Tartu suunas Mäetaguse alevikus. MÕISA AJALUGU Peter von Tiesenhause n 1542 aastal Mäetaguse mõiskompleksis on säilinud 14 hoonet: · tall-tõllakuur (hotell ja restoran), · ait, · viina-ait, · kasvuhoone (supelmaja), · ait-kelder, · viinavabrik (rahvamaja), · meierei, · 2 loomalauta, · tööhobuste tall, · valitseja-maja, · 2 moonakate elamut. Mõisa härrastemajas asub mitmeid mugavaid saale. seminarid, koolitused, firmaüritused, sünnipäevad, kontsertid ning pulmapeod SUPELMAJA-TALVEAED MÕISAKÖÖK TÕLLAKUURIS MAJUTUS. HOTELL MEINTACK 24 numbrituba 48 majutuskohti duss, tualett, voodid, TV, telefon, WiFi, tasuta parkla VABA AEG mõisaekskursioon, jäägrimuuseum, lasketiir, SPA
Mõisahäärberid nõudsid mõisnikelt suuri kulutusi ning neil ei olnud selleks piisavalt raha. Teotöö ei olnud enam otstarbekas. Mõisnikud pidid moonakatele ehitama elumajad. Need olid tavaliselt piklikud majad, mis jaotati korteriteks. Ehitati tavaliselt piisavalt lähedale, aga samas piisavalt kaugele mõisadest. Neid ei tahetud oma silma alla, kuid samas pidi neil olemas võimalik tööl käia. Mõisnikel oli kohustus ka moonakate lastele haridust võimaldada ning koole rajada. Talupoegade jaoks muutis talude päriseks ostmine seda, kuidas talupojad oma talude eest hoolitsesid. Hakati rohkem vilja kasvatama, et saada rohkem tulu selle müümisel. Talupojad pidi hakkama enda eest ise mõtlema ning tekkis põhimõte, et inimene on ise oma saatuse sepp. Kadakasakslane eestlane, kes iseloomult oli mats mis mats, kuid kes ise üritas väga saksalik olla ning oma eesti päritolu unustada.
seovad maalapid ja teedevõrk. XIX sajandil kuulus mõisaansamblise 57 hoonet ja objekti, millest oma kohal seisab veel 41. Esimene ring on mõisasüda. Loss ja selle lähiümbrus - tõllakuurid, juustukelder, jääkelder. Teise ringi ehk majandusringi moodustasid pesuköök, laudad, küün, aedniku maja, sepikoda, saun, mõisateenijate elamu, hobusetall, tallimeeste elamu, vankrikuurid, viljapuuaed ja linaleotustiik. Kolmanda ringi ehk piiriringi kaugemad majandushooned - küüni, veskid, moonakate majad, samuti kirik ja kalmistu. Neljas ring sisaldab mõisat ilmestavaid kaugemaid objekte - Apollo Belvedere kuju, Kalevipoja säng. Suur osa kõrvalhooneid asus rühmadena peahoone lähemas ja kaugemas ümbruses - kokku oli neid väga palju. Suurem majandushoonete kogum asetses peahoonest 400 meetri kaugusel läänes Tartu-Kodavere tee ääres - valitsejamaja, laudad, sepikoda, töölistemajad, vesiveski jms. Seal asetses enne praeguse lossi ehitamist arvatavasti ka varasem mõisakeskus -
sahvrid, mida hakati nimetama häärberiks.Põhja-Eestis ja saartel hakati uusi elamuid ehitama valdavalt 20.saj. Kohati paranesid ka maata talurahva ja saunikute-popside elamistingimused. Sellised ehitasid endale, kas väikese rehielamu või paari toaga eraldi elamu. Tavaks sai ehitada seni talusaunas elanud kehvikute jaoks sauna kõrvale väike elukamber. Kui talude teotöö lõppes, tekkis uus mõisasulaste-moonakate kiht, kellele pidi peale natuuras makstava töötasu andma ka korteri. Selleks ehitati uut tüüpi elamuid, moonamaju, mis said maata talupoegadele koduks. Olid paigutatud üksikult või mitmekaupa koos mõisaõue lähikonda või kaugemale mõisapõldude äärde. Harilikult oli 4 või 8, harva 2 või 12 korterit, koosnes ühest kööktoast, sahvrist ja esikust, eraldi väljapääs õue. Olid palkseintega. Kui neil lubati pidada loomi, oli ka laut. Kohati oli moonamaja juures ka
