Laserid meelelahutuses Liina, Artur, Mona, Kaisa 2015 Lasershowd Kasutatakse peamiselt värvilisi monokroomseid lasereid. Sai alguse 1970ndatel Sünkroonitakse muusikaga, kasutatakse tossu Murdumise- ja difraktsiooniefektid, peeglid RGB ehk “white light” Ohutusnõuded http://youtu.be/uDpojAGsthw?t=1m31s Visuaalkunst Valgusmaalid Fotograafia alaliik Kasutatakse mingisugust valgusallikat või lasereid objekti valgustamiseks pimeduses Pikk säriaeg (alates 15 sekundit) Gianclaudio di Cecco Laseritega valgustamine Alasti modellid Holograafia Holograafia on optikavaldkond
NEODADA Mis on neodada? Tõlkes uus realism Tekkis 1950ndate lõpus Pariisis Dadaismi vaimne järeltulija Levis Euroopas, USA’s Nouveau Réalisme 1960. a Pariisis kunstiliikumine Esindajad: Yves Klein, Jean Tinguely, Arman Üritasid uuendada dadaismi Nende teosed on kolmemõõtmelised visuaalse kunsti teosed Yves Klein Tegi ultramariinses toonis monokroomseid pilte Sinist värvi nimetas International Klein Blue’ks Kinnitas lõuendile esemeid ja kattis sinise värviga „Kleini sinist“ kasutas ta veel antropomeetriates Klein lõi ka kosmogooniaid Yves Klein ‘’Käsna reljeef’’ Yves Klein ‘’Marianna Riley’’ Yves Klein ‘’Reisi tuul’’ Jean Tinguely 1952. aastal hakkas ta tegema meta- mehhaanilisi skulptuure, mõeldes ise välja nimetuse – beyond the machine Metamehhaanilised skulptuurid
Nende teosed on enamasti kolmemõõtmelised visuaalse kunsti teosed - assamblaazid, mida on võimatu pidada maali-kunstiks ning ka traditsiooniliseks skulptuuriks ja akumulatsioonid, mis kujutavad endas vanade esemetega täidetud klaasseinaga kaste. Aastakümne vahetusel, kuni hukkumiseni autoõnnetuses aastal 1962, provotseeris Euroopas, Pariisi kunstielu Yves Klein (1928-1962), kes oli ka Nouveau Réalisme'i asutaja. Yves lõi alates 1947. aastast säravas ultramariinses toonis monokroomseid pilte ning samas toonis olid ka ta realistlikud skulpuurid ta pakkus neid ühevärvilisi siledapinnalisi lõuendeid ka näitusele, mis panid kohmetuma ka abstraktsionismimeelseid züriisid. Seda sinist värvi, mis olevat kõige abstraktsem, immateriaalsem ja kõige vabam subjektiivsest emotsioonist, nimetas ta International Klein Blue'ks (IKB)(tõlkes - Kleini sinine) ning patendeeris selle kogu kosmoses. Kümnend hiljem kinnitas ta lõuendile esemeid
Mark Rothko. Nimeta (Violetne, must, oranzh, kollane,valge ja punane) (1949)õli, lõuend Solomon R. Guggenheim Museum -8- Mark Rothko. Nimeta (Must ja hall) (1969/70)akrüül, lõuend Solomon R. Guggenheim Museum Barnett Newman (1905-1970) on ameerika abstraktse ekspressionismi olulisemaid esindajaid ja colour-field-paintingu loojaid. Tema suureformaadilised lõuendid on enamasti mõnd intensiivset värvi. Neid monokroomseid värvipindu katkestavad kohati vertikaalsed või horisontaalsed erivärvilised triibud (nn zips). Tihti ilmestab tema näiteks nelja meetri pikkust maali väid üksainus teist värvi triip. Loomulikult on suured ja nii särtsud värvipinnad kaasaegses interjööris ülimalt efektsed. Ent taganemis- ja vaatamisruumi peab olema! Barnett Newman. Valgus silmapiiril (1949)(Horizon Light)õli, lõuend Sheldon Memorial Art Gallery and Sculpture Garden, University of Nebraska.
), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne.). Järgnevalt on (joonisel 1) näha enimlevinud printerite tüübid. J oonis 1. Printerite tüübistik Värvilisus Tervet rida monokroomseid printereid (peamiselt jugaprintereid) saab prindipea (prindikasseti) vahetamisega muuta värviprinteriks. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust (gray scaling)- musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, kusjuures iga punkti esitatakse 4-8 bitiga ja virvtoonimist (dithering)- näiliste pooltoonide (halltoonide) tekitamist punktimustri tiheduse ja muude parameetrite
Kuna arvutustehnikas on määravaks kujunenud inglise mõõdusüsteem, siis peamiseks mõõtühikuks on saanud dpi (dots per inch)- punkte tolli kohta, kuna iga tüüpi printer väljastab suvalise töö paberile nagunii värvipunktidena- olgu mehaaniliselt läbi värvilindi, värvipritsmetega või elektrograafiliselt. Mida suurem on prindipunktide arv lineaarse pikkusühiku kohta, seda selgemad on kujutiste ja tähemärkide piirjooned. 6. Värvilisus Tervet rida monokroomseid printereid (peamiselt jugaprintereid) saab prindipea (prindikasseti) vahetamisega muuta värviprinteriks. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust (gray scaling)- musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, kusjuures iga punkti esitatakse 4-8 bitiga ja virvtoonimist (dithering)- näiliste pooltoonide (halltoonide) tekitamist punktimustri tiheduse ja muude parameetrite
1. kunstiteose vorm lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, taandatakse kõige algsemate struktuurideni joon, punkt, ring, ruut, ristkülik mida liigendatakse. 2. jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, vaataja tajub minimaalsust, teos on vaba subjektiivsusest 3. 23 erksa värvi abil kaotatakse ruumiefekt 4. teos on tumm, ebaisikuline KUNSTNIKUD Barnett Newman (19051970) on New Yorki koolkonna tuntuim esindaja. Maalis monokroomseid ühtlase värviga kaetud maale. Vahel tõi maalidele pikad kitsad triibud maali servadesse. Frank Stella (1936) kasutab ebatavalises formaadis lõuendeid, millele maalib erksavärvilisi ja dekoratiivseid triipe. Tihti tegi maalidesse sisselõikeid, mis muutis teose skulptuuri ja maali vahepealseks 12. KONSEPTUALISM TAUST Tekkis New Yorkis 1965. Vool levis kiiresti Euroopasse ja kuni 1970.aa lõpuni oli väga mõjukas TUNNUSJOONED 1
„hulluse“ poolest, mis oli rikkaliku varjundiga ultramariinsinine. Värvi „International Klein Blue“ leiutas ta ise. 1961 “Kosmogooniad”, maalimine tuule ja vihmaga, maalimine tulega. Mõnede kunstikriitikute arvates oli ta Marcel Duchampi „järeltulija“, avades maailma uuele kunstimeediumile. Teised jällegi peavad teda avant-garde kunstnike Kazimir Malevich ja Aleksander Rodchenko järelkäijaks, kes olid samuti monokroomsusest paelutud. Kuid avant-garde kunstnike monokroomseid ja Yves Kleini teoseid eristab see, et viimase omi võib pidada hoopis abstraktse kunsti satiiriks. Nad ei kanna endas ühtegi motiivi ega sõnumit ning Kleini sõnul polegi seal mitte midagi peale tühimiku „the void“. ‘’Sinine Veenus?’’ Samas võib tema teoseid tõlgendada ka vastupidisel viisil: ta oligi siiralt huvitatud müstilistest ideedest nagu „lõpmatu“, „defineerimatu“ ja „absoluut“ ning tema üheainsa rikkaliku
vaha (solid ink, wax). Sellist tehnoloogiat kasutab näiteks Tektronix oma kõige kallimates värvimudelites. Tahke värvaine ei imandu paberi sisemistesse kiududesse, vaid kuivab selle pinnale. Saadavad värvitoonid on tugevamad ja kirkamad kui tavalistes jugaprinterites ja alusmaterjaliks kõlbab peaaegu igasugune paberisort. Kilede puhul pole värvid siisiki nii kirkad kui muude tehnoloogiate puhul. o Värviprinterid Tervet rida monokroomseid printereid (peamiselt jugaprintereid) saab prindipea (prindikasseti) vahetamisega muuta värviprinteriks. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust (gray scaling)- musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, kusjuures iga punkti esitatakse 4-8 bitiga ja virvtoonimist (dithering)- näiliste pooltoonide (halltoonide) tekitamist punktimustri tiheduse ja muude parameetrite (pooltoonelementide kaldenurga ja pikselite
p��sesid hukust. Jumal k�skis Noal ehitada suure laeva, kuhu mahuksid lisaks ta perele ka k�ik loomad ja linnud, kes maa peal elavad � �ks paar igast liigist. ******* Jan den Uyl on tuntud kui oluline ja k�rgelt hinnatud meister, kelle looming on suurep�rane n�ide varajasest flaami nat��rmordist. Kuigi kunstnik maalis ka maastikke ja stseene loomadega, olid tema teostes peamiseks siiski toidulauad (banketjes). Neid peenetundelisi, pea monokroomseid t�id hindasid k�rgelt ka Uyli kaasaegsed, sealhulgas kunstnik Pieter Paul Rubens. Uyl kuulus suurep�raste nat��rmordimaalijate Willem Cz. Heda (s�ndinud u 1596) ja Pieter Claeszi (s�ndinud u 1597) plejaadi, lisades selle perioodi loomingusse oma v��rika panuse. T�nap�eval leidub Jan den Uyli maale mitmetes muuseumites �le maailma, sealhulgas Museum Boijmans Van Beuningen, Rotterdam, Holland; Museum of Fine Arts, Boston,
annaabi.ee 
