Kolmanda maailma probleemid ja nende lahendamine Kolmandaks maailmaks nimetatakse külma sõja aastate riike, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Nimetus tekkis 19-20 sajandil. Kolmanda maailma riikides oli suur hulk probleeme. Milles need seisnevad? Kes ja kuidas peaks neid lahendama? Esimese probleemina nimetan suurt võlga emamaale ja monokultuuri. Emamaadelt võeti väga suure protsendiga laenu ja nüüd on riigid sõltuvuses endisest emamaast. Mina arvan, et kolmanda maailma riigid peaksid arendama erinevaid majandusharusid näiteks põllumajandust, metallitööstust ja muud, et saaks arendada kaubavahetust. Siis suudaksid nad ka tasapisi võlgu maksta. Suure probleemina nimetan puhta joogivee puudust. Sellega kastetakse põllumaid, puid, põõsaid jms. Arvan, et see on puhta joogivee raiskamine.
Kergema lõimisega mullad on reeglina kõikidele kultuuridele vähemviljakad. Talinisu lepib kõige paremini raskete liivsavi- ja savimuldadega. Suvinisu ja odra nõuded mulla lõimise suhtes on lähedased. Kaera nõuded on lähedased rukki omadele. Enamik eelistab nõrgalt happelisi või neutraalseid muldi Parasvööde: aasta keskmine temperatuur +5 °C; sademete hulk ületab aurumise. Aastas sajab keskmiselt 550800 mm Toitained vähenevad monokultuuri tõttu Ebaühtlane soolsus tuleb mineraalväetiste andmisest ja nende erinevatest lahustumisprotsessidest Inimene ei väeta, ei hari ega kaitse põldu Taim nt kasvatame teist taime, siis muutuvad putukad, linnud jne Teravilja kasutus monokultuurina ei ole otstarbekas, kuid seda esineb tootmises Kaitse alla võtmist ei vaja
vahenditest,laste arvu piiramine, naisõiguste suurendamine, hariduse võimaldamine lastele. Toidupuudus. Põhjused: Aafrika maaalad põllumajanduseks kõlbmatud. Inimeste asumine viljakatesse piirkondadesse on seal põhjustanud metsade hävimise, ülekarjatamise,kõrbete leviku, erosiooni.Lahenduseks: toitumisharjumuste muutmine (kasutada rohkem kala, spetsiaalsed bakterid, vetikad), korrastada majandussuhted, vältida monokultuuri kasvatamisest tulenevat mulla vaesumist, majandusabi, täiustada maaharimisviise. Erosioon: tuule või vee mõjul pinnase sette ärakanne, misviib mulla viljakuse vähenemisele ning kõrbestumisele. Põhjustavad: paduvihmad, tuul,monokultuuride kasvatamine, liigniisutamine, liigkarjatamine. Lahendus: tõkete rajamine põldude äärde, õige maaharimisviis, puude istutamine. Taastuvad loodusvarad: muld, vesi, päikese energia, tuule energia
Algkapitali eest peab ostma seemneid taimede kasvatamiseks, masinaid põldude harimiseks vms, tuleb muretseda loomad, keda kasvatada ning tuleb leida sobiv krunt ning hooned, kuhu asutada laudad ning muud hooned. 2.2 Tänapäeval on tööjõudu põllumajanduses vähe, inimtööjõudu kasutatakse traktorite peal ning taimede kasvatamisel, arenenud ja kaasaegsetes lautades kasutatakse masinaid, mis teevad inimeste eest enamus töö ära. 2.3 Soomes on talud, spetsialiseeritud suurtalud ja monokultuuri vormid 3 3.1 Soomes kasvatatakse kõige rohkem kartulit, suviotra, talinisu, suhkrupeeti ja vähesel määral ka teravilju. 3.2 Soomes kasvatatakse enim veiseid, lambaid, sigu, hobuseid, kitsi ja kodulinde. 4 4.1 Soome varustab end ise puidu, energia, mõningate metalltoodetega, elektroonikaga, kartuli, suhkrupeedi, lihaga. 4.2 Kui välja jätta mitmed mineraalid ja puidu, sõltub Soome paljude toormaterjalide, energia ja ka mõningate valmistoodete impordist. 4
kinnikasvamine Mürkkemikaal Kaovad ka Viljavaheldus, ide kasulikud liigid, haiguskindlamad kasutamine paljude liikide sordid, mürgitamine, mahepõllundus mürkide kandumine vette, järvede kinnikasvamine Monokultuuri Haiguste ja Kemikaalide de kahjurite levik, kasutamine kasvatamine Mullaviljakuse optimaalsel hulgal, langus viljavaheldus Raskete Mullad tihenevad, Laiemad rehvid, põllumajandu õhu- ja veevahetus uuemad masinad s-masinate häiritud, kasutamine mullaviljakus
huumushorisont. · Ka lähtekivim pole nii happeline kui okasmetsade puhul. · Kujunevad pruunmullad. Mustmuld (Chernozem) · Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp; · Mustmuld on suure huumusesisalduse ja tüseda (>50, kohati >100 cm) huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise või pähkelja struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savimuld. · Monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis võib tõsiselt degradeeruda, kohati sekundaarselt sooldunudki. · M. on suure *produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu. Mustmullad (Mollisols) Rohtlate mustmullad Aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega Palju rohttaimi, rikkalik juurestik Igal sügisel tekib rikkalikult surnud orgaanilist ainet, mis A paks huumushorisont,
Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki. Mullad Mullastik on väga mitmekesine. Suurel Hiina tasandikul ja Jangtse keskjooksualal valdavad põllustatud alluviaalmullad, Kirde-Hiinas Mandžuuria tasandikul stepi ja metsastepi mustmullad (suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise või pähkelja struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savim, mis monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis on tõsiselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki, suure produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu), mägedes metsapruun- ja leet-pruunmullad (enamasti nõrgalt happeline, mitmesuguse huumusesisaldusega, kõrge produktsioonivõime ja jõudsa aineringega) ning segametsade kamar-leetmullad (alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld). Kagu-Hiinas vahelduvad lähistroopilised kolla- ja punamullad
taimedega rannamullad on kasutatavad karjamaadena. Rannamuldi esineb madalatel mererandadel nagu näiteks Pärnu linna äärsed rannad. Mullad, mida Eestis ei esine: Mustmullad Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Suure huumusesisalduse (valdavalt >5%) ja paksu (>50, kohati >100 cm) huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savimuld, mis monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis on tõsiselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki. Mustmullad on suure produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu. Mustmuld Pruunmullad Paraskliimavöötmes leht- ja segametsade all leostunud karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis on savistunud B-horisont. Mittesilikaatse raudoksiidi kogunemisest on värvus lähtekivimist tumedam pruun või punakaspruun
ELF on vastu geneetiliselt muundatud organismide kasutamisele Eestis toiduks või söödaks, kuna on vastutustundetu lükata odava toorme kasvatamise keskkonnamõjud arenguriikide kanda. ELF on teinud riiklikusse maaelu arengukavasse ettepanekuid, mis suunaksid põllumajanduse keskkonnasõbralikkuse poole ja toetaksid mahepõllumajandust. ,,Lõunamaisele" importkaubale tuleb eelistada tooteid, mis ei ole ekspansiivse monokultuuri viljelemisega toodetud ja mille kohta on teada, et tootmisprotsessi käigus kahjustatakse keskkonda võimalikult vähesel määral. Loodussõbralik valik ei tähenda alati isegi maitseelamustest loobumist. Näiteks sokolaad, mille valmistamisel kasutatakse palmiõli asemel mõnda muud taimset õli, maitseb samamoodi. Elurikkuse kaitse Eestis Võrreldes Euroopa arenenud riikidega, on Eestis elurikkus säilinud paremini. Eestil on
Algkapitali eest peab ostma seemneid taimede kasvatamiseks, masinaid põldude harimiseks vms, tuleb muretseda loomad, keda kasvatada ning tuleb leida sobiv krunt ning hooned, kuhu asutada laudad ning muud hooned. Tänapäeval on tööjõudu põllumajanduses vähe, inimtööjõudu kasutatakse traktorite peal ning taimede kasvatamisel, arenenud ja kaasaegsetes lautades kasutatakse masinaid, mis teevad inimeste eest enamus töö ära. Soomes on talud, spetsialiseeritud suurtalud ja monokultuuri vormid. Soomes kasvatatakse kõige rohkem kartulit, suviotra, talinisu, suhkrupeeti ja vähesel määral ka teravilju.Soomes kasvatatakse enim veiseid, lambaid, sigu, hobuseid, kitsi ja kodulinde. Soome varustab end ise puidu, energia, mõningate metalltoodetega, elektroonikaga, kartuli, suhkrupeedi, lihaga. Kui välja jätta mitmed mineraalid ja puidu, sõltub Soome paljude toormaterjalide, energia ja ka mõningate valmistoodete impordist.
VI peatükk Uus maastik Uus algus * uue põllumajandusliku asunduse rajamise üheks esmaseks ülesandeks oli majade, õuede ja põldude mahamärkimine. Ostsiedlung ' i aladel oli maamõõduühikuks adramaa ehk mansus, kindla suurusega talund. _maa mõõdistamiseks kasutati mõõdulatti ja mõõdunööri. Uued tööriistad * Kõige tähtsam tööriist, mille saksa? immigrandid kaasa tõid oli ,,raske" hõlmader. Teraviljaväljad * toimus nihe teravilja monokultuuri suunas, terve keskaegse ühiskonna ,,teraviljastumine" Mittekirjalikud allikad * Leidub kolme tüüpi ainelisi ja mittekirjalikke allikaid : 1. arheoloogiliste väljakaevamiste ja vaatluste tulemuse; 2. küla- ja põllumorfoloogia; 3. kohanimed * küla- ja põllumorfoloogia tähendab majade, taluhoonete, teede ja kõlvikute suuruse, kuju ja plaaniuurimist * Waldhufendorf küla, kus talud paiknevad regulaarsete vahemaade tagant üksteise kõrval
annaabi.ee 
