konsulist: riigikord oli vabariik, seadusandlik võim kuulus I konsulile, ja täidesaatev võim kolmele konsulile. I konsuliks sai Napoleon 1802 – kuulutas ennast eluaegseks konsuliks Keiser Napoleon 1804 – peale rojalistide vandenõu avastamist kuulutas Senat Napoleoni eluaegseks päriliku võimuga keisriks ning sellega sai läbi Prantsusmaa I vabariigi aeg ja algab I keisririigi ajajärk Valitses riiki absolutistliku monarhiana. Abiellus Austria keisri tütre Marie-Louise’ga ning lõi uue keisririigi aegse aadli. Kõik inimesed said võrdseteks seaduste ees Rajati Prantsuse pank, mille rahaühikuks sai frank ja mis kestis Sõjad ja välispoliitika Euroopa monarhidele oli Napoleon ohtlik, sest nende silmis jätkas ta revolutsiooni. Napoleon sõdis II-V koalitsiooniga ja oli võidukas.Väejuhina oli ta oma ajastu parim. Napoleoni vallutatud Euroopa jagunes 3 rühma
VII XX saj. algus 1. Sajandialguse poliitilised rühmitused, juhid, pooldajad, põhiseisukohad. Tartu liberaalid Häälekandjaks oli ,,Postimees", eestvedaja Jaan Tõnisson, rühmitusse kuulusid ka Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld. Neid pooldasid Lõuna- Eesti haritlased ja taluperemehed. Nende põhiseisukohaks oli, et haridus olgu eestikeelne ja eestlastel olgu oma õigused. Nad ei sallinud ka kadakasakslust. Venemaad nägid nad ette pigem parlamentaarse monarhiana. Tallinna radikaalid Häälekandjaks ,,Teataja". Eestvedaja Konstantin Päts, rühmitusse kuulusid samuti A. H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski. Neid toetasid Põhja-Eesti haritlased ja taluperemehed. Nende seisukohtadeks oli, et majanduslikku olukorda tulnuks parandada, poliitiline võim eestlastele. Olid sakslaste vastu ja nägid venelastes liitlasi. 4
koba). Pärast põhiseaduse vastuvõtmist läks Asutav Kogu laiali. Järgmise seadusandliku võimuorganina tuli kokku Seadusandlik Kogu (koos 1. oktoober 1791 21. september 1792), mille koosoleku ajal oli Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Kuna vastavalt põhiseadusele ei saanud Seadusandlikusse Kogusse kandideerida Asutava Kogu liikmed, siis puudusid seal silmapaistvad poliitikud (mingid uued, vä?). Parempoolsed saadikud pooldasid kuningavõimu säilitamist konstitutsioonilise monarhiana. Vasakpoolsed, kelle seas moodustasid enamuse zirondiinid taotlesid vabariiki, terrorit ja revolutsiooni jätkamist nad ei pooldanud, enamuse tõttu moodustasid nad ka valitsuse. Nende toetajaskonna moodustasid haritlased, rikas kodanlus, kapitalistliku majandussüsteemi pooldajad. Vasakpoolsed olid ka montanjaarid. Valitsus kuulutab ennetavalt sõja Austriale ja teistele Euroopa riikidele, kes temaga liitusid. 10.
eesmärgiks ühiskonnast irdumine. Illegaalne võitlus moodustati mitmeid vasakäärmuslikke organisatsioone (Punaarmee, Punased Brigaadid)- kes korraldasid kogu Euroopas kümneid poliitilisi mõrvu. Kuulsaim Itaalia kristlikust demokraadist eksminister Aldo Moro tapmine 1978.a. Tsehhoslovakkia katse rajada ,,inimnäolist sotsialismi" (tee kapitalismi ja totalitaristliku kommunismi vahel) 2. EUROOPA INGLISMAA Jätkas parlamentaarse monarhiana, Elisabeth II ja leiboristide, konservatiivide võim vaheldus enam- vähem regulaarselt. 1950-60 algul juhtisid pikemalt konservatiivid. Identiteedi ümberhindamine Suessi kriis 1956.a andis viimase hoobi, tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega. Oli ja jäi tuumariigiks ning ÜRO Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks ümberorienteerumine toimus järk-järgult. Psühholoogilist kompensatsiooni pakkus The Beatles-i edu 1960.a ja Inglise
Valida võivad vähemalt 18- aastased ning valimine on kohustuslik. 6 5.1. Tai kuningas Tema Majesteet kuningas Bhumibol Adulyadej on üheksas kuningas Chakri dünastiast, mille esimeseks kuningaks sai 1782. Aastal kuningas Rama I. Tema Majesteet kuningas Bhumibol Adulyadej, Rama IX, on Tai ajaloo pikima valitsusajaga kuningas. Kuigi Tai poliitilist süsteemi võib klassifitseerida konstitutsioonilise monarhiana, sätestab Tai konstitutsioon, et kuningas ,,seatakse aupakliku jumaldamise aujärjele", talle ei esitata mingeid süüdistusi ja tema suhtes ei algatata mingeid ,,menetlusi". Ilma igasuguse juriidilise ettekirjutuseta hindavad Tai kodanikud oma kuningat kõrgelt, kuna viimane on oma alamatele ülimalt pühendunud, mida tõestavad arvukad ühiskondliku tegevuse projektid ja hea tahte avalduseks olev humanitaartegevus. Monarh on Tais ülimalt armastatud
kõrgeim seadusandliku võimu organ, tädesaatva võimu juht ja õigusemõistja.. Erivormideks on despootia vanades idamaade, türannia antiikmaailmas ja absoluutne monarhia keskajal Euroopas, tänapäeval nt Saudi Araabias ja Kuveitis. - Piiratud monarhia isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada. Ajaloos on esinenud seisuslik-esindusliku ja konstitutsioonilise monarhiana. - Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. Saj. Seda iseloomustas monarhi kõrval seisusliku esindusorgani olemasolu, mi soli küll põhimõtteliselt nõuandva pädevusega, kuid mille toetus oli monarhile vajalik eelkõige maksude kehtestamisel ja sissenõudmisel, samuti seaduste vastuvõtmisel.
küllalt suur roll, samuti on suur osatähtsus religioossetel normidel riigielu korraldamisel. Klerikaalsed riigid on peamiselt moslemimaades (Iraan, Afganistan), ka Brunei. Teokraatliku riigi puhul teostab kiriklik võim ka ilmalikku võimu enda territooriumil (Vatikan). § 5. Monarhia 21 Monarhiana mõistetakse sellist valitsemise vormi, kus riigipea omandab enda võimu pärilikul teel. Mõnikord loetakse monarhistlikeks ka selliseid riike, kus riigipea valitakse. Ilmselt tehakse seda traditsioonist, nt. on Malaisia konföderatsiooni monarh valitav 5 aastaks konföderatsiooni kuuluvate riikide riigipeade poolt, kusjuures osa valivatest riigipeadest on monarhid, osa presidendid. Monarhiks loetakse ka eluajaks valitav Rooma paavst. Valitav monarhia on siiski sarnasem vabariigile.
kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramata monrhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades, türanniat antiikmaailmas ja absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides. Piiratud monarhia on monarhia alamliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esindaja poolt, kellega tal tuleb arvestada. Piiratut monarhiat on ajaloos esinenud seisuslik-esindusliku ja konstitutsioonilise monarhiana. Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. sajanditel ja seda iseloomustas monarhi kõrval seisusliku esindusorgani olemasolu, see oli põhimõtteliselt nõuandva pädevusega. Konstitutsionaalse monarhia puhul monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone.
annaabi.ee 
