mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu (paisumine), II printsiip suletud süsteemi soojusliku protsessi tulemusena entriipia kasvab, temp väheneb (soojus ülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale), siseenergia moodustub molekulide kineetilisest ja potensiaalsest energiast (olek, temp), soojusülekanne siseenergia levimine ühelt kehalt teisele, liigid: soojusjuhtivus soojusülekanne, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulivaheliste põrgete tõttu, ilma, et aine ümber paikneks, soojuskiirgus soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu, toimub ka vaakumis, kuna ainet pole vaja, konvektsioon soojusülekanne, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu, ei toimu tahkises, kuna osakesed ei liigu. Soojusmasin seade, mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks, kasutades gaasi
mittetegutsevast vulkaanist. Suurem osa vulkaanilisi gaase on olnud lenduvate ühenditena magma koosseisus. Vulkaaniliste gaaside kõige olulisem komponent on veeaur (ligi 90%), millele järgneb süsinikdioksiid. Lisaks sisaldavad vulkaanilised gaasid ka teisi süsiniku ühendeid, vääveloksiide, lämmastikku jne. Ülekandenähtused gaasis Ülekandenähtused gaasis leiavad aset molekulide kaootilise liikumise ja molekulivaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused on difusioon, mis väljendub ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtuvus väljendub nii, et soojus levib kõrgema temperatuuri piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre väljendub keskkonnas liikuvale kehale mõjuva takistusjõuna. Boyle'i - Mariotte'i seadus Boyle'i Mariotte'i seadus : Jääval temperatuuril on antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis konstantne
miks on hargnenud ahelaga alkaanide sulamis-ja keemistemperatuurid madalamad, kui neile vastavatel sirge ahelaga alkaanidel?, alkaanide vees lahustuvus, miks alkaanid lahustuvad vees halvasti?, hüdrofoobsete ja hüdrofiilsete ainete omadused ja näited, gaasiliste alkaanide ohtlikkus). Molekulmassi kasvades kasvad ka tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur. Pikema hargnemata ahelaga alkaanidel on omadus üksteise külge liibuda, sest nende kokkupuutepind on suurem. Selles tulenevalt suuremate molekulivaheliste jõudude ja vastastikmõjude tõttu läheb vaja nende lõhkumiseks rohkem energiat ja seeg aka kõrgemat temperatuuri. Alkaanid kui mittepolaarsed ained polaarsetes ainetes ei lahustu, kuna nad ei suuda lõhkuda polaarsete ainete molekulide vahelisi sidemeid.Vastastikmõju tõttu alkaanid vees kui polaarses aines ei lahustu. Ained, millel puudub veega vastastikmõju, puudub võime moodustada vesiniksidemeid, veega ei märgu ja vees ei lahustu, nimetatakse hüdroboobseteks ehk vett tõrjuvateks
CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M = 46 Keeb Lahustub Seega vesiniksidemed on Alkohol 78,150 vees
keemistemperatuurid madalamad, kui neile vastavatel sirge ahelaga alkaanidel?, alkaanide vees lahustuvus, miks alkaanid lahustuvad vees halvasti?, hdrofoobsete ja hdrofiilsete ainete omadused ja nited, gaasiliste alkaanide ohtlikkus). Molekulmassi kasvades kasvad ka tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur. Pikema hargnemata ahelaga alkaanidel on omadus ksteise klge liibuda, sest nende kokkupuutepind on suurem. Selles tulenevalt suuremate molekulivaheliste judude ja vastastikmjude tttu lheb vaja nende lhkumiseks rohkem energiat ja seeg aka krgemat temperatuuri. Alkaanid kui mittepolaarsed ained polaarsetes ainetes ei lahustu, kuna nad ei suuda lhkuda polaarsete ainete molekulide vahelisi sidemeid.Vastastikmju tttu alkaanid vees kui polaarses aines ei lahustu. Ained, millel puudub veega vastastikmju, puudub vime moodustada vesiniksidemeid, veega ei mrgu ja vees ei lahustu, nimetatakse hdroboobseteks ehk vett trjuvateks aineteks, nt.li
hargnenud ahelaga alkaanide sulamis-ja keemistemperatuurid madalamad, kui neile vastavatel sirge ahelaga alkaanidel?, alkaanide vees lahustuvus, miks alkaanid lahustuvad vees halvasti?, hüdrofoobsete ja hüdrofiilsete ainete omadused ja näited, gaasiliste alkaanide ohtlikkus). Molekulmassi kasvades kasvad ka tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur. Pikema hargnemata ahelaga alkaanidel on omadus üksteise külge liibuda, sest nende kokkupuutepind on suurem. Selles tulenevalt suuremate molekulivaheliste jõudude ja vastastikmõjude tõttu läheb vaja nende lõhkumiseks rohkem energiat ja seeg aka kõrgemat temperatuuri. Alkaanid kui mittepolaarsed ained polaarsetes ainetes ei lahustu, kuna nad ei suuda lõhkuda polaarsete ainete molekulide vahelisi sidemeid.Vastastikmõju tõttu alkaanid vees kui polaarses aines ei lahustu. Ained, millel puudub veega vastastikmõju, puudub võime moodustada vesiniksidemeid, veega ei
