Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. 1889.a kohtureform Talurahvakoormised: · Mõisakoormised-teotöö(jag. nädalateoks ja abiteoks), naturaalandamid ja rahamaksud · Riiklikud koormised-pearaha ja nekrutiandmine · Sõjalised koormised-nekrutiandmise kohustus, sõjaaegadel teenistus maakaitseväes ning vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused · Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine Talurahvakoormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud. 1863.a võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt 21-aastased talupojad õiguse taotleda 3kuuks kuni 3aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika.
Talupoegade müümine maast lahus. MÕISAKOORMISED: 1)Nädalategu . ( Teotöö, teorent) arvestati kui mõisapõllule mindi koos rakmelooma ja inventoriga. Teotööd arvestati rakmepäevades ja jalapäevades. Maksudeks olid naturaalandamid ja rahamaksud(vakuraha, mõisa heaks). 2)Abitegu RIIKLIKUD KOHUSTUSED: Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt Nekrutiandamise kohustus e. ,,verekümnis", millele sõjaaegadel teenistus maakaitsevägedes, samuti vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused. KOGUKONDLIKUD KOORMISED: 1)Teede korrashoid, 2) Magamisaida ja kooli ehitamine jne. Valla piires tegemist vajavad tööd. KIRIKUMAKSUD-tagasid kogu kiriku organisatsiooni ülalpidamise. 1)1802.a. TALURAHVA REGULATIIV ,,IGGAÜKS" Talupoegade õigus vallasvarale ja selle pärimisele. Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. 2)1804.a. EESTI JA LIIVIMAA TALURAHVASEADUS- Teokoormiste normeerimine, s.o. vastuvusse viimine talu majandusliku kandevõimega
1708. a. algul alustas Karl XII Saksimaalt sõjakäiku Moskva suunas. Kuigi Vene väed taandusid vastupanu osutamata, hakkas sõjapidamine venima, sest erakordselt vihmane suvi muutis Venemaa teed läbipääsmatuks. Raskusi tekkis vägede moonastamisel. Lesnaja küla all sattus Liivimaalt suure moonavooriga saabunud kindral Lewenhaupti korpus Vene varitsusse ja hävitati. Taganemisel rakendasid venelased põletatud maa taktikat, mis tegi võimatuks Rootsi vägede moonastamise. Karl XII pöördus Moskva suunalt Ukrainasse, lootes leida toetust hetman Mazepa juhtimisel Ukraina iseseisvuse eest võitlevatelt kasakatelt. Enamik kasakaist Mazepaga siiski ei liitunud. Ka olid venelased jõudnud hävitada Ukraina toidu- ja sõjamoonalaod. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708/1709. a. talve erakordses pakases. Eriti halvas Rootsi vägede võitlusvõimet laskemoonapuudus, mistõttu ei olnud võimalik kasutada suurtükkida tulejõudu. Poltaava lahingus 27
1708. a. algul alustas Karl XII Saksimaalt sõjakäiku Moskva suunas. Kuigi Vene väed taandusid vastupanu osutamata, hakkas sõjapidamine venima, sest erakordselt vihmane suvi muutis Venemaa teed läbipääsmatuks. Raskusi tekkis vägede moonastamisel. Lesnaja küla all sattus Liivimaalt suure moonavooriga saabunud kindral Lewenhaupti korpus Vene varitsusse ja hävitati. Taganemisel rakendasid venelased põletatud maa taktikat, mis tegi võimatuks Rootsi vägede moonastamise. Karl XII pöördus Moskva suunalt Ukrainasse, lootes leida toetust hetman Mazepa juhtimisel Ukraina iseseisvuse eest võitlevatelt kasakatelt. Ka olid venelased jõudnud hävitada Ukraina toidu- ja sõjamoonalaod. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708/1709. a. talve erakordses pakases.Eriti halvas Rootsi vägede võitlusvõimet laskemoonapuudus, mistõttu ei olnud võimalik kasutada suurtükkida tulejõudu. Poltaava lahingus 27. juunil 1709 sai Rootsi vägi hävitavalt lüüa
1708. a. algul alustas Karl XII Saksimaalt sõjakäiku Moskva suunas. Kuigi Vene väed taandusid vastupanu osutamata, hakkas sõjapidamine venima, sest erakordselt vihmane suvi muutis Venemaa teed läbipääsmatuks. Raskusi tekkis vägede moonastamisel. Lesnaja küla all sattus Liivimaalt suure moonavooriga saabunud kindral Lewenhaupti korpus Vene varitsusse ja hävitati. Taganemisel rakendasid venelased põletatud maa taktikat, mis tegi võimatuks Rootsi vägede moonastamise. Karl XII pöördus Moskva suunalt Ukrainasse, lootes leida toetust hetman Mazepa juhtimisel Ukraina iseseisvuse eest võitlevatelt kasakatelt. Enamik kasakaist Mazepaga siiski ei liitunud. Ka olid venelased jõudnud hävitada Ukraina toidu- ja sõjamoonalaod. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708/1709. a. talve erakordses pakases. Eriti halvas Rootsi vägede võitlusvõimet laskemoonapuudus, mistõttu ei olnud võimalik kasutada suurtükkida tulejõudu. Poltaava lahingus 27. juunil
