kolmeks: Egiptus, nn. Seleudide riik ja Makedoonia. Tähtsaim linn, mis tekkis seoses Aleksander Suure vallutustega, oli Aleksandria (Niiluse jõe suudme juures). Sellele lisandus veel Antiookia (Süürias) ja Pergamon (Väike-Aasias). Vahamere idaosa omandas kreekapärase ilme, levis arhidektuur jms. Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnriikides jätkus samasugune formaalne valitsuse kord (nõukogud, rahvakoosolekud, ametnikud jms). Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Aleksandriasse rajati muusade (apollonit saatvate ja kaitsvate haldjate) tempel - Museion, millest sai suur kultuuri ja teaduskeskus, mille juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peaaegu kõiki kreeka teoseid
Samuti kinnitab paavsti figuur keskposkpostil visuaalselt piiskoppide lähedust paavstivõimule. Selline apostellikkuse rõhutamine on poliitiliselt ülimalt tähtis, viidates Reimsi piiskop-pühakutele kui Prantsuse monarhide kroonimise õiguste eest vastutajatele. Selle portaali kaudu sisenesid Prantsuse kuningad kirikusse oma kroonimistseremooniaks. Neile peagi antav jumalikult seadustatud kuninglik võim ei lubanud tulevastel monarhidel siseneda sellesse kõige pühamasse kuningate sisseõnnistamise paika lääheportaali kaudu, kuna sel juhul võinuks tunduda, et nad tulevad rahva seast. Eelkõige aga poleks seda tõenäoliselt võimaldanud Reimsi peapiiskoppide püüdlus oma positsiooni tugevdada. Olles pidavalt sunnitud kaitsma oma õigust kuningaid kroonida, nõudsid peapiiskopid, et nad saaksid monarhia jumaliku legitiimsuse isiklikult uuele valitsejale oma kroonimisrituaaliga üle anda. See sarnases paavsti
Ben Jonsonit tuntakse kui parimat Inglise renessansi komöödiakirjaniku. Ta alustas oma edu 1598. aastal avalikus teatris komöödiaga ,,Iga mees oma huumoriga" ja hiljem 1603. aastal hakkas kirjutama etendusi kuninglikule õukonnale. Christopher Marlowe tegeles vastupidiselt traagiliste teemadega ja kirjutas kangelastest kelle hävitas nende enda ego. Ta kasutas oma näidendeid et näidata välja oma poliitilisi vaateid, mis oli sellel ajal riskirikas, sest monarhidel oli sel ajal tavaks teisitimõtlejatel pea maha lüüa. Shakespeare on kahest eelnevast üldse erinev, sest tema oli osav kõigis zanrites alustades komöödiatega ja lõpetades südantlõhestavate tragöödiatega nagu Hamlet ja Macbeth. Shakespeare'i tunnustatakse ka uuemate zanrite tutvustamise eest, näiteks levis tänu temale romantika zanr. Paljusid renessansiajal kirjuta pandud näidendeid peetakse tänapäeval suurimateks näidenditeks teatriajaloos
parlamentaarseks riigiks, kus presidendil on küll teatud, kuid siiski tagasihoidlik roll. Uue põhiseaduse kohaselt on Vabariigi Presidendil lisaks sümboolsetele funktsioonidele, esindusülesannetele ning formaalsetele siseriiklikele kohustustele rida õigusi ja kohustusi, mis annavad talle poliitilises elus iseseisva sõnaõiguse. Eesti presidendil on päevapoliitikas kindlasti suurem võimalus kaasa rääkida kui enamikul Euroopa konstitutsioonilistel monarhidel, jäädes samas alla presidentaalse põhiseadusega riikide, näiteks Ameerika Ühendriikide presidendi võimutäiusele. Vabariigi Presidendi valimised Sümboolsed riigipead võivad erinevates riikides võimule saada erinevatel viisidel, alates monarhidest, kes oma võimu pärivad, kuni rahva poolt otse valitud presidentideni. Parlamentaarsetes riikides nagu Eesti on levinuimaks mooduseks riigipea valimine parlamendi või spetsiaalse valimiskogu poolt.
