· Euroopas sai see tuntuks sadu aastaid hiljem · Sellest hakati eeskuju võtma KUNST · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema · See sattus Venemaale 11.-12. saj · Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi Keiser koos oma väepealike ja nõuandjatega Hagia Sophia(püha tarkuse kirik) basiilika * Ava õpik lk 54 koosta mõistekaart keisrinna Theodorast · Millal sündis? · Millega tegeles? · Kuidas sai tuntuks?
Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid küll iseseisvalt edasi arendama. Bütsantsi kunstiga on mõningases suguluses ka kõrgetasemeline vanaarmeenia kunst. Ristkuppelkirik Ateenas. Hagia Sophia katedraal praeguses Istanbulis. San Vitale kirik Ravennas. Justinianus saatjatega. Mosaiik San Vitale kirikus Theodora kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus Monreale katedraali maalingud Õnnistav Kristus. Vladimiri Jumalaema, üks Venemaale sattunud ikoonidest, millest seal eeskuju võeti Peaingel Miikaeli imetegu Chonaes
nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. Seinamosaiike on aga Bütsantsis vähe. San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega ja keiser Justinianus õukondlastega.Väga tuntud on ka Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias . Keiser Justinianuse surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine.8 saj hakkasid keiser Leo kolmas ja tema järglane Constantinus viies kiriku õigusi piirama. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate ehk ikonoklastide liikumine.Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid.Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid
1063- 1118. Kuulus viltune Pisa toomkiriku kellatorn - kampaniil. 1173- 1350. Monreale katedraal Sitsiilias. Pisa toomkiriku ristimiskirik - San Marco katedraal 1130-1189. Kiriku sisekujundus baptisteerium. u. 1260. Veneetsias. 1064-1093. on teostatud bütsantsi meistrite poolt.
keiser Justinianus õukondlastega · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel ikonostaasil · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema · See sattus Venemaale 11.-12. saj · Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi · Tänapäeval asub see Moskvas Kremlis või mõnes muuseumis · 7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg · Bütsants kaotab suuri valdusi pealetungivatele araablastele · Islam mõjutab ka õigeusku
o Sitsiilia Araabia, normanni ja kreeka mõju · Bütsantsi tsentraalne põhiplaan, kuplit kannavad antiikses vaimus loodud sambad ning samades ehitistes esinev kaar on araabia mõjudega · Prantsuse mõju selgejoonelised loogilised fassaadid o Tornid ja kirik - ühtne tervik Monreale toomkirik o Lõuna Itaalias valitses sarnane stiilide segu nagu Sitsiiliaski · Saksamaa o Romaani stiil valitses saksamaal kauem ning saavutas siin oma kõrgaja. o Mujalt saadud mõjud töötati ümber Saksamaa ühtne romaani arhitektuur · Üsna monotoonne · Puuduvad koolkonnad o Vararomaani ajastul veel karolingide ajajärgu mõjusid
· Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel ikonostaasil · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema · See sattus Venemaale 11.-12. saj · Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi · Tänapäeval asub see Moskvas Kremlis või mõnes muuseumis · 7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg · Bütsants kaotab suuri valdusi pealetungivatele araablastele · Islam mõjutab ka õigeusku
rõdukäiguga, mis kulgevad piki võlvkaari spiraalse ringina kalde suunas. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia romaani-aegsete kirikute arhitektuuris eksisteerivad kõrvuti bütsantsi, antiigi ja araabia ehituskunsti mõjud. Palju on Bütsantsist lähtuvaid tsentraal- ja kuppelehitisi, araabia arhitektuurist mõjustatuna kasutatakse varem kui mujal teravkaart. Rikkalikud on kirikute marmor- ja mosaiikkaunistused. Tuntuimate mälestiste hulgast võiks esile tõsta Monreale kloostrikirikut Palermo lähedal (12.saj.) ning Cefalu kirikut (12.-13.saj), mille dekooris ilmnevad selgesti bütsantsi mõjud. Kõige rohkem on bütsantsi eeskujudest mõjustatud aga Veneetsia romaani-aegne sakraalarhitektuur, mille silmapaistvamaks mälestiseks on bütsantsi meistrite poolt 11.sajandil ehitatud Püha Markuse katedraal. Põhiplaanilt meenutab see Apostlite ristkuppelkirikut Konstantinoopolis (kreeka rist, 5 kuplit), mille läänepoolse ristiharu külgedele ehitatud
annaabi.ee 
