Ekke Mooril oli palju omadusi puudu, mis käivad ühe tänapäeval ideaalse mehega kaasas. Alustades tema iseloomuga ja löpetades käitumisega. Koheselt jäi silma Ekke suur laiskus, kuid peaks mainima, et seal juures polnud ta sugugi rumal. Nagu on ütluski: ega tola loll ole. Kodus hoidis ta heaga tööst eemale ja lebotas selle asemel puu otsas. Tänapäeval ei tuleks köne allagi, et meessoost pereliige laiskleb päevad läbi ja peres olev naine peab tööd rügama. Rahaga polnud Moor just väga sina peal. Kuna ema seda talle eriti ei andnud ja ise ta tööl ei käinud ei olnudki tal justkui seda kuskilt vötta. Siiski leidis Ekke vöimaluse raha saada. Kord varastas ta laadal enda Neenu käest ja kord aitas ähvardamine tal rikkamas saada, siinkohal pean silmas hobuse ostmise lugu. Praegusel ajal eeldatakse ikka, et mees on iseseisev, käib tööl, teenib palka ja ei raiska ema käest nihverdatud kopikaid oma kallima kingituste peale, nagu Ekke. Ostis ju...
Poiss oli roninud puu otsa ning mänginud kägu. Oli jälle aeg poisile nahapeale anda. Neenu Moor koguaeg kirus oma logardist poissi, kes tööd ei teinud ega teeninud sentigi. Ekket ei sallinud mitte keegi ning ta oli üleküla teada logard. Kuid naaberpere tütar armus just sellisesse poissi, kes ei ole nagu teised, ka selliste jaoks pidi jätkuma hellust. Kuid Eneken Üüve ütles posile, et tas pole veel piisavalt meest ning et ta on käärimas, toores ja hapu. Nüüd tekkis Ekke Mooril tahtmine minna maailma rändama, ennast avastama, ning leida tee ,,lahtiste allikateni". Ekke Moori teekonna põhjused on väga sügavad ta läks maailma otsima vastuseid küsimusele, kes ta on. Saatuse tahtel satub ta aina uutesse rollidesse, mida ta ei olnud teadlikult valinud. Uued rollid kaasnesid paratamatult tema rännakutel enda leidmisel. Kui ta oli otsustanud praost Odja juurest lahkuda, siis tal ei olnud kindlat sihti kuhu edasi. Ta ainult
varvast. Jõudis siis lõpuks teatrimajja, kus ta läks suhtlema teiste näitlejatega. Ta rääkis neile, et on mänginud Hamletit, kuid näitlejad ei uskunud ta juttu. Nad jõid ja sõid seal, kui Ekke lõpuks koju ära läks. Järgmise päeva hommikul saabus Ekke teatrimajja tagasi, et vaadata, kuidas ta eilsetel sõpradel tervis ka on. Kuna mitmel olid tervised nii kehvad, siis paluti ka Ekke Mooril esineda. Seda ta tegigi, rahvas ja teised näitlejad olid tema etteastest nii vaimustuses, et paluti teda esinema riigiteatrisse. Näide: ,,Suurepärane, ennenägematu! hüüavad nad kooris, Ekke Moori piirates. Ei, see poiss on lausa võrratu, kuidas ta valitseb end, kui vabalt tunneb laval, ta oleks nagu seal sündinud." Sealt sai siis Ekke oma töö eest esimest korda raha ning hea kogemuse. Pärast sellist kogemust mõistab Ekke, et ta ei saa enam enda emaga koos niimoodi elada,
Kätlin Ilves 11 B Inimene ennast ja õnne otsimas A.Gailiti ,,Ekke Mooril" põhinev arutlus Ekke Moor oli seikleja. Ta läks oma kodust ära laia maailma õnne otsima. Ta ei teadnud ise ka kuhu ta läheb, vaid läks sinna kuhu jalad viisid. Ta tahtis proovida nii paljusid erinevaid asju kui võimalik, et leida see, mis talle meeldib, leida see mis teda õnnelikuks teeb. Talle meeldis väga Eneken Üüve, kelle isa teda silmaotsaski ei sallinud. Kuna ta leidis, et Ingelandis ta õnnelikuks ei saa, siis läks ta laia maailma õnne otsima.
