lükandseinte ja toakõrguste akende abil ühendatav üheks ruumis fuajee ja katuseterrassiga. Hoone algne, stilistikale omane, ratsionaalse kujundusega, osaliselt eritellimusel sisekujundus on valdavalt hävinenud. Hetkel sisustus puudub, ning kogu hoone osas on säilinud üksikuid elemente – uksed, põranda/seinakatted. Välja on viidud ka suur osa kommunikatsioone jm. süsteem (näiteks on välja lõhutud küttesüsteem). Ehitusmaterjalidena on kasutatud vundamendis monteeritavat raudbetoonid, seinad on valmistatud monteeritavast raudbetoonist, väikeblokkist ja tellisest. Katusel on kasutatud ka monteeritavat raudbetooni ja rullmaterjali. Avatäidetena võeti kasutusele algselt puitraamiga aknad ja ukse, kuid kahjuks on enamus praeguseks hävinud. Välisseinaviimistluses on kasutatud terrasiitkrohvi. Postmodernism Venna maja Postmodernism on modernismile järgnenud perioodi ja laia kultuurivaldkonda tänaseni iseloomustav mõiste
lükandseinte ja toakõrguste akende abil ühendatav üheks ruumis fuajee ja katuseterrassiga. Hoone algne, stilistikale omane, ratsionaalse kujundusega, osaliselt eritellimusel sisekujundus on valdavalt hävinenud. Hetkel sisustus puudub, ning kogu hoone osas on säilinud üksikuid elemente uksed, põranda/seinakatted. Välja on viidud ka suur osa kommunikatsioone jm. süsteem (näiteks on välja lõhutud küttesüsteem). Ehitusmaterjalidena on kasutatud vundamendis monteeritavat raudbetoonid, seinad on valmistatud monteeritavast raudbetoonist, väikeblokkist ja tellisest. Katusel on kasutatud ka monteeritavat raudbetooni ja rullmaterjali. Avatäidetena võeti kasutusele algselt puitraamiga aknad ja ukse, kuid kahjuks on enamus praeguseks hävinud. Välisseinaviimistluses on kasutatud terrasiitkrohvi. Postmodernism 1970. aastate omalaadsest puntrasolekust leiti väljapääs postmodernismi kujul. Stiililine
kasutati erinevates kultuurides savi sarrustamiseks õlgi, roogu või vitsu. Sarnasel põhimõttel toimub ka raudbetooni sardamine ehk armeerimine (Otsman, 1976: 29). Raudbetoonis on terassarruse põhiülesandeks tõmbejõudude vastuvõtmine. Temperatuuri muutumisel raudbetoon ei lagune, sest betoon ja teras paisuvad ühepalju. Raudbetoon on tulepüsiv materjal saavutatav on tema kahetunnine ja pikemgi tulepüsivus (Otsman, 1976: 29). Tänapäevases mõistes monteeritavat raudbetooni hakati kasutama 20. Sajandi alguses. Sellest ajast võib tuua kolm ajaloolist täiustust raudbetooni kasutuses, mis on radikaalselt mõjutanud tänaste ehitiste arhitektuuri. Need on õhukeseseinaliste raudbetoonkoorikute ja tehases toodetud monteeritavate raudbetoonelementide kasutuselevõtt ning raudbetoonelementide eelpingestamine (Otsman, 1976: 29). Eriti hoogustas elementehitust eelpingestatud, suureavaliste kandeelementide
30. Kui plokkmüüritistes olevad avad on laiad ja nende kohal on suur koormus, silla- takse avad tavaliselt raudbetoontalade- ga. Raudbetoontala valmistatakse alati tööjooniste kohaselt. Ava kohale tehak- se raketis, sellesse paigaldatakse sarrus ja raketis valatakse betooni täis. Raudbe- toontala peab toetuma ava põskedele nii pikalt, et taluks talale langevat sur- vejõudu, kuid mitte vähem kui 300 mm pikkuselt. Kui kasutatakse monteeritavat sillust, peab ehitusplatsil olema silluse paigaldamiseks sobiv tõsteseade. Deformatsioonivuugid 31. Müüritise mahukahanemise ja tempe- ratuurist tingitud paigutuste tõttu tuleb plokkseinte ja -lõõride maapealsetes osades teha deformatsioonivuugid sammuga 10...15 m ja maa-alustes osa- des sammuga kuni 20 m. Deformatsioo- nivuukide tiheduse kavandamisel tuleb arvestada müüritise võimalikku mahu- kahanemist ja temperatuuri paigutust.
See asub Fr. R. Kreutzwaldi 5 Tartus. See valmis 1984. aastal ja arhitektiks oli Valve Pomeister. Valmis ehitatud hooneosa dominandiks on Tähtvere dendropargi poolsel nõlval konsoolselt eenduv auditooriumiplokk, mis koos selle taustaks oleva lihtsa vonkleva Joonis 11 hoonemahuga on Tartu 20. sajandi üks efektsemaid ansambleid. Hoone on tellisseintega ja viimistletud heleda terrasiitkrohviga. Kasutatud on nii monteeritavat kui ka monoliitset raudbetooni. 1990. aastail paigaldatud aknaraamide, eriti aga aknaaluste pindade sinine toon on algsest mõnevõrra eredam. Hoone moodustab ansambli linna poole jääva Maaülikooli peahoonega. Suuremaid ja plaanistruktuurilt keerukamaid 1980.aastate alguses uusehitisi Tartus, asukohatingimusi orgaaniliselt arvestava lakoonilise mahutektooniga ja jõuliselt plastilise vormiga maja. Pikk ja suhteliselt madal hoone paikneb Emajõe ürgoru veerul. Eesti
1 kahekordse sulundiga 1 - kahekordse sulundiga freespalgid, d = 80 mm freespalgid d = 80 mm 2 - tuuletõkkepaber 3 - mineraalvill 100 mm 4 - tuuletõkkepaber 5 - kahekordse sulundiga freespalgid, d = 80 mm 28. R/b karkass-süsteemid, karkassielementide liited Hoonete ehitamisel kasutatakse enim monteeritavat raudbetoonkarkassi. Ehitamiseks kasutatakse kaht põhimõttelist karkassiskeemi: korruspostkarkassi (joonis 4.1a, b) jätkuvpostkarkassi (joonis 4.1c) 45 Joonis 4.1. Karkassi põhiskeemid: a ristkülikukujulise ristlõikega korruspostkarkass, b ümarristlõikega korruspostkarkass, c ristkülikukujulise ristlõikega jätkuvpostkarkass
Plaat on alt soojendatav. Vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Pärast betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. 124 --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Millest koosneb raudbetoon? 2. Võrdle monoliitset ja monteeritavat raudbetooni. 3. Nimeta raudbetooni positiivseid omadusi. 4. Nimeta raudbetooni puudused. 5. Nimeta monteeritava raudbetooni eeliseid. 6. Nimeta monteeritava raudbetooni puuduseid. 9.4. Sarruse valmistamine Sarruse valmistamisel tähtsamad tööd on: 1) laomajandusega seotud tööd; 2) sarruse õgvendamine (sirgemaks tegemine) spetsiaalsel õgvenduspingil; 3) sarruse lõikamine mehaaniliste kääride abil ettenähtud pikkuse järgi;
annaabi.ee 
