õppejõud 7 KRONOLOOGIA (3) 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942 1944 kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi, rindekunstnik 1943 Eesti NSV Kunstnike Liidu asutajaliige 8 KRONOLOOGIA (4) 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 9 KRONOLOOGIA (5) 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik
pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks.Grafiti teos on grafiito ehk grafiti. Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamuine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest.Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (a la "Mati oli siin" - nn. tag-grafiti)
mõistetakse ehitiste seintele, müüridele vm pindadele joonistatud, kraabitud või värviga pihustatud sümboleid, tekste või joonistusi. Kujutis on ümbritsetud tugeva joonega. Grafiti teos on grafiito ehk grafiti. Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal. Peale kunstiliigina käsitlemise võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni tolleaja ühiskonnas valitsenud meeleoludest ja üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest.
o 1930.a. astus Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus oli järgnevad viis aastat Nikolai Triigi õpilane. "Pime" "Perekond vees" 1961-1970.a. kunstiteosed. Elmar Kits (1913-1972) o Elmar Kits sündis 1913. aastal Tartus ja oli eesti maalikunstnik. o Õppis Koruste külakoolis ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Samuti lõpetas ta Kõrgema Kunstikooli Pallas. o Ta töötas joonistusõpetajana, maaliõppejõuna, monumentaalmaali kateedri juhatajana ning alates 1949.a. tegutses ta vabakutselise kunstnikuna. Rõdul (1966) Kompositsioon musta punasega Abstraktne (1968) 1971-1980.a. kunstiteosed. Evald Okas (1915-2011) o Evald Okas oli eesti maalikunstnik ja graafik. o Hariduse omandas Nõmme Linna 1. Algkoolis, Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, astus 1939.a. Riigi Kõrgemasse Kunstikooli.
Vabbe õpilasena). 1940 - 1941 K. Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli joonistusõpetaja. 1944 - 1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1947 dotsent; 1947 - 1949 monumentaalmaalikateedri juhataja). 1941 - 1944 ja aastast 1950 vabakunstnik. 1946 käis Kits loomereisil Armeenias, 1947 Kesk-Aasias ja 1955 Karjalas. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Ta on silmapaistvaimaid ,,Pallase" maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaalizanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Alustas impressionistlikult valgusküllaste ja koloriidilt varjundirikaste maalidega: Figuur tooli ja lilledega (1939, EKM), Interjöör (1940, EKM), Linn õhtul (1940, TKM). 1940. aastail maalis palju maastikke (Suislepa maastikud, 1942 - 1944) ja portreid (Kunstnik, J. Valki perekond; mõlemad 1945, erakogus, Tartu), dünaamilisi lüürilise alatooniga figuurikompositsioone (Viiuldaja,
1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas) 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige 1939 1940 Riigi Kunsttööstuskooli aktiklassi õppejõud 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942 1944 kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi, rindekunstnik 1943 Eesti NSV Kunstnike Liidu asutajaliige 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Evald Okas on osalenud eesti kunstiajaloos enam kui 60 aastat. Ta on omandanud
