Suurte kaubamärkide intensiivne reklaamitaktika on minu arvates väiksematele tootjatele pigem motivaatsiooniks ning eeskujuks, sest see paneb neid rohkem pingutama suurte eesmärkide saavutamise ning kaubamärgi arendamise nimel. V. Kas reklaam soodustab turu monopoliseerumist ja piirab konkurentsi, põhjustades uutele tulijatele kõrged barjäärid? Kindlasti ei ole reklaam turu monopoliseerumise ning konkurentsi piiratuse põhjus. Antud raskused sõltuvad eelkõige spetsiifilisematest asjaoludest nagu näiteks rangelt seadusega reguleeritud teenuse osutamine / toote müümine, mille müügiloa taotlemine on raskendatud !1 7.11 SLIDESHOW VI. Toote liigid: 1. Esmatarbetooted (nt. toit, hügieenitarbed, ravimid, bensiin) — rahuldavad esmaseid
Eesti innovatsioonipoliitika ja üldse majanduspoliitika põhjendatud kujundamisel tuleb kindlasti lähtuda suhteliselt madala arengutasemega väikeriigi seisundist tulenevatest iseärasustest: * Masstootmise eeliste puudumine. Paljudes valdkondades ületab tehnoloogiliselt optimaalse suurusega ettevõtte tootmise maht siseturu vajaduse. Seetõttu sõltutakse oluliselt eksportimise võimalustest, välismaiste turgude avatusest, nende stabiilsusest ja arengutendentsidest. * Monopoliseerumise oht. Paljudes valdkondades ei mahu mitu sarnast ettevõtet Eesti turule lihtsalt ära. Monopoliseerumise negatiivseid tagajärgi aitab ära hoida või vähemalt leevendada siseturu avatus vastava kauba impordile. Seetõttu ei tohiks monopoolsetel aladel mitte mingil juhul rakendada mingeid impordipiiranguid. * Hinnakartellide tekkimise suur oht. See on tingitud asjaolust, et tihti on tegemist vaid paari-kolme pakkujaga. * Impordi liigne kontsentreeritus vähestele riikidele
katusorganisatsioonide koostöö nii omavahel kui ka riigi ja omavalitsustega. Kodanikuühiskonna rahastamisel osalevad peale riigi (liiga vähe ja vähe süstematiseeritult) veel äriettevõtted, eraisikud, kodu- ja välismaised fondid jne. Paraku pole see siiski piisav. Ometi on kodanikuühiskond meile kõigile vajalik ja seda eelkõige järgmistel põhjustel: 1. Kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Seega hoiab ta ära võimu monopoliseerumise. Tugev kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil liialt domineerida. Sel viisil on ta otsekui omapoolseks demokraatia kestmajäämise garantiiks. 2. Kodanikuühiskond arendab ka demokraatiale vajalikke väärtusi nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime. 3. Kodanikuühiskond aitab levitada informatsiooni, ilma milleta pole võimalik edukalt poliitikas kaasa rääkida. Seega võib öelda, et tugev kodanikuühiskond on demokraatlikule valitsemisele nii
aega. Teedevõrgustik igati hea e. infrastruktuuri näide. 2. Väikeriigi puudused · Masstootmise eeliste puudumine põhjuseks, et siseturg väike, valitseb seaduspära mida suuremas koguses kaupa valmistada seda madalam on tema maksumus. Suurem osa suurest toodangust tuleb maha müüa teises riigis. Väikeriigi ettevõtted sõltuvad oluliselt välisturgude avatusest, stabiilsusest ja arengusuundadest, · Monopoliseerumise oht, siseturg väike mahub ainult üks suur ettevõte, · Võib tekkida hinnakartell e. salakokkulepe ettevõtete vahel, teevad näiteks ühe hinna. · Multinatsionaalseteettevõtete (MNE) suur mõjukus, · Suur sõltuvus impordist e. peab palju asju sisse ostma, · Ekspordi liigne spetsialiseeritus ja kontsentreeritus vähestele riikidele. Ei jõua niipalju toota kui tarbitakse. (Struktuurne välissõltuvus),
Et niisusgused ühendused püüavad ühiskonda mitmeti mõjutada, nim neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused) Tsiviilük on vajalik ja kasulik, sest: Väljundi leiavad erinevad huvid ja sotsiaalsed rühmad. Samas võimaldab arenenud kodanikualgatus neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada, luua koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerumise ja stabiliseerib ühiskonda. Kodanikuük piirab riigivõimu, st kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest Tänau kodanikuorg-de tegevusele saab poliitikat mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste, siin avanevad poliitilised võimalused ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele. Arendab dem-le vajalikke väärtusi nagu sallvus, algatuslikkus ja koostöövõime Levitab infot vaba ajakirjanduse kaudu
Ratsionaliseerumine Weber ja Simmel mures - moderniseerunud maailma juhib üha enam formaalsed ja objektiviseeruvad juhtumissüsteemid, kontroll, arvestus, kvantifitseerimine, meetodikultus ja reeglid. Adorno ja Marcuse arendavad sellise kriitika välja mõisteni ,,administreeritud maailm". Marcuse kirjutab 1964 ,,domineerimine on muudetud administratsiooniks". Näiteks Galbraith (mittemarksist) kirjutab tehnoloogiliste korporatsioonide eesmärgist kaotada võistlus monopoliseerumise läbi ning ebakindlus nõudluses reklaami läbi. Saint-Simoni maailmalõpunägemus on tõeks saanud: asjade administreerimine hakkab hõlmama inimeste administreerimist Simmel (1896): kaubandus seob inimesed jõukasse sõltuvusse ,,prosperous interdependence" kuid jätab individuaalsuse tunde tänu rahale, mis on indiviidi suhtes ükskõikne. ,,Paljude inimeste elu täidavad matemaatilised arvutused ehk elu täidab kvaliteedi muutmine kvantiteediks."
vajadus. o Kulukatvad hinnad. Kuivõrd jääb teostamata piirkulureegel, saab rääkida vaid subopti- maalsest lahendist. Eeliseks on aga kindlasti ülekuluga seotud probleemide äralan- gemine. Vastujõu loomine turul. Teoreetiliselt saab näidata, et kahepoolne monopol võib viia sama lahendini kui täiuslik konkurents. Paraku on siin kerge vallandada monopoliseerumise ahelreaktsiooni. Monopoliõiguse müük oksjonil. Konkurents turul asendatakse konkurentsiga turu pärast. Õiguse müüja (sageli riik) saab soodsal juhul monopoolse kasumi enda kätte ja seda on võimalik kasutada ka näiteks tarbijatoetusteks. Probleemiks on aga kulutuste pöörduma- tusega tekkiv sisenemistõke uustulnukatele. Vanad turuvaldajad võivad
annaabi.ee 