Ehitusmaterjalina hakati kasutama ka graniiti ja telliskivi (nt Alatskivi mõis, Sangaste loss, Jäneda mõis, Kalvi mõis, Laitse loss). Perekonna ühtekuuluvustunne oli äärmiselt suur. 19. saj oli suurte muutuste aeg. · Põllumajanduslikus mõisamajanduses aadlikest hakkasid välja kujunema suurpõllumehed. Selline töötamine polnud enam orjatöö jõul enam efektiivne. Saadi aru, et palgaliste tööliste jõud on efektiivsem. Tekkis moonakate kiht. · Hariduse järjest kasvav tähtsustamine aadlike poolt aadelkonna seas hakkasid levima valgustusideed. Kõik, mis oli Saksamaal, kandus varem või hiljem ka siia, kuna ei tahetud sealsest elatustasemest maha jääda. Püüdlemine kõrghariduse, silmaringi laiendamise ja enese harimise vastu. Hakati rohkem reisima, kollektsioneerima kunsti, tundma huvi teatri vastu. Viide end kurssi filosoofiliste vooludega
kasvu. Alates 19.saj lõpupoolest muutus üldisemaks, et hakati taludes vältima aastateenijaid, järjest rohkem hakati palkama hooajatöölisi. Esimene kategooria olid suvilised, suilised, kes olid palgatud suvisteks põllutöödeks ja teine kategooria olid päevilised, kes palgati ühe päeva palga eest konkreetseteks töödeks lepingud olid lühiajalised. Mõisarahvas Moonakad said palka osaliselt rahas, osaliselt moonas. Hakati ehitama moonakate maju mõisatasse, kus moonaka perekonnal oli tagasihoidlik elamispind, tavaliselt üks väike tuba. Moonakatel oli võimalus pidada loomi ja neil oli väike aiake. Murrang elu-olus Eluhoonete muutus. Rehielamu ilme muutumine, neid hakati laiendama, suitsuvabad eluruumid. Klaasaknad. Korstna ehitamine. Eraldi köökide ehitamine. Sajandi teisel poolel algas eraldi taluelamute ehitamine, mis olid selgelt rehealuselt eraldatud. Suur uuendus oli petrooliumilampide kasutuselevõtt
ega erialaspetsiifilise terminiga, vaid üldkasutatava mõistega. 169. Maastikud ajas: ajajärgud maastikus. Erinevate ajajärkude maastikuelemendid Ajastud: Jääaeg (kivid, vallid, orud, tasandikud, künkad, kõrgustikud, voored, mõhnad) Muinasaeg (kivikalmed, linnused; muistsed põllud, asulakohad; hiiekivid, ohverdamis- ja hiiekohad, kirikud, kalmistud, kääpad, lahingupaigad jne.) Mõisaaeg (mõisaaegsed hooned (mõisad (karjamõisad, tõllakuurid, pesuköögid, teenijate majad, moonakate majad), mõisad, pargid, talud, alleed, meierei, viinaköök, põldudemustrid) Talude aeg (heinamaad, karjamaad, põllumaad, talude kompseksid, rehielamud, kaevud, aidad, hütid, talveteed, laudad, külad) Nõukogude aeg (põllustruktuurid, tehaseasulad, kolhooside ja sovhooside hooned, tehased, kombinaadid, korterelamud, sillad, alleed jne) Kaasaeg, Postmodernism (kõrghooned, rohealad, üksikelamud jne) Eesti maastike kujunemisest
annaabi.ee 