jaguneb 3-ks alaliigiks ning paljudeks kunsti vooludeks. Alaliikideks on: maalikunst, graafika ja skulptuur. · Maalikunst- on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikemaks väljendusvahenditeks on jooned ja värvid kahemõõtmelisel pinnal. Maalikunsti jaotatakse paljude parameetrite järgi erinevateks liikideks mina vaatlen lähemalt pinna järgi liigitatud tahvelmaali ja monumentaalmaali. Kaur Paulus 10D · Tahvelmaal-on laialt levinud alates keskajast, Algselt kasutati puittahvleid, hiljem aga rohkem puitraamile pingutatud riiet - lõuendit või siis pappi-paberit . Tahvelmaali aluspind ja materjalid on odavamad ja see võimaldab kunstnikul olla tunduvalt sõltumatum töö tellija maitsest. Seetõttu on just uusaegses euroopa tahvelmaalis
Trajanuse sammas, Rahu altar. 3. Ehitusplastika - Ehitusega orgaaniliselt seotud skulpturaalne dekoor, mis võib olla nii figuratiivne kui ka ornamentaalne, funktsionaalselt puhtdekoratiivne (nt. ehisviil) või ka konstruktsiooniline (nt. figuratiivsed sambad: atlant, karüatiid). Enamasti teostatud samast või samalaadsest materjalist, kui ehitiski. Näiteks Antoni Gaudí Sagrada Familia Barcelonas Hispaanias 3.Seinamaal Monumentaalmaali alaliik, suuremõõtmeline maal seinal. Levinumad tehnikad on mosaiik, fresko, seko, skrafiito. fresko - seinamaalitehnika, kus märjale krohvile on maalitud vesibaasil värvidega seinamaa. Seko- erinevalt freskost maalitakse temperavärvidega kuivale krohvile. Sekot kasutatakse ka freskode täiendamiseks, lisades vajalikke värve, mida saab kanda ainult kuivale pinnale. Skrafiito - Seinamaalitehnika, mille puhul pind kaetakse kahe või enama eri värvi krohvikihiga
Kunstniku paremaid töid sellest perioodist on akvarellid ,,Taskendi vanalinnas", ,,Vana uspekk", ,,Samarkandi turutee" jt. Viibides 1955. a suvel õppejõuna Riikliku Kunstiinstituudi õppebaasis Kihnu saarel, maalis E. Okas hulga portreid kohalikest kaluritest ja kalurineidudest. Evald Okas on töötanud 1944 aastast Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 aastast professorina ning alates 1993 emeriitprofessorina. 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor. 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige. 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik. 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige
punastena mustal taustal. Uue tehnika paremus seisnes selles, et detaile figuuride sees ei olnud enam vaja välja kraapida, neid võis peente mustade joontena pintsliga peale maalida. Uus tehnika oli hoopis paindlikum ja võimaldas elavamat joonistusviisi. Punasefiguuriline stiil on kreeka vaasimaali tippsaavutus. Ka sel alal oli juhtiv Atika, kuigi tõuget said sealsed meistrid arvatavasti Jooniast.Mõned vaasimaalid annavad ettekujutuse kreeka monumentaalmaali suunast, mis on seotud V sajandi keskpaiga suurima ja kõige hinnatuma maalikunstniku Polygnotose nimega. Ehkki Polygnotos lõi enamuse oma teostes alles V sajandi teises pooles, võib teda pidada pigem vanema generatsiooni, range stiili kunsti esindajate hulka kuuluvaks kunstnikuks. Tõenäoliselt olid mütoloogilised teemad tema maalidel sildiks, et väljendada tolle aja kõlbelisi
Siin arenes välja nn. rahvusromantiline suund. Maalidel püüti kujutada oma maa ja rahva sangarlikku minevikku ning taaselustada rahvaluule võluv maailm. Soome tuntuim kunstnik on Akseli Gallen-Kallela ( 1865-1931). Õppis Soome kunstiühingu joonistuskoolis ja Pariisis, kus sai sümbolistlikke mõjutusi. Varasemad tööd on realistlikud. Pärast reisi Karjalasse ja Põhja-Soome hakkas maalima sealset loodust ja rahvuseepose ,,Kalevala" teemadel. On viljelenud ka monumentaalmaali. (fresko ,,Kullervo sõttaminek) Vene kunstniku Mihhail Vrubeli (1856-1910) loomingus domineerivad illustratsioonid ja lavadekoratsioonid. Ta töötas tuntud teatris ja kujundas seal lava mitmele etendusele. Ka tema abikaasa oli näitleja keda tihti kasutas modellina. Vrubeli maalidel on inimesed kujutatud suurte tumedate silmadega, tihti näos kannatav ilme ja kahvatu jume. Tausta maalis tuhmilt helkivana. Illustreeris A. Puskini poeeme. (,,Deemon") Oskar Kallis (1892-1917) O