Ekke rändab mööda maid ringi, tehes juhutöid, kuni jõuab praost Odja juurde. Ekke ei suuda aga kauaks paigale jääda ning liigub oma rännakul edasi, saades rändkaupmeheks. Ta ööbib üksildase postiljoni, Pille Riini juures, tehes enda teenitud raha eest neiu hüti korda, Pille Riin ise aga alguses lubab kõik ära lõhkuda ja põletada, kuid lõpuks siiski rahuneb ja loodab, et Ekke jääb temaga. Peipsi ääres ei lähe Ekke Mooril poepidajana just kõige paremini, rahvas läheb peale Jevdokia surma päris hulluks. Üks poisike viskab poeakna sisse, mille järel hakkab rahvas iseseisvalt poest söödavat/joodavat ära tooma. Lõpuks pannakse pood isegi põlema. Vahepeal on Ekke Moor ka kraavikaevaja Toomalõukas, kus toimub omamoodi skandaal seoses tema sõbra Aleksandri pulmadega. Lõpuks on saanud Ekke Moorist meremees, kes Liinahamarisse jõudnud ja tundrasse ära eksib
läheb mööda teed ja silmapiir on lai, aga miks ta ei ole nagu jõgi, täna voolates metsades, homme maanteede ääres ja kulgedes nagu kärestik mööda kiiret jõesängi. Inimene on surutud oma väikesesse kastikesse ja püüab seal siputades avastada maailma, mis on väga kaugel. Ta tunneb end otsekui alasti, sest eilne on möödas aga tänast pole veel saabunud. (Autor kirjeldab Ekke Moori rännakut) Ekke Mooril on palju ameteid ja üks neist on jutlustaja. Oma pisikesele kogudusele soovib ta rääkida teest, mis viib lahtiste allikate poole, ta ei ole tegelikult ju praost ega jumalasulane, aga patte võib enda kanda võtta iga üks kes sellesse vähegi usub, võtad healt inimeselt koorma õlult. Kuid elu on siiski naeruväärselt lühike, kõik ta rännakud on iseenda kuulamiseks. „Kas keegi meist on iialgi see, milleks end nimetab?“ (Autor)
kangekaelne ja elus kibestunud Räägib lugu neiust nimega Amalia Moor soovib tütarlast näha kahtlustades, et tegu võib olla tema enda Amaliaga 4 Vaatus Grupp on reisinud maakohta Moori lossi läheduses ning Moor ja Kosinsky on kokku leppinud plaani, et Kosinsky läheb lossi ning esitab Moori krahv Brandi nime all, kuna Moor ei soovi enda isikut paljastada Kosinsky siseneb lossi, teatab krahv Brandi tulekust ette, seejärel on Mooril vabad käed lossis tegutsemiseks Ta kohtub Amaliaga, nad vaatavad koos pilte ning Amalia suhtumisest saab Moor kinnitust, et piiga teda endiselt armastab Franz mõistab peagi pettuse läbi, et krahv Brand on tegelikult tema enda vend Karl, kes on koju naasnud ning soovib lasta Karli tappa, kuna viimane nurjab täielikult tema plaanid Ta palub vanal teenijal Danielil Karl hukata, Daniel puikleb vastu, kuid on sunniviisiliselt nõus
kirja pandud sündmustikke millegipärast kellegi eakama vanadaamiga (-mooriga!), kellel võiksid koguni maagilised võimed olla, kuid juba esimestel raamatulehekülgedel selgus, et tegelikult on Ekke Moori puhul tegu hoopis üleannetu poisinolgiga. Ekke Moor oli esialgu oma vanuse kohta liiga ülemeelik ja väga lapsiku käitumisviisiga. See, et ema sellises eas pojale ikka veel kere peale andis, tundus samuti kohatu. Ekke Mooril oligi vaja kodust välja saada ning laia maailma näha. Ilmselt olekski ta muidu seesuguseks kuusirbiks jäänud. Aga ei, Ekkel oli vaja SUUREKS sõõriks saada. Seda arvas ka tema armastatu Eneken, kes lubas poisil minna lahtisi allikaid otsima, olgugi et neiu ise lapseootel oli. Ta teadis, mille nimel ta oma ohvri toob! Nõustun Priit Kruusiga, et Gailiti teosesse on sisse toodud tammsaarelikku tööorjust. Praost Odja juures tuli teha ränkrasket tööd ning olla tõeline maa ori.
