Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9.Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine.Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Püsiergutusega: elektrimootoris tekitab magnetvälja püsimagnet/ Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge 6
KOOL eriala Õpilase nimi MOOTORITE VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: ..... Tartu 2017 1 VAHELDUVVOOLUMOOTORI TÜÜPID Eelised Puudused Tavalised Kasutatav rakendused toide Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad juhtimissüsteeme nimivoolust) pumbad, tõste- ja - Madal hind - Tegelik teisaldusseadmed - Töökindel vooluimpulss , - Rasketes kuni 14x turbogeneraatorid talitusoludes ...
kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus. Magnetvälja pöörlemiskiirus (seda nimetatakse ka sünkroonkiiruseks) 0 sõltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p: 2f 0 = p
kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus. Magnetvälja pöörlemiskiirus (seda nimetatakse ka sünkroonkiiruseks) 0 sõltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p: 2f 0 = p
2.1.4 Kasutatav õli Mark: Navigo 40/40 Klass: SAE 40 Erikaal: 15°C juures 0,894 kg/m3 Viskoosus: 14,5 cSt 100°C juures Põlemistäpp: 230 °C Hangumistäpp: vähem kui -6 °C 2.2 Peamasina konstruktsioon 2.2.1 Plokk- karter Peamasina kereks on plokk-karter, ja valmistatud ühest tükis. Plokk- karter on valatud malmist. Veesärgi jaotustorud ja ülelaadimisõhu ressiver on integreeritud mootoriplokki. Ülelaadimis õhujahuti monteeritakse ahtripoolsesse mootorikeres. Mootorikere seinte külge kinnitatakse vee- ja õli jahutus ripp- pumbad, kahepoolne kütuse- ja õli võrkfilter, õhujagaja. Silindriplokk kinnitatakse otse plokk- karteri peale. Külgriiuli all plokk-karteris asetseb jaotusvõll koos gaasijaotusklappide. Karteri riiulitele kinnitatakse kütuse kõrgsurvepumbad, heitgaaside kollektor; ülelaadija, pöörlemisregulaator ja juhtimispult. Mõlemal pool karterit on paigutatud alumiiniumist karteriluugid, väntvõlli ja karteri ligipääsuks
15 20 aastat. Kahjuks jõuavad sellise eani vaid üksikud mootorid. Ligikaudu 70% elektrimootorite riketest lõpeb mähiste läbipõlemisega isolatsiooni ülekuumenemise tõttu. Mootori isolatsiooni tööiga väheneb kahekordselt, kui selle temperatuur ületab lubatu 10 0 C võrra. Mähise isolatsiooni ülekuumenemist põhjustavad ebaõigesti valitud kaitseaparatuur, mootori enda või käivitatava töömasina mehaaniliste vigastuste tõttu, mähiste mustumise, mootorikere risustamine või pinge kõrvalekaldumine nimiväärtusest. Mootori üle- koormus tekib mootori nimivõimsusest suurema töömasina kasutamisel või töömasina (elektrimajapidamisriist) ülemäärasel koormamisel (näiteks ettenähtust suurema pesukoguse pesemine pesumasinas jm.). Elektrimootori ülekoormus võib tekkida ka nimipingest madalama toitepinge korral. Asi on nimelt selles, et mootori poolt arendatav 18 võimsus on võrdeline pinge ruuduga
kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus. Magnetvälja pöörlemiskiirus (seda nimetatakse ka sünkroonkiiruseks) 0 sõltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p: 2f 0 = p
annaabi.ee 