(Cafe TEA 2008) Grafiti on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks. Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal. (Vikipeedia 2008b) 4 Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama
ühtedeks väärtuslikemateks ja tähelepanuväärsemateks taiesteks. Muuseumi üks funktsioon on illustreerida kunstiajalugu, ning ilma Köleri teosteta jääks see ülesanne täitmata. Kumust võib leida juba postkaartidelt tuntud Köleri ema- ja isa portree. Mind sümpatiseeris pigem monumentaalne kristliku sisuga õlimaal. Köler oli hinnatud portretist ning seda maali vaadates ei ole selles kahtlustki. Ta oli ka eesti monumentaalmaali rajaja. Eesti skulptuuri teerajajad on Weizenberg ja Adamson. Mõlemate kunstnike teosed on esindatud ka Kumus. Nagu ka Köler, sai Weizenberg kunstihariduse Peterburis (aga ka Berliinis), sest Eestis puudus võimalus kunsti õppida. Ta meisterdas allegoorilisi kujusid . Amandus Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Kumus on esindatud näiteks ,,Koit" ja ,,Hämarik". Muide asub Adamsoni teine "Russalka" Krimmi rannas. 1904. a
üksikasjalikult, mis Maarja keerulise liigutuse ajendiks on. Maarja, Joosep, ja "Viimne kohtupäev" lapsuke moodustavad ühe terviku õnneliku perekonna. Pildil puudub vähimgi vihje intiimsusele. Tolle perioodi maalide vähesust võib seletada Michelangelo andumusega luua skulptuure. 1504.aastal sai Michelangelo esimese tellimuse monumentaalmaali tegemiseks. Ta pidi nagu Leonardo da Vincigi kaunistama Palazzo Vecchio saali seina freskoga. Michelangelo valis teemaks episoodi Casina lahingust: jões suplevatele sõduritele tungivad kallale vaenlased. Michelangelo tegi eskiisid, maalis kartongi kaheksateistkümne liikuva figuuriga, kes häiret kuuldes veest välja tormavad, aga ei jõudnud maali seinale kanda, sest sai kutse tulla Rooma paavsti teenistusse. Tänaseni on säilinud vaid koopiad ja gravüürid,
1887-1985 teoseid musee picassos.kõige vääruslikum on pruut tema sinine periood., ta nimi on autotöösutses. kuulub pariisi koolkonda, tuli pariisi venemaalt 1910, rahvuselt juut, õpinguid alustas valgevenes lev baksti juures. Pariisis sai ta mõjutusi kubismist ja fovismist arendas nende põhjal omapärase stiili.motiiviks oli tal tihti puumajad, armastajad. Viiuldaja. Ta viljeles ka monumentaalmaali(pariisi ja new yorhi ooperite laemaalid).kuulus on ka chagallivitraaz reimsi katedraalis. Pablo picasso 1881-1973 autoportree 1902(sinine periood) modigliani Henri rousseau hanka zborowska portree(kaasaeagse kunsti 1844-1910 galerii, rooma) 1920 isakese juniet karik(orangerie des tuileries, paris)
Hellenid hindasid väga kunsti, nad arvasid ,et kui nad hästi maalivad, on nad jumalatele meelepärased. Vanas-Kreekas maaliti ka hoonete seinu. Isegi Eestis võib leida pilte, mis on inspireeritud Kreeka templimaalingutest. Enamus Kreeka maalidest on hävinud, kuid on veel alles roomlaste tehtud koopiad. Ateena ja Kreeka kunst aga üha arenes ning Kreeklaste kunsti hakati ka mujal maailmas ostma. Mõned vaasimaalid annavad ettekujutuse kreeka monumentaalmaali suunast, mis on seotud V sajandi keskpaiga suurima ja kõige hinnatuma maalikunstniku Polygnotose nimega. Ehkki Polygnotos lõi enamuse oma teostes alles V sajandi teises pooles, võib teda pidada pigem vanema generatsiooni, range stiili kunsti esindajate hulka kuuluvaks kunstnikuks. Tõenäoliselt olid mütoloogilised teemad tema maalidel sildiks, et väljendada tolle aja kõlbelisi ideaale, Aristoteles kiitis Polygnotost ning viitas
annaabi.ee 
