Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised olud ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Nimi Tähtsamad seisukohad Independendid 1. Riigi valitsemisel juhtiv osa parlamendile 2. valimisõigus vaid maksumaksjatele 3. monopolide kaotamine 4. taotlesid südametunnistusevabadust 5. poliitiliseks eesmärgiks olemasoleva parlamendi laialisaatmine 6.monarhilt tuleb sõjaväe ülemjuhataja koht ära võtta. Levellerid 1. seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduse kindlustamine (sealhulgas usu-, isiku-, omandi puutumatuse- ja trükivabadus). 2. ideaaliks demokraatlik vabariik 3. üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast. 4. valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes 5.
sõltus krahvkonnast laekuvate maksude suurusest. Maksudega seostati ka valimisõigust. Independendi programmi majandust käsitlev osa seadis ülesandeks monopolide kaotamise. Usuküsimuses taotleti südametunnistuse vabadust, mis tähendas puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu. Lähitulevikus tähendamaks poliitilisi eesmärke peeti parlamendi laialisaatmist ja valimiste läbiviimist uute korralduste kohaselt. ,,ettepanekute peatükkide" esimese variandis kavatseti monarhilt ära võtta õigused olla sõjaväe ülemjuhataja. 1647-1648 toimus teine kodusõda, mille käigus parlamendi vägedel tuli maha suruda rojalistide mäss. Independendid- vabariiklased kes hakkasid nõudma kohut kuninga üle ning 1649s. mõisteti kuningas Charles I surma ja hukati. Levelleride liikumine- inglise revolutsiooni ajal kujunes uue ideoloogilise ja poliitilise suuna e. levellerite liikumine mille rajajaks oli John Lilburne(1614-1657) ta arendas mõtet, et
Usuliste erimeelsuste tõttu kujunesid välja poliitilised suunad: Presbüterlased koguduse vanemad, presbüterid, ülekaal parlamendis kuni 1647. Independendid kogudused sõltumatuks ohvitseridest toetajad. Juht Oliver Cromwell. Pärast teost kodusõda Pride-i puhastus riigipööre, võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Reorganiseerisid sõjaväe, konstitutsiooniprojekt 1647 ,,Ettepanekute peatükid". Taotleti südametunnistuse vabadust, monarhilt kavatseti ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Peale teist kodusõda hakkasid nad nõudma kohut ka kuninga üle 1649 mõisteti Charles I surma. Levellerid võrdsustamise idee. Massiliselt sõduritest pooldajaid. Seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabadus, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Dokument ,,Rahva kokkulepe"- demokraatliku konstitutsiooni projekt: üldine valmisõigus kõigile meestele alates 21.a. Kuningavõim tuli asendada vabariigiga
usuküsimuses on saavutatud neid rahuldav kokkulepe. Pika parlamendi kokku kutsumine 1640. aasta novembris uus parlamendi kokku kutsumine. Parlamendisaadikud otsustasid kogu võimu sisuliselt enda kätte võtta. Parlament sõlmis liidu kuninga seisukohalt mässuliste sotlastega ning hakkas kuningriigi sõjajõudusid enda kontrolli alla võtma. Parlament võttis enda kätte ka usuasjade korraldamise. Parlament võttis vastu "Suure ramonstrantsi", kus monarhilt võeti sisuliselt ära kõik õigused, muutes riigi teoreetiliselt parlamentaarseks monarhiaks. Kuningas seda ei tunnistanud ning vastasseis muutus üha pinevamaks. Nasby lahing Kodusõda Kodusõda puhkes augustis 1642 a. Kaks leeri: kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad; parlamendi poolele jäid kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid, parlamenti toetasid ka puritaanid.