hajutatud, kuna president ei suuda nii palju otsuseid vastu võtta. VIIMASE AJA PROBLEEMID VALITSUSTE ARENGUS 1) Valitsuse suurus Mida suurem on valitsus (mida rohkem on ministeeriume), seda raskem on seda juhtida ja selle tegevust koordineerida (minister = peasekretär). 2) Kollegiaalsuse kadumine ja peaministri rolli muutumine Peaministril peaks olema suurim võim, kuid on kujunenud nii, et tal pole seda rohkem kui tänapäeva monarhidel. Kuidas saavutada Valitsuse otsuste täitmine allpool? Kuidas tagada Valitsuse järjepidevus? Valitsuse kiire vahetuse puhul on nende mõju väike (nt Madalmaad). Sõltuvalt poliitilisest ja administreerimise vahekorrast jagunevad valitsused tugevateks ja nõrkadeks. Kollegiaalses valitsuse toimub eelkooskõlastamine tähtsamate ministritega. See on tüüpiline nõrk valitsuskabinet, mis töötab parlamentaalsel viisil.
Mitmeosaline süsteem valdav. Üldine liigitus: kaks suuremat rühma: individuaalnimed ja päritavad nimed. Individuaalnimi kuulub ainult sellele inimesele. Igal rahval esinemiskuju erinev. Eesnimi on kõige esimene nimi süsteemis. Individuaalnimedeks loetakse lisanimesid. Lisanimed tulevad põhinimele juurde. Ajaloos olulised meie võime neid pidada perekonnanimedeks. Lisanimed antud inimesele selleks, et neid teistest eristada. Monarhidel on tõlgitavaid lisanimesid: Peeter Suur, Ivan Julm jne. Tegu pole perekonnanimedega, vaid lisanimedega. Need ei pärandunud lastele edasi. Päritavad nimed: meie mõistes laias laastus perekonnanimed. Eesti keeles perekonnanime kohta mitut moodi: sugunimi, väärnimi, fahmiil jne. Päritavate nimede hulka kuuluvad ka sugukonnanimed. Sugukonnanimed omased vanadele rahvastele: nt roomlased. Isanimed: tingimisi individuaalnimed. Isanimi e patronüüm. Eestlastel ajaloolistes
Kaheksateistkümnes sajand: rokokoo. 43 18.sajandi esimene aasta viis Euroopa järjekordsesse sõtta. Hispaania pärilussõda (17011714) puudutas peaaegu kõiki Euroopa riike. Endiselt hiilgaval järjel olevat Prantsusmaad valitses ikka veel Louis XIV, kuid ees seisid peatsed suured muutused. Tööstus ja kaubandus olid Euroopas heal järjel, kuid monarhidel ega aadelkonnal polnud selles mingit osa. Asjade kulgu määras nüüd linnastunud keskklass ehk kodanlus. Naiste riietus: 18. sajandil kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke ehk panjeesid, mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunas kuni pooleteise meetrini. Pidutualettide panjeed olid eriti volüümikad, kodus rahulduti tagasihoidlikumate mõõtmetega
Kaheksateistkümnes sajand: rokokoo. 43 18.sajandi esimene aasta viis Euroopa järjekordsesse sõtta. Hispaania pärilussõda (17011714) puudutas peaaegu kõiki Euroopa riike. Endiselt hiilgaval järjel olevat Prantsusmaad valitses ikka veel Louis XIV, kuid ees seisid peatsed suured muutused. Tööstus ja kaubandus olid Euroopas heal järjel, kuid monarhidel ega aadelkonnal polnud selles mingit osa. Asjade kulgu määras nüüd linnastunud keskklass ehk kodanlus. Naiste riietus: 18. sajandil kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke ehk panjeesid, mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunas kuni pooleteise meetrini. Pidutualettide panjeed olid eriti volüümikad, kodus rahulduti tagasihoidlikumate mõõtmetega
annaabi.ee 
