Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine  positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM  mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono)  monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. - Paradigma - Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi,
Uskumused Tänapäeval mõistetakse hinduismi all rikast pluralistlikku religioosset kultuuri,milles on suuhulk tavasid, jumalakummardamise viise ning jumalaid ja jumalannasid , oma teoloogiaid, filosoofiad, lood, kunst ja muusika. Paljud hindud usuvad, et hinduistlik pühiõpetus on püsinud sajandeid muutumatuna. Paljud hinduistlikud seisukohad ja traditsioonid võistlevad tänapäeval kogu maailmas, et kindlaks teha hinduismi algtõdesid. Hindud võivad olla polüteistid, monoteistid või monistid. On olemas ka ateistlikke hindusid. Kaks tähtsamat jumalat , keda hinduistid kõikjal kummardavad, on Siva ja Visnu. Visnut on enamasti seostatud kosmose ja selles oleva korra säilitamisega.Seetõttu seostub ta kuningavõimuga ja dharma (korra, seaduse, õigluse) alalhoidmisega. Sivat ('heaendeline') kujutatakse nii pulstunud juustega ja tuhaga määrdunud kehaga, krematsioonipaigas mediteerivate joogide kuningana kui ka taevaliku armastajana.Kõige rohkem kummardatakse fallosekujulist Sivat
Instrumentaalne väärtus  ka vahendväärtused- väärtused, mis on head mõne eesmärgi saavutamiseks; nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. Nt raha, meditsiin Segaväärtused- aka kombineeritud hüved- need on mingi eesmärgi täitmiseks head, aga ka ise head. Nt teadmised, tervis Intrinsikalist- (seesmiste väärtuste pooldaja) Hedonistid  peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Jagunevad: sensualistid, satisfikatsionistid Mittehedonistid: monistid ja pluralistid Eetikas on üheks olulisemaks küsimuseks, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed: kas inimene ütleb, mis on väärtuslik ja mis mitte (kas sõltuvad inimesest?) Väärtuste ja käitumise seos VÄÄRTUS- "Mulle on oluline kõrge ja stabiilne palk" HOIAK- "Eelistan töötada finantsvahenduse valdkonnas  seal on statistiliselt kõige kõrgemad palgad" KÄITUMINE- "Asun õppima pangandust/ kandideerin tööle panka/ töötan pangas" IV Tagajärjeeetika
.. aga ei arva. Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre) Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Nt Epikuros. Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) Satisfikatsionistid (nauding kui rahuldustunne) Mittehedonistid jagunevad: Monistid  usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne (üleloomulik) väärtus  hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus). Pluralistid  usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Hedonismi kriitika  naudingumasin eraldaks meid muust maailmast.. Väärtuse ja moraali seos
lihtsalt välja (J.P.Sartre) Hedonism · Peavad naudinguid seesmiseks väärtuseks · Epikuros, Bentham · Nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest Hedonistid jagunevad: · Sensualistid  nauding kui mõnus meelteärritus · Satisfikatsionistid  nauding kui rahuldustunne Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonistid: · Monistid  on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding · Pluralistid  nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõrus, vabadus jne J. S. Mill: "Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahuloematu Sokrates kui rahulolev loll" Tema jaoks oluline ka naudingu kvaliteet. Hedonismi kriitika: vb on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu.
kohta kirjutanud käsikirjad- füüsikale järgnev osa on metafüüsiline tasand, mis on seotud olemise probleemiga. ,,Meta"- millegi järel. Olemisprobleemidega seotud esimene küsimus on alge probleem- mis on alge? Millest kõik saab alguse, mis on ühine (arche  kr k alge; principium  lad k alge). Üldine alge termin on SUBSTANTS- mis on kõikidel ühine? Ühise alge otsimine. Siin mõtlejad jagunesid: 1. Monism (mono)  monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. 2. Dualism (duo)  dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3
loodust jälgides märkab taassündi kõikjal Mikrokosmos (elud, aastaajad, põlvkonnad) ja makrokosmos (kosmose loomine ja lagunemine, aeg) on seotud  kõik universumis on omavahel seoses Põhjuslikkuse printsiip ehk karma  seob iga sündmust sansaaraga; tsükli sündmused mõjutavad järgnevaid; igaühe tegudel on mingi mõju kogu universumile Tänapäeva hindud võivad olla monoteistid (Brahma, kes avaldub eri kujuna), polüteistid või monistid( kogu reaalsus on üks). Mõnikord usutakse jumalate kolmainsusesse: Visnu  tema ülesandeks on maailma säilitamine ja kaitsmine; selleks kehastub avataarana, kes on üleloomulik loom, inimene või Buddha vms maa peal see on ümberkehastumine. Brahma  kõige looja Siva  teda seostatakse destruktiivse jõuga; tema hävitab teiste jumalate loodu, et saaks jätkata eluring Jumalad töötavad teineteisega koos  loomine, säilitamine, hävitamine  eluring.
· Satisfikatsionistid Masohismi paradoks Kuidas saab olla, et masohhist naudib valu, mis ometigi on naudingu vastand? · Hedonist: ,,psühholoogiliste hälvete tõttu." Kahatasemeline seletus: madalamal tasandil kogeb masohhist valu, kuid kõrgemal tasandil ta kiidab valu heaks ja saab sellest rahuldust. Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonism Mittehedonistid jagunevad: · Monistid  usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne väärtus  hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus). · Pluralistid  usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Kas pooldada hedonismi?
annaabi.ee 
