Minu arvates, kui inimene sureb siis sureb ainult tema keha, hing elab edasi ja rändab ringi. Miks muidu on olemas hingedepäev ja räägitakse, et esivanemate hinged külastavad meid sel päeva. Arvan, et hingedepäev võib ka olla mingi seotud Platoni hinge käsitlusega. Dualism- maailm on lõhenenud materiaalseks ja vaimseks maailmaks ning inimene on lõhenenud kehaks ja hingeks. Seisukohta, et keha ja hing, vaim ja mateeria on ühtsed, nimetatakse monismiks. 1.1.1 Ideedemaailma ülesehitus Kuna ideedemaailm on täiuslik, peab seal valitsema korrapära. Platoni järgi ideedepüramiidi pidi üles liikudes jõuame üldisemate ideedeni. Nt. elusolend jne inimene mees noormees. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Üks idee on teise suhtes genos, aga kolmanda suhtes eidos. See ahel ei saa olla lõputu, muidu oleks ebatäiuslik. Püramiid tipneb Platonil hüve
põhjuslik vastastikune toime nende vahel? Davidson näeb asja järgnevalt. Iga vaimusündmus on identne mõne füüsilise sündmusega. Need füüsilised sündmused on ühendatud rangete seadustega teiste füüsiliste sündmustega. Kaks sündmust on põhjuslikult seotud kui neil on kirjeldused, mis algväärtustaksid range seaduse. Niisiis, vaimne põhjuslikult toimub vastastikku füüsilisega. Davidson jõuab selle mõttekäiguga selleni, mida ta kutsub anomaalseks monismiks, et vaimusündmused on identsed füüsiliste sündmustega, vaatamata sellele, et pole rangeid seadusi, mis seoks neid. Põhjuslikkus ja identsus on relatsioonid individuaalsete sündmuste vahel. Seadused on lingvistilised. Individuaalsed sündmused on seletatavad või ennustatavad seadustega ainult kui need sündmused on kirjeldatavad ühel või teisel viisil. Eksisteerib mitte nomoloogiline põhjuslikkuse printsiip kui individuaalsed sündmused on kirjeldatud ainult füüsiliste tingimustega
jagunevad kahte rühma: Üks seletuse rühm kõneleb keha ja vaimu kahesusest ehk dualismist. Selle vaate kohaselt erineb ,,mõtlev asi" e. inimese mõistus/teadvus, täielikult füüsiliste asjade/kehade maailmast. (sõnastas Rene Descartes) Teine seletuste rühm läheneb keha ja vaimu ühtsusest. Selle vaate kohaselt on teadvus piisavalt keerulise närvisüsteemi omadus, mis tekib eluslooduse teatud arenguastmel. Seda nimetatakse füüsiliseks monismiks ja selle kohaselt pole peale füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste nähtuste vaimsetel nähtustel eraldi maailma. 1.5. Psüühika ja kultuur Kultuur on kõik see, mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Kultuurilise informatsiooni edasikandjaks on keel. Keele puudumine on kahjulik vaimsele arengule ning inimene jääb ilma suurest osast informatsioonist, mis ühiskonnas levib. 1.6
Praegu tundub meile, et Mary saab midagi uut teada, kuid tulevikus enam ei tundu. Chalmersi meelest on C-tüüpi materialism ebastabiilne ning langeb viimaks kokku teiste tüüpidega. Kuivõrd struktuurikirjeldus ei hõlma teadvust, siis võidakse arendada välja uus füüsika, mis hõlmab enamat kui struktuur ja dünaamika. Kui see tähendab teadvuse enda sissetoomist füüsikasse, siis muutub C-tüüpi materialism D-tüüpi dualismiks või F-tüüpi monismiks. Chalmersi järgi on C-tüüpi materialismi peamiseks komistuskiviks asjaolu, et Q episteemiline implitseerimine P poolt eeldab, et P ja Q vahel oleks mõisteline ühendus. Ent kuivõrd füüsikalised mõisted on strukturaal-dünaamilise iseloomuga ning teadvuse mõiste seda ei ole, siis ei saa füüsikalised kirjeldused implitseerida tõdesid teadvuse kohta. Seega pole C-tüüpi materialismile ruumi: on võimalik väita, et teadvuse mõiste on
