, tuleb leida esemeid, mida abivajajale heita või ulatada (päästeliin, rõngas, köis, aer, lauatükk, käterätik, trikoo vms.). Käe võib ulatada vaid lastele ja neile, kes jääaugust enam omal jõul välja ei pääse. Kätt andes, hoia ise mõnest tugevalt kinnitatud esemest või otsi endale korralik toetuspind.
see on tähistamata. Kohalikuks elanikuks loetakse ka suvekodu elanik. Kui hajaküla maakodu on avalikust teest kaugemal kui 200 m, tuleb sellest mööduda võimaluse korral vähemalt 150 m kauguselt. Metsad võib kohalik omavalitsus põua ajal liikumiseks ajutiselt sulgeda, sellest teatatakse massiteabevahendite kaudu. Tuleohutuse tagamiseks võib niisuguse kitsenduse seada ka metsaomanik, selgitades sulgemise keeldu vastavatel tähistel. Mootorpaadiga võib sõita avalikul või avalikuks kasutuseks määratud veekogul, kuid alla 100 ha suurusel järvel loetakse seda kohatuks. Tava ei puuduta valve- ja päästeteenistuse mootorpaate. Paadisõitjad peavad vältima sissesõitu kalakoelmusse või veelindude hulgalise pesitsemise paikadesse kudemis- ja pesitsusperioodil. Sellised kohad tuleb looduses tähistada ja neist tuleb teada anda infoallikates. Paadiga ei tohi ületada vette asetatud ja tähistatud
annaabi.ee 
