C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL ÕIGE VASTUS: C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL VIKTORII N Tavaviljeluse puhul on lubatud kasutada: A) AINULT HÄRGASID MAA KÜNDMISEKS B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID ÕIGE VASTUS: B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE ÜLDANDME D Teravilja kasvatamine monokultuurina nõuab: a) viljakat mulda või muldade väetamist b) taimekaitsevahendite kasutamist Eestis tarbitakse ca. 700 000 tonni teravilja aastas Tavaviljeluse toodang moodustab sellest ligemalt 80% Tavaviljeluse toodang 1ha kohta on vähemalt 50% suurem kui maheviljeluse puhul Kokkuvõte: ILMA VÄETISTETA EESTIT ÄRA EI TOIDA! TERAVILJADE ÜLDISELOOMUSTUS Eesti aladele jõudsid teraviljad u. 4000 eKr
Enamik eelistab nõrgalt happelisi või neutraalseid muldi Parasvööde: aasta keskmine temperatuur +5 °C; sademete hulk ületab aurumise. Aastas sajab keskmiselt 550800 mm Toitained vähenevad monokultuuri tõttu Ebaühtlane soolsus tuleb mineraalväetiste andmisest ja nende erinevatest lahustumisprotsessidest Inimene ei väeta, ei hari ega kaitse põldu Taim nt kasvatame teist taime, siis muutuvad putukad, linnud jne Teravilja kasutus monokultuurina ei ole otstarbekas, kuid seda esineb tootmises Kaitse alla võtmist ei vaja
Mullastik. Õlleodra kasvatamiseks sobivad keskmise raskusega mullad, pH 6,0- 6,5. rasked savi mullas ja kerged saviliivmullad ei ole sobilikud. Edukalt saab kasvatada Kesk-, Ida-, kui ka Põhja-Eestis. Vältida tuleks Lääne-Eesti raskeid savimuldi ja Lõuna- Eesti happelisi liivmuldi. Eelvili. Eelviljana tuleks eelistada kartulit, rapsi, rüpsi ja talirukist. Tõenäoliselt tuleb kasutada ka kõrgesaagilist otra, kuid ei tohi kasvatada monokultuurina, mis soodustab haiguste levikut. Kui kasvatada otra eelviljana tuleb teha odrale allakülv. 6 Agrotehnika Mullaharimine Kevadise kvaliteetse mullaharimise aluseks on korralikult tehtud sügiskünd. Eelviljaks on teravili, siis tuleb põldu koristamise järel võimalikult kiiresti ca 5 cm sügavuselt koorida, umbrohtude tärkamise järel aga künda. Kündma peaks 18-24 cm
mitmete arengumaade elanikud on sunnitud kodupaikadest lahkuma, et teha ruumi uutele põldudele. Vajatakse ju üha rohkem toorainet. [8] 5 Biokütust ei saa kasutada CO2 emissiooni vabadel aladel, ehk aladel, kus on kehtestatud CO 2 piirnormid ja sel juhul ei saa majade kütmist biomassile üle viia. Biokütused ei suuda konkureerida fossiilkütuste hindadega ja CO2 emissiooni vähenemine on kohati vaid tinglik. [7/12] Monokultuurina ulatuslikult kasvatatavad agrokütused on põhjustanud ulatusliku metsade hävitamise, vaesumise ja kohalikele kogukondadelt maa äravõtmise, bioloogilise mitmekesisuse hävimise, inimõiguste eiramise, vee- ja mullasaastumise ja toidujulgeoleku kadumise, sest toidutaimede kasutamine kütusena konkureerib vältimatult toiduainetööstusega põllumajandusmaa pärast ja mõjutab toiduhindade kujunemist. Ilmselt ei lahenda probleemi
· lühiajalised: punane ristik, roosa ristik, põldtimut, harilik aruhein, karjamaa-raihein · pikaajalised: valge ristik, lutsernid, ida-kitsehernes, aasnurmikas, punane aruhein, aas-rebasesaba, ohtetu püsikluste, päideroog, kerahein, roog-aruhein Heintaimede koht külvikorras · Mitmeaastased heintaimed ei ole nõudlikud eelviljade suhtes · Nad on ise head eelviljad paljudele kultuuridele · Muld ei tohi olla välja kurnatud eelkultuuri poolt · Monokultuurina kasvatamisel on saagid madalad mullaväsimuse tõttu · Ristiku-timuti segud on hea eelvili tali- ja suviteraviljadele · Ristik kui eelkultuur mõjub hästi esimesele järgnevale kultuurile · Lutserni või lutsernirohke segu mõju kestab 2-3 aastat Mullaharimine ja külvieelne väetamine · Heintaimede külvil peab mullapind olema hästi tasandatud · Mullaharimine peab vastama nii kattevilja kui ka põldheina agrotehnilistele nõuetele · Katteviljale on vaja anda täiskogus või 2.
