Rääkija peab toetuma täies ulatuses iseendale, oma mälule, arutlusele. Monoloogiline kõne on valdavas osas tahteline ja ulatuslikult kavandatud sisuga. Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes, ilma välise toeta. Monoloogi arendamiseks tuleb kavandada juhtmõte ja seda toetav arutlus, valida sobivaid väljendeid, hoiduda grammatilistest vigades, kavandada süntaktilise konstruktsioonid ja kõnefiguratsioonid. Monoloogilise kõne kõrge programeeritus ja tahtelisus ning nõrgast tagasisidest tulenev alateadlik pinge ,teevad selle pidamise üpris väsitavaks. Monoloogilise kõne näitajad on sisukus, ilmekus, veenvus, mõjukus. 2) Dialoogiliseks kõneks - kus õpetamise käigus luuakse eeldused kirjeldamis- ja jutustamisoskuste valdamiseks. Sellele aitab kaasa dialoogi sidusus: vestluse teemaga määratletud repliikide järgnevus ja loogilis-mõtteline omavaheline seos eri väljenduste vahel
(krisnaiitide austusavaldus jumal Krisnale) Kajakõne (ehholaalia) öeldu lihtne kordamine. Selline harjumus kujuneb vahel välja autistlikel lastel, kes kipuvad mõttetult kordama teiste inimeste öeldut. Nimetamiskõne mainitakse asjade ja nähtuste nimetusi, ilma et sel teel soovitakse teistega suhtlust arendada. Kommunikatiivne kõne märksa keerukame tekkemehhanismiga ning otstarbeks on suhtlus. 6. Monoloogiline ja dialoogiline suhtlus. Monoloogiline suhtlus monoloogilise suhtlemise puhul nt sõnavõtt, loengu pidamine jne peab rääkija toetuma täies ulatuses iseendale, oma mälule. Asja või nähtust tuleb nimetada või selle kuulajaile arusaadav kirjeldus anda. Monaloogiline kõne on valdavas osas tahteline ja ulatuslikult kavandatud sisuga. Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes. See on üpris väsitav. Monoloogilise kõne näitajad on sisukus, ilmekus, veenvus ja mõjukus.
mantrate retsiteerimine (krisnaiitide austusavaldus jumal Krisnale) Kajakõne (ehholaalia)- öeldu lihtne kordamine. Selline harjumus kujuneb vahel välja autistlikel lastel, kes kipuvad mõttetult kordama teiste inimeste öeldut. Nimetamiskõne- mainitakse asjade ja nähtuste nimetusi, ilma et sel teel soovitakse teistega suhtlust arendada. Kommunikatiivne kõne- märksa keerukame tekkemehhanismiga ning otstarbeks on suhtlus. 6. Monoloogiline ja dialoogiline suhtlus. Monoloogiline suhtlus- monoloogilise suhtlemise puhul- nt sõnavõtt, loengu pidamine jne peab rääkija toetuma täies ulatuses iseendale, oma mälule. Asja või nähtust tuleb nimetada või selle kuulajaile arusaadav kirjeldus anda. Monaloogiline kõne on valdavas osas tahteline ja ulatuslikult kavandatud sisuga. Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes. See on üpris väsitav. Monoloogilise kõne näitajad on sisukus, ilmekus, veenvus ja mõjukus. Monoloogilise kõne tunnused:
See on vaheetapp atonaalsuseni. Dissonants, sagenevad kromatismid viisid helistikutunnetuse nõrgenemiseni ja lõpuks kadumiseni. Esimese atonaalse teose kirjutas ta 1909 "Kolm klaveripala". Samal aastal kirjutas ta lühiooperi nimega "Ootus". Naisest, kes kujutleb oma kallima tapmist või meenutab seda. Sisemonoloogist ei selgugi, kummaga on tegu. Shönberg avas selle teosega ekspressionistliku teatri uksed. Ooperi muusika lähtub monoloogilise teksti süntaksist. Orkester on suur, kuid orkestratsioon üsna hõre. Atonaalse perioodi tippteos "Kuu-Pierrot" (Pierrot Lunaire), tegu on melodraamaga, naishäälele ka kaheksale instrumendile. Klounist, kes oma hirme jms usaldab vaid kuule, keda ta ka kardab. Shönberg tahtis luua traagilise kabaree olustiku kus põimuvad igatsus, kuritöö, grotesk. Shönberg kasutab esimest korda vokaaltehnikana kõnelaulu. See on Shönbergi kõige ekspressionistlikum teos!
Monodraama ühe tegelase monoloogist koosnev draamateos. Simultaandialoog - tegelasrohketes stseenides; samaaegsuse muljet nõutakse remargis ("simultaanselt" vms.) või siis paigutatakse repliigid, mis peaksid kõlama ühel ajal, kõrvuti kahele veerule. Simultaansus on siiski suurel määral tinglik, sest neid repliike loetakse ikkagi järgemööda ning lavalgi kõlavad nad enamasti vaheldumisi Kõrvalerääkimine - kokkupuutepunkte on monoloogilise kõnega. Publiku ja näitlejate vaikival kokkuleppel võetakse kõrvalerääkimist vastu kui tegelaskõnet, mida teised lavalolijad otsekui ei kuule ega peagi kuulma. Apostroof - Pöördumine kellegi või millegi mittejuuresoleva poole, nagu oleks ta kohal Epistolaardraama (näidend kirjades), mille dialoog moodustub monoloogiliste, ent püsiva adressaadiga kõneaktide (kirjade) reast. Remargid - tekstisisesed autorimärkused, milles enamjaolt antakse lavateostuseks tarvilikke
· aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); · kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelas(t)e või teema avamise teenistuses); · funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud) SISSEJUHATUSES ehk ekspositsioonis räägitakse enne lavaloo algust toimunud sündmustest, tutvustatakse tegelasi ja taustsüsteemi. Klassikalises draamas esitatakse ekspositsioon tihti monoloogilise proloogi vormis või dialoogina usaldusisikuga. TEEMA ARENDUS ehk dispositsioon peab looma konfliktid ja pinged ning püüdma neid arendada ja lahendada. KULMINATSIOON ehk haripunkt koht näidendis, kus selgub, kuidas konfliktid lahendatakse ja millises suunas hakkavad hargnema edasised sündmused. LAHENDUS ehk konklusioon lõpetab tegevuse, lahendab konfliktid ja paljastab saladused. Lahenduseni võib jõuda sündmuste käigus või mingi välise jõu sekkumise abil ( nn deus ex
Kommunikaator retsipient kommunikaator vahendaja retsipient Joon. 14. Vahetu ja vahendatud kommunikatsioon Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 41 Kommunikatsioon Kommunikatsioon võib olla ka monoloogiline või dialoogiline. Monoloogilise kommunikatsiooni puhul kommunikaator esitab info retsipiendile, soovimata saada tagasisidet (monotoonne loeng). Dialoogiline kommunikatsioon on inimestevaheline suhtlemine, kus rääkija ja kuulaja rollid vahelduvad. Rääkija (info andja) teeb jutus pause, et saada retsipiendilt tagasisidet (noogutus, sõnad jne.). Esineb ka nn. nõrgenenud dialoogilisust, kus kuulaja ainult näitab välja, nagu
annaabi.ee 
