Oleviste kirik Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna võimsaim ja monumentaalseim ehitis ning ta paikneb all-linna põhjaosas, Pika ja Laia tänava vahel. Kiriku täpne rajamisaeg pole teada, tõenäoliselt eksisteeris ta skandinaavia kaubahoovi keskusena juba 12. sajandil. Esimest korda on kirikut mainitud 1267. Tõenäoliselt 13. sajandil püstitati siia kivikirik, mis oli praeguse hoone eelkäijaks. Mainitud kirik kujutas endast arvatavasti pseudobasiilikat või kodakirikut, selle pikihoone oli praeguse hoone laiune, kuid läänetravee võrra lühem
Kontsert toimus ilusas Estonia kontserdisaalis, 11.mail. Esinejateks olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, pianist Anna Selest ja dirigent Neeme Järvi. Esitati 19.sajandi ühe kuulsaima pianisti Anton Rubinsteini klaverikontsert nr 5 Es-duur, op.94 ning Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duur, op.82 mida helilooja ise nimetas "oma viletsa talendi üheks kõige õnnelikumaks tulemuseks". Kontsert sai võimsa alguse Rubinsteini viienda klaverikontsertiga Es-duuris, mis on tema monumentaalseim klaverikontsert. Avaosa Allegro moderato oli laialt voolavate meloodiatega, vaheluva tempoga. Helid tõusid ja langesid, mis muutid kogu pala elavaks. Kohati tundus osa sünge ja hall, kuid siis hüppasid sisse rõõmsad meloodiad, muutes loo seguks kurbusest ja õnnest. Sellele järgnev Andante oli vastanduv poeesiarikka lüürikaga. See kaunis pala oli tunduvalt rahulikum ja aeglasem kui Allegro. Viimane osa Allegro oli väga võimas ning täis Rubinsteni tehnilisi trikke
Gustav Suits Gustav Suits -- (1883-1956) luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. F. Tuglase kõrval oli ta sajandi kolme esimese aastakümne eesti kirjanduse monumentaalseim tegelane. Tema elutöö on rikas ja mitmes suunas algatuslik. Ta arendas silmapaistvalt armastusluulet ja enesetunnetuslikku mõttelüürikat ning oli oma kõrgsaavutustega eeskujuks mitmetele hilisematele luuletajatele. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Oli andekas poiss ja olevat juba 4-aastaselt lugemise selgeks saanud. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu venekeelse õpetusega kroonugümnaasium.
Tallinna Oleviste gooti stiilis(Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil)kirik Tallinna Vanalinnas.Kirik paikneb all-linna põhjaosas,Pika ja Laia tänava vahel.Kirik sai nime Norra kuningas Olav Püha Haraldssoni järgi.Olav Püha nime kandva jumalakoja tornitipp on kõrgeim Eestis. Torni pikkuseks on mõõdetud 123,7 meetrit. Võlvidki võrreldamatult kõrged.Kesklöövi kõrgus ulatub 31 meetrini. Samuti Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna võimsaim ja monumentaalseim ehitis. KIRIKU EHITUSJÄRGUD: Kirik alguses Enne 1219.a. püstitatud kiriku ehitusviisi ja arhitektuuri kohta puuduvad andmed, samuti ei ole selle asukoht täpselt kindlaksmääratav. Oletatav asukoht võis olla: 1) praeguse kiriku käärkambri kohal, kus on endise ehituse jälgi, 2) kiriku vööruse alal, kus leiti 1958. a. uurimistel hoonete fragmente, mis ei kuulu praegusele kirikule, 3) praeguse kiriku vastas Laia ja Laboratooriumi tänava vahelisel alal. XIV sajandi Oleviste kirik
(tallinna) ja lõunaeesti (tartu). Kui enne õpetati ainult poisse Tallinna linnakoolis ja jesuiitide gümnaasiumis Tartus, siis 16. sajandi keskpaiku rajati esimesed tütarlaste õppeasutused, mõlemad endiste naistsisterlaste kloostrite baasil. 17. Sajandil tekkisid triviaalkoolid ja ühe õpetajaga linnakoolid ka erinevates Eesti linnades nagu Rakveres, Pärnus, Haapsalus, Narvas, Lihulas. Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" on selle ajastu monumentaalseim teos. Kroonik suhtub maa põlisrahvasse sümpaatiaga ja taunib talurahva õigusetust. Kritiseerib Liivamaa aadlike ja linlaste jumalavallatut ja priiskavat eluviisi. 4. Kool ja haridus Rootsi ajal (1583-1700) 1583 a. jesuiidid Tartus. Peaaegu 70 poissi. See on suur arv. Jesuiidid koostavad suhtlussõnastikke. Nad ei tohi samamoodi nagu dominiiklasedki enne hakata jutlustama, kui õpivad ära kohaliku keele. 1600 a. toimetavad jesuiidid Tartus. 1625 a
Neid alumisi kaari on 80 ja mõeldud sissepääsudena. Esimesel korrusel olid dooria sambad, teisel joonia ja kolmandal korintose. Väga levinud olid dekoratiivsed ehistusmälestised triumfikaared. Ehitati nii Roomas kui provintsides. Neid püstitati väejuhtidele Rooma võitude tähistamiseks. Kuulsaim on Tituse triumfikaar. Oli pühendatud Jeruusalemma vallutamise auks. Triumfikaartel on reljeefidena kujutatud sõjakäiku. Trajanuse sammas seal on kogu sõjakäik spiraalina peal. Monumentaalseim omasuguste hulgas. Kõrgus on 38 m. Sammas on laotud hästisobivatest ümmargutest marmorplokkidest. Seda katab spiraalne reljeefiderida. Kujutavad Trajanuse sõjakäiku Traakiasse. Adrianuse ajal valmib üks võimsamaid templeid. Panteon Rooma ehituskunsti silmapaistvamaid saavutusi, kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selles lahendati esmakordselt uudselt arhitektuuri ülesanded. Panteon on ümar ehitis ehk rotund, mida katab hiiglaslik kuppel. Seinad on lihtsad, ilma akendeta
edukad t��d esindatud Amiensi, Amsterdami, Antwerpeni, Baseli, Besan?oni, Braunschweigi, Br�sseli, Budapesti, Kopenhaageni, Dresdeni, Genti, Karlsruhe, Kasseli, Madridi, M�ncheni, Oxfordi, Pariisi, Philadelphia, Stockholmi, Viini, Sankt-Peterburgi ja Moskva muuseumites. Maailma kunstiloos on Madalmaad saanud vaikelu �anri etaloniks, kus kunstnikud k�sitlesid igat maalitavat elementi ��rmise t�psuse ja terasuse, aga ka poeesia ja s�mbolismiga. Tolle aja monumentaalseim teema, mida nat��rmordid l�bi oma ikonograafia k�sitlesid, oli ettem��ratus � memento mori (�m�leta surma�), mis oli hoiatuseks, et k�ik siin ilmas, nii elus kui elutu, on ajalik. K�esolev teos oli eksponeeritud mastaapsel flaami kunsti n�itusel Londoni Kuninglikus Kunstiakadeemias 1953. aasta talvel, kus Frans Snydersilt oli v�ljas kuus t��d. Juhuslikuna n�iv ja omavahel pealtn�ha vaid emotsionaalselt seotud floora ja fauna
annaabi.ee 