Priid olid taluperemehed, kooliõpetajad ja ametimehed. 1819. võisid Liivimaa talupojad end raha eest väeteenistusest vabaks osta. Põhja-Eestis alles 1861.aastast. Nekrutite varustamine raha, teemoona ja riidevarustusega oli kogukonna kohustus. Mõisnikul õigus karistada allumatuid talupoegi nekrutiks andmisega. Nekrutivõtmistele lisandusid sõjaajal veel teenistus maakaitseväes, ka vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohtustused. 1874. kehtestati üldine sõjaväekohustus, mis lühendas teenistusaega 3-5aastani. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine ja muud tööd vallas (kirikumaks). Passikorraldus Talupoegade viibine väljaspool kodukohta oli võimalik ainult passi olemasolul. Passe välistati talurahvale vähe, neid vormistati kubermanguvalitsuses. 1889
Et vaimulikele eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, trükiti eestikeelseid raamatuid. Rootsi võim Põhja-Eestis: Rootsi valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas kohalik aadel. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeim esindaja kuberner, kes vajadusel täitis ka sõijapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest, jälgis ka, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Kuberneri teine ülesanne oli talupoegadelt maskuda laekumise valvamine. Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula. Riigimõisasid valitsesid kohapeal fogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. 1600. aastal ühtlustati maksud kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamkasuga ja koormiste liike vähendati.
Poola-Leedu riigiorganitega). Poola tahtis muuta Eestit taas katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon (reformatsiooni vastu suunatud liikumine). Eestimaa hertsogkond oli Rootsi valdusse langenud Põhja- Eesti. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner (täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse, vägede moonastamise, transpordi eest; jälgis, et aadel taäidaks ratsateenistuse kohutust;jälgida riigitalupoegadelt maksude laekumist). Linnuselään on üks seitsmest maa-osast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. Põhja-Eesti aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Foogtid valitsesid kohapeal riigimõisaid. Rüütelkonna kõrgemask asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik valdajad, maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks e
Kolleegiumiliikmete tõlkimis- ja kirjastamistegevus oli küllaltki elav. Poola aeg Lõuna-Eestis polnud eriti pikk. Kavandatud ümberkorraldustel pikemaajalist mõju ei olnud (katoliiklik vastureformatsioon jäi pooleli).[ Rooti valdusse langenud Põhja- Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner (täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse, vägede moonastamise ja transpordi eest; valvas riigitalupegade maksude laekumist).Kogu provints jaotati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid (kogusid makse ja mõistsid kohut). 1600-Et kuritarvitamisele lihtsamini jälile saada, andis kuningas Karl IX korralduse maksude ühtlustamiseks. Kõik kuningate uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastasseisu. Kohalik võim läks
Eestis 9. Vastureformatsioon: Taas katoliikluse levitamine. Reformatsiooni vastane. SIIT EDASI ROOTSI PÕHJA-EESTIS ja HIIUMAAL Eestimaa hertsogkond: Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Aadlid säilitasid suure mõju, nende endised õigused ja eesõigused kinnitati. Kuberner: Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, haldas riigimaid, asus Tallinnas. Sagedaste sõdade olukorras täitis ka sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu, kaitse, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest. Kontrollis, et aadel täidaks ratsateenistuse kohustust. Valvas riigitalupoegadelt maksude laekumist. Linnuseläänid: Kogu provints jagati linnuseläänideks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. NÖ maakonnad. Foogt: ametiisik, kes seisis riigimõisa eesotsas. Riigimõisa mõisnik. Eestimaa rüütelkond: Aadliomavalitsus. Neil olid oma ametiisikud ja asutused. Konkureeris riigivõimu kõrval.
annaabi.ee 