C6H5 NH2 fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin II KEEMILISED OMADUSED Reageerivad happega CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl metüülammooniumkloriid (CH3CH2)NH + HNO3 (CH3CH2)2NH2NO3 dietüülammooniumnitraat III FÜÜSIKALISED OMADUSED Lihtsamad küllastunud amiinid on gaasid või vees hästi lahustuvad vedelikud, sest lämmastiku aatomil asetsev nulkeofiilne tsenter võtab osa vesiniksideme moodustamisest. Moodustuvate molekulivaheliste sidemete tõttu on amiinidel kõrgem keemistemperatuur kui sama molekulmassiga süsivesinikel, kuid madalam kui alkoholidel. Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt (ammoniaagi, roiskunud kala lõhn) ja on mürgised. Oksüdeeruvad kergesti, tumenedes seejuures. Tekivad looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, andes lagunemissaadustele ebameldiva lõhna. Küllastumata ühendid Küllastamata süsivesinikud: 1. ALKEENID CH2 = CH CH3
C6H5 NH2 fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin II KEEMILISED OMADUSED Reageerivad happega CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl metüülammooniumkloriid (CH3CH2)NH + HNO3 (CH3CH2)2NH2NO3 dietüülammooniumnitraat III FÜÜSIKALISED OMADUSED Lihtsamad küllastunud amiinid on gaasid või vees hästi lahustuvad vedelikud, sest lämmastiku aatomil asetsev nulkeofiilne tsenter võtab osa vesiniksideme moodustamisest. Moodustuvate molekulivaheliste sidemete tõttu on amiinidel kõrgem keemistemperatuur kui sama molekulmassiga süsivesinikel, kuid madalam kui alkoholidel. Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt (ammoniaagi, roiskunud kala lõhn) ja on mürgised. Oksüdeeruvad kergesti, tumenedes seejuures. Tekivad looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, andes lagunemissaadustele ebameldiva lõhna. Küllastumata ühendid Küllastamata süsivesinikud: 1. ALKEENID CH2 = CH CH3
Kui välistingimused ( rõhk, temperatuuur, ruumala ) muutuvad, siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teise. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut: gaasilist, vedelat ja tahket. Gaaside tihedus on suhteliselt väike, seepärast on molekulidevahelised jõud nõrgad, molekulid liiguvad korrapäratult ja peaaegu vabalt ning täidavad ühtlaselt suvalise ruumi. Tahkistes on molekulivaheliste tugevate seosejõudude tõttu võimalik ainult molekulide väike võnkumine ümber tasakaaluasendi. Vedelikes, kus seosejõud on nõrgemad, lisandub võnkumisele molekulide suhteliselt aeglane kulgliikumine. Tahkised omakorda võivad olla nii erisuguse kristallistruktuuriga vormides (näiteks kristalse süsiniku erikujud on teemant ja grafiit ) kui ka amorfsed. Kristallides paiknevad molekulid korrapäraselt ning moodustavad kristallvõre. Amorfsed ained
pindalaühiku võrra. dw = s ds, kus dw tehtud töö, s pindpinevus ( J*m-2 e. N*m-1,(mN/m) kuna J = 1N*m ), ds pindala muutus *Termodünaaliselt on pinna vabaenergia defineeritud Gibbsi vabaenergia G juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel 1 cm2 võrra püsiva P ja T korral: = ( G/ S) P,T ; Gs= *S, kus G - pinna vabaenergia, pindpinevus, s faasidevaheline piirpind *Pinpinevus on siserõhuga proportsiaalne => mida tugevam on molekulivaheliste jõudude toime, seda suurem on pindpinevus. Temperatuuri tõstmisel vedelikke pindpinevus väheneb. *Pinnaenergia on samuti kahe faasi erinevuse mõõduks piirpinnal. *Mida suurem on kahe faasi erinevus, seda suurem on pindpinevus nende vahel. *Kui me mõõdame vedeliku pindpinevust, siis me mõõdame vedeliku ja selle kohal oleva õhu piirpinna ühikulist vabaenergiat. *Kõige üldisemas mõistes tähendab pindpinevus pindliia tasakaaluenergiat vedeliku ja ta enda auru piirpinnal.
pindalaühiku võrra. dw = s ds, kus dw tehtud töö, s pindpinevus ( J*m-2 e. N*m-1,(mN/m) kuna J = 1N*m ), ds pindala muutus *Termodünaaliselt on pinna vabaenergia defineeritud Gibbsi vabaenergia G juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel 1 cm2 võrra püsiva P ja T korral: = (G/S)P,T ; Gs= *S, kus G - pinna vabaenergia, pindpinevus, s faasidevaheline piirpind *Pinpinevus on siserõhuga proportsiaalne => mida tugevam on molekulivaheliste jõudude toime, seda suurem on pindpinevus. Temperatuuri tõstmisel vedelikke pindpinevus väheneb. *Pinnaenergia on samuti kahe faasi erinevuse mõõduks piirpinnal. *Mida suurem on kahe faasi erinevus, seda suurem on pindpinevus nende vahel. *Kui me mõõdame vedeliku pindpinevust, siis me mõõdame vedeliku ja selle kohal oleva õhu piirpinna ühikulist vabaenergiat. *Kõige üldisemas mõistes tähendab pindpinevus pindliia tasakaaluenergiat vedeliku ja ta enda auru piirpinnal.
CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool ehk butaan-2,3-diool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool ehk 3-metüülbutaan-2-ool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M= Keeb Lahustub vees piiramatult Seega vesiniksidemed Alkohol 46 78,150 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 7
CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M= Keeb Lahustub vees piiramatult Seega vesiniksidemed Alkohol 46 78,150 on olemas
annaabi.ee 