Talle meelidb kirjutada naistele, ronida ja töölt viilida. Ta ema ehk Neenu moor vihkab ja armastab Ekket kes talle sydame valu teeb, Ekke oli. just kägu mänginud puu otsas ja Neenu mängis magajat, et Ekket. alla meelitada ja talle peksa anda. Naabrid on neil Toomas Üüve kes on rikkas Enekeni isa. Nad valmistavad sauna selle puhuks, et varsti toimub laat. Moori pere peab ka viima laadale lihuniku juurde haavatud lehma kellest enam kasu ei ole. Mooril on veel 4 last, 3 on välismaal rändavad madrused kes talle vahest kirju ja raha saadavad ning neljas on halvatud endine madrus kes nüüd väga isemoodi on, töökas aga pidevat valvet ja käsutust vajav mehike kes sattub hirmsasti rõõmsaks kui Moor lubab tal talu valvamise ja paadi uuesti merele toomise eest homme piibu osta. Mehe nimi on Aat Elme. #2 Laat on tihedalt inimesi täis kes juba enne koitu ennast täis joovad ja raju pidu panevad. Neenu Moor suundub veidi eemale
Nukitsamehest saab tavaline poiss, tema peast kaovad isegi sarvenukid, mis talle esialgse hüüdnime on andnud. Film erineb Oskar Lutsu lastejutust silmatorkavalt nõiduslikkuse ja fantastikaelementide rõhutamise poolest. Jutustuses neid kuigivõrd ei leidu. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid. Nõiamoor võlub ka maasikad kasvama, eksitades sellega lapsed koduteelt. Lutsu kirjeldatud mooril üleloomulikke võimeid ei paista olevat. 20 Erinevus kirjandusteose ja filmi vahel avaldub ka süžeeliinides: kui filmis põgenevad lapsed nõiamajast soodsat hetke kasutades, siis Lutsu jutustuses aitab neid selles abivalmis linnuke. Raamatus on Iti ja Kusti oma vanematele ainsad lapsed, filmis aga on tegemist väga lasterikka perekonnaga. Filmi lõpuosas püüab Nukitsamees metsa tagasi põgeneda,
Ringhääling avati 18. dets 1926, suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esialgu oli peale muusika veel päevauudiseid, loenguid ja sõnavõtte. Samas võib selleaegset raadiot nimetada kultuurikandjaks: esimese nelja a jooksul esitati üle 60 ooperi ja opereti, eetris oli üle 400 lastetunni, 110 kontsertülekannet, 2700 loengut ja 200 reportaazi. Väga oluline osa raadio populaarsemaks muutumisel oli raadioajakirjanduse rajajal Eestis Felix Mooril, kes mh pani aluse kuuldemängudele ja lastesaadetele Eesti Raadios. Raadio-Ringhääling sattus peagi majandusraskustesse, ei suudetud parandada saadete tehnilist kvaliteeti ega programmi mitmekesistada. 1932 hakkas kehtima raadiomäärustik, milles oli ette nähtud, et raadio saatekava peab olema erapooletu mis tähendas passiivsust poliitilises mõttes. Majanduskriisi ja sisepoliitilise kriisiga seoses riigistati raadio 1. juulil 1934, mis aitas parandada programmi sisu ja tehnilist
annaabi.ee 