KASVATAMINE 3.1. Enamlevinud geneetiliselt muundatud põllukultuurid Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud ja mida laialdaselt kasvatatakse, on soja, mais, puuvill ja raps. Kõige levinum on herbitsiidiresistentne soja - 60% turul olevast sojast on geneetiliselt muundatud. Soja kasvupind on viimastel aastatel laienenud eelkõige Brasiilias ja Argentiinas, kus seda kasvavatakse intensiivtehnoloogia abil monokultuurina. (Ehrlich, et al., 2006, lk 7) 3.2. Enim geneetiliselt muundatud taimi kasvatavad riigid Üle 90% GM kultuuride külvipindalast asub viies Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigis: USA-s, Kanadas, Argentiinas, Brasiilias ja Paraguais. Ainuüksi USA toodab üle 50% maailma GM kultuuridest; USA ja Argentiina kasvatavad kahekesi üle 70% kõigist GM taimedest. (Villar & Freese, 2008, lk 3) Peamised GMO kultuurid on mais, soja, puuvill, raps, suhkrupeet, lutsern, papaia, tomat, pappel, magus pipar
- Eesmärk saada suurt saaki, - Tihe külv annab suure saagi aga soodustab haiguste/kahjurite levikut - Väetamine, pritsimine 42. Mullaviljakus ja mullaväsimuse peamised põhjused Mullaväsimuse peamised põhjused · üldine mulla vaesumine toite- ja mikroelementidest · mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine · soodsad tingimused kahjurite paljunemiseks · ohtlike umbrohtude paljunemine · mulla happesuse nihe 43. Monokultuur ja viljavaheldus Monokultuurina · Kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul või väljal · Bioloogiliselt lähedased kultuurid Viljavahelduses - viljade ajaline järjestus konkreetsel põllul või väljal · Agrobioloogiliselt põhjendatud - arvestab kultuuride bioloogilisi iseärasusi ja nõudeid keskkonna tingimustele 44. Külvikorra mõiste ja külvikorra liigid Külvikorra mõiste · Külvikord - on põllumajanduskultuuride ja puhaskesa ajalise ja paigutusliku järgnevuse süsteem looduses piiritletud väljadel
hanemalts) - aeglasem algareng aga lõpuks kultuurtaimest ülekasvav (näiteks põldohakas) - aeglane algareng aga kasutab hästi ära taimikus tekkinud tühimikud (näiteks vesihein) - ülesronivad umbrohud (näiteks roomav madar, hiireherned, konnatatar) Umbrohtude kasulikkus: - umbrohud on geneetilise ressursi allikaks - suurendavad agroökosüsteemi puhverdusvõimet - suurendavad bioloogilist mitmekesisust (kultuurtaimed ei mõju monokultuurina) 29 - vähendavad aurumist - sügavajuurelised umbrohud transpordivad toitaineid alumistest kihtidest ülemistesse (näiteks põldohakas ja paiseleht) - umbrohud vähendavad toitainete kadu põllukoosluse aineringes - toitainete sidujad kultuurtaimedest vabal perioodil - saagi koristamise järel hoiavad umbrohud tühjaks jäänud maa, vältides nii erosiooni ja sidudes taimetoitaineid
annaabi.ee 