Sellepärast erinevadki omavahel füüsiliste kehade maailm ja inimese teadvus. Füüsiline maailm koosneb füüsilistest kehadest. Seetõttu on Descartesi arvates olemas kaks maailma vaimumaailm ja füüsiliste kehade maailm. Kuid teine lahendus keha ja vaimu ühtsuse probleemile leiavad tänapäeva teadlased ( psühholoogid ) seda, et teadvus tekib väga diferentseerunud närvisüsteemis, mis tekib eluslooduse teatud arengutasemel. Sellist seisukohta nimetatakse füüsikaliseks monismiks. Selle järgi ei eksisteeri mingit erilist vaimumaailma, vaid eksisteerivad tuntud ja seni veel avastamata füüsikalised, keemilised ja bioloogilised nähtused. Nüüdisaegse maailma teadlased peavad igasugust psüühilist avaldumisvormi ajus olevate närviprotsesside tulemuseks. Teadvus on aju seisund ja ei midagi enamat. Neid teadvuseseisundeid on olemas ka veel erinevaid liike. Teadvuse tekkimist närvisüsteemis ja selle olemust käsitlevad nii psühholoogia kui ka neuroloogia teadused
Sellepärast erinevadki omavahel füüsiliste kehade maailm ja inimese teadvus. Füüsiline maailm koosneb füüsilistest kehadest. Seetõttu on Descartesi arvates olemas kaks maailma vaimumaailm ja füüsiliste kehade maailm. Kuid teine lahendus keha ja vaimu ühtsuse probleemile leiavad tänapäeva teadlased ( psühholoogid ) seda, et teadvus tekib väga diferentseerunud närvisüsteemis, mis tekib eluslooduse teatud arengutasemel. Sellist seisukohta nimetatakse füüsikaliseks monismiks. Selle järgi ei eksisteeri mingit erilist vaimumaailma, vaid eksisteerivad tuntud ja seni veel avastamata füüsikalised, keemilised ja bioloogilised nähtused. Nüüdisaegse maailma teadlased peavad igasugust psüühilist avaldumisvormi ajus olevate närviprotsesside tulemuseks. Teadvus on aju seisund ja ei midagi enamat. Neid teadvuseseisundeid on olemas ka veel erinevaid liike. Teadvuse tekkimist närvisüsteemis ja selle olemust käsitlevad nii psühholoogia kui ka neuroloogia teadused
Sellepärast erinevadki omavahel füüsiliste kehade maailm ja inimese teadvus. Füüsiline maailm koosneb füüsilistest kehadest. Seetõttu on Descartesi arvates olemas kaks maailma – vaimumaailm ja füüsiliste kehade maailm. Kuid teine lahendus keha ja vaimu ühtsuse probleemile leiavad tänapäeva teadlased ( psühholoogid ) seda, et teadvus tekib väga diferentseerunud närvisüsteemis, mis tekib eluslooduse teatud arengutasemel. Sellist seisukohta nimetatakse füüsikaliseks monismiks. Selle järgi ei eksisteeri mingit erilist vaimumaailma, vaid eksisteerivad tuntud ja seni veel avastamata füüsikalised, keemilised ja bioloogilised nähtused. Nüüdisaegse maailma teadlased peavad igasugust psüühilist avaldumisvormi ajus olevate närviprotsesside tulemuseks. Teadvus on aju seisund ja ei midagi enamat. Neid teadvuseseisundeid on olemas ka veel erinevaid liike. Teadvuse tekkimist närvisüsteemis ja selle olemust käsitlevad nii psühholoogia kui ka neuroloogia teadused
annaabi.ee 
