Lause Lause on keeleüksus, mis väljendab mingit terviklikku mõtet, tegevust. Luses peab olema öeldis- tegusõna pöördeline vorm. Öeldis ja teisied selle juurde kuuluvad sõnad peavad lauses olema kindlas vormis. Lause pikkus varieerub. Omavahel seotud laused moodustavad suuliseid ja kirjalikke tekste. Lause ehitatakse tavaliselt üles nii, et selle algusesst paigutatakse tuntud info, lõppu uus teave. Lause moodustajad Lause koosneb erinevatest tähendusosakondadest e. moodustajatest, mis vastavad samale küsimusele. Näide: Suures metsas jalutas eile väike metsavaim. Kus? Mida tegi? Millal? Kes? Tegevus- mida teeb? Osaline- kes? Keda? Kellega? Asjaolu- aeg, koht, viis hulk Täiend Selgitab nimisõna. Vastab küsimusele: kelle? Mille? Missugune? Mitmes? Mitu? Asub tavaliselt nimisõna ees ning võib koosneda ka mitmest sõnast. Öeldis Tähtsaim lauseliige. Tegusõna pöördeline vorm. Eristatakse liht- ja liitöeldist. Lihtöeldises on algvormis 1 tüvi
,,Lause on süntaksi põhiüksus. Tüüpiline lause sisaldab sisaldab finiitset verbivormi ja üht või mitut sellist osa, mille keskmeks on käänd- või määrsõna." (M. Erelt) Vikipeedia: Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet. Lause on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. Lause peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale. Lause koosneb lause moodustajatest, milleks on sõnavormid, fraasid, üks või mitu osalauset ja/või sekundaartarindit. · Kuidas iseloomustatakse lause funktsiooni suhtluses ja tekstis? Põhiüksus, millest moodustatakse teksti. Lause ülesehitust? Lause tähendust? Mingi terviklik situatsioon. Lause intonatsiooni kõnes? Väheuuritud teema. Tsenter ja perifeeria, prototüüpsus. Tüüpiline lause: finiitse verbivormiga, täislause, lihtlause. Tüüpiline lause on finiitne verbivorm, kust pole midagi puudu
küsi- või hüüdlause See mees kuidas ta nimi oligi? on tõeliselt kuulus. o sulud seletavate ja täiendavate märkuste puhul, nagu hääldus, viited jms Mõlema sõnul (Haridus nr 1, 2008) on lapsel koolis paha. LAUSELÜHEND Lauselühend on sündmust väljendav aluse ja öeldiseta sõnarühm, mille peasõnaks on verbi käändeline vorm: Veidi oodanud, jätkas ta teed. Süües kasvab isu. Lauselühend on üks lause moodustajatest nagu osalausegi, ent sellest ajalooliselt vanem. Ta kuulub lauses öeldise juurde nagu määruski: Veidi oodanud (millal?), jätkas ta teed. NB! Et lauselühendis öeldist (verbi pöördelist vormi) pole, siis ei muuda see lihtlauset liitlauseks. Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest: Piip suus, kepp käes, kutsus kass lapsi lugema. Verbita lauselühend vastab küsimusele kuidas
Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lause: • keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet • grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus • peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale • koosneb lause moodustajatest, milleks võib olla sõnavorm, fraas, osalause ja/või sekundaartarind Lausung: • peamiselt suulise keele analüüsimisel kasutatav keskne suhtlusüksus • pidev kõne, mis algab ja lõpeb selgelt tajutava pausiga • kõige olulisem piirimarker on suulise keele puhul intonatsioon • lausungi mõistet kasutatakse mõnikord ka kirjaliku keele analüüsimisel • tegemist on keeleteaduses laialt kasutatav mõistega Voor:
Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" Moodustajasüntaks e. fraasisüntaks. Lause koosneb eri tasandite moodustajatest (sõnavorm, fraas, osalause jne). Lause struktuur seostatuna tähenduse ja pragmaatikaga. Lause põhitüübid, süntaktilised protsessid (rinnastus, väljajätt), modaalsete ja pragmaatiliste tähenduste väljendumine lauses jne. On alustatud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist (Mati Erelt). 15. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid; leksikograafia meetodid.
Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" Moodustajasüntaks e. fraasisüntaks. Lause koosneb eri tasandite moodustajatest (sõnavorm, fraas, osalause jne). Lause struktuur seostatuna tähenduse ja pragmaatikaga. Lause põhitüübid, süntaktilised protsessid (rinnastus, väljajätt), modaalsete ja pragmaatiliste tähenduste väljendumine lauses jne. On alustatud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist (Mati Erelt). Uurimistemaatikat: subjekti käändevaheldus (Liina Lindström, Peep Nemvalts), objekti käändevaheldus
Hammaste kõrguse h ulatuses langevad need profiilid praktiliselt kokku. Täienduskoonustel asuvaid profiile saab laotada tasandile (joon. 6) ja et nad ei erine kuigi palju evolventsetest, siis võib nendevahelist nn. ekvivalentset hambumist (silinderekvivalenthambumist) arvutada silinderrataste valemitega. Joonis 6,b kujutab täienduskoonuste laotumisel tekkivaid hammassektoreid. Et silinderekvivalentrataste jaotusraadiused kujunevad laotamise tulemusel täienduskoonuste moodustajatest, siis (joon. 6, a) r1 rvt1 = , cos 1 r2 rvt2 = . cos 2 Kummagi sektori perimeeter võrdub vastava koonusratta jaotusringjoone ümbermõõduga:
saab sõnaühendiks nimetada neid fraase, kus põhisõnal on laiend(id). Sõnaühendit ei moodusta verbi liitvormid (oleme käinud, ei saanud), ülivõrde analüütilised vormid (kõige ilusam), käskiva kõneviisi eitavad vormid (ärge viivitage), ühendverbid (alla kirjutama), ees- ja kaassõnad koos käändevormiga (maja taga, kuni majani, üle silla), mitmesõnalised arvsõnad (kaks viiendikku, seitsmekümne kolmas). Sõnaühendeid rakendatakse lause ehitusmaterjalina (on üks vahetutest moodustajatest) ja teda kasutatakse suhtlemisel harilikult lause koosseisus. Dialoogis võib aga sõnaühend olla ka lause (lausungi) funktsioonis, harilikult vastusrepliigina (Mida teed? — Korjan õunu). Sõnaühend on nominatiivne keeleüksus nagu sõnagi, kuid erineb viimasest mitme omaduse poolest. Kõigepealt sõnaühend konkretiseerib põhisõnaga tähistatud objekti, tunnust, tegevust (puust maja, väga kõrge, magab põrandal, magab sügavalt). Sõnaühend on samuti minimaalne
annaabi.ee 