kommunistlikud riigipöörded, mille käigus said võimule Vladimir Lenin ja Fidel Castro. Lenin kukutas selleks maailmasõjast nõrgestatud Venemaal monarhia ja Castro astus vastu ning kukutas Külma sõja ajal militaristliku diktaatori Fulgencio Batista. 19nda sajandi lõpu ja 20nda alguse Hispaanias olid väga segased ajad, kus toimusid pidevad muutused riigikorras ja võim vahetus tihti. Riigi üldine kehv olukord viis võimu ühelt monarhilt teisele, vabariigile, militaristis diktaatorile ja nii mitu korda, kuni Francisco Franco seda peale verist kodusõda suutis võimu säilitada. Neid näited võiks tuua veel ja veel ning neil oleks kõigil oma eesmärk, kohati sarnasem, kohati totaalselt erinev. Kuid tihti on muutuse vajaduse katalüsaatoriks halb majanduslik olukord ja segased ajad maailma- või regioonipoliitikas. Hetkel toimuv ,,Araabia kevad" võitleb võimul olevate ainuvalitsejate ja nende reziimide
Riigipea on kuningas/kuninganna (alates veebruar 1952 Elizabeth II), kellele kuulub kõrgeim võim. Sisuliselt täidab riigipea ülesandeid Ministrite Kabinet, mille liikmeid nimetab peaminister. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast ja kuhu kuulub ka kuningas/kuninganna. Alamkoja 659 liiget valitakse 5 aastaks. Ülemkoja koosseisu ei valita. See koosneb printsidest, päritava aadlitiitliga peeridest, monarhilt saadud eluaegse aadlitiitliga isikuist, Sotimaa peeride seast valitud esindajatest, eluaegsetest Iiri peeridest, kõrgematest kohtuametnikest, peapiiskoppidest ja piiskoppidest. Liikmete arvu pole täpselt määratletud. 8 5. Majandus 19.sajandil kattis Briti Impeerium ühte neljandikku maast. Pärast Esimest ja Teist maailmasõda ja impeeriumi lagunemist, on Suurbritannia siiski tagasi võidelnud end modernseks ja jõukaks Euroopa riigiks
Igal riigil on oma põhiseadus e. KONSTITUTSIOON, kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja -kohustused. Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riigi alusseadus, millega peavad kõik teised seadused kooskõlas olema. Demokraatlikes riikides peetakse põhiseadust J. J. Rousseau mõttes ühiskondlikuks lepinguks kodanike vahel: valitsus saab võimu rahvalt, mitte monarhilt ega parlamendilt ning teda piiravad inimõigused. Tänapäeva väga paljude demokraatlike riikide seadusandluse vundamendiks on 1804. a. Prantsusmaal kehtima hakanud nn NAPOLEONI TSIVIILKOODEKS (le Code Napoléon). Ka Eesti (ja mitte ainult Eesti) seadusandlus põhineb väga suures osas Napoleoni tsiviilkoodeksil, mida on tabavalt veel nimetatud kapitalismi ammeks, sest ta annab vabad käed ettevõtlikele inimestele.
Igal riigil on oma põhiseadus ehk KONSTITUTSIOON, kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja -kohustused. Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riigi alusseadus, millega peavad kõik teised seadused kooskõlas olema. Demokraatlikes riikides peetakse põhiseadust J. J. Rousseau mõttes ühiskondlikuks lepinguks kodanike vahel: valitsus saab võimu rahvalt, mitte monarhilt ega parlamendilt ning teda piiravad inimõigused. 6 Konstitutsioon e põhiseadus hõlmab vaid riigi ülesehituse põhimõtteid ning kodanike põhikohustusi ja -õigusi. Üksikud argielu normid on aga kirjas eraldi seadustes. Toome näite: et vallandada inimest töölt, peab tööandja lähtuma seadusest, mida kutsutakse töölepingu seaduseks,
(Louis XIV) Charles Le Brun. Louis XIV 23-aastaselt Kuningas Louis XIII (valitses 16101643) ei juhtinud riiki ise; seda tegi tema ema poolt määratud peaminister kardinal1 de Richelieu. Kui selle kuninga poeg Louis XIV (valitses 16431715) alaealisena trooni päris, oli peaministriks kardinal Mazarin [maza´rä(n)]. Noor Louis XIV elas muretut elu ega mõelnud riigiasjadele kuni kardinalist peaministri surmani 1661. aastal. Kui nüüd riigiametnikud 23-aastaselt monarhilt küsisid, keda ta peaministri ametikohal näha tahab, vastanud noormees ühemõtteliselt: ,,L'état, c'est moi!" Ja tõesti: nüüdsest otsustas kuningas kõik ise. Peagi koondas ta ministeeriumid ja muud keskasutused pealinnast paarikümne kilomeetri kaugusel paiknevasse Versailles'sse, kus üksnes loss mahutas 1500 inimest. Louis XIV valitsusaeg (ta valitses 72 aastat) on absoluutse monarhia kõrgaeg. Väljendit l'état, c'est moi kasutatakse ka
Maksudega seostati ka valimisõigus, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele ja ilma jätta need, kes makse ei maksa. Kellel ei ole varandust, ei ole riigis ka huvisid. Seati ülesandeks monopolide kaotamine. Usuküsimuses taotleti südametunnistuse vabadust, mis tähendas ka puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu. Lähituleviku tähtsamaks poliitiliseks eesmärgiks seati olemasoleva parlamendi laialisaatmist ja valimiste läbiviimist uue korra alusel. Esmalt kavatseti monarhilt ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Teise kodusõja ajal hakkasid independendid nõudma kohut kuninga üle. 1649. aastal mõistetigi kuningas Charles I surma ja hukati tapalaval. Teise uue ja ideoloogilise ja poliitilise suunana kujunes Inglise revolutsiooni ajal välja levellerite liikumine, mille rajajaks oli John Lilburne. John Lilburne levellerite juht ja ideoloog Inglise revolutsioonis, koostas ka levellerite programmdokumendi ,,Rahva kokkulepe":
annaabi.ee 
