LIPIIDIDE. MILLISES JÄRJEKORRAS KASUTAB ORGANISM OMA ORGAANILISE AINE VARUSID ENERGIA SAAMISEKS? SAHHARIIDID LIPIIDID VALGUD. KIRJELDAGE ATP MOLEKULI EHITUST. ATP MOLEKUL ON RIBONUKLEITIID, MIS KOOSNEB LÄMMASTIKALUSEST ADENIIN , RIBOOSIST JA KOLMEST FOSFAATRÜHMAST. MILLES SEISNEB ATP TÄHTSUS? ATP ON UNIVERSAALNE ENERGIA TALLETAJA JA ÜLEKANDJA, MIS OSALEB KÕIGI RAKKUDE METABOLISMIS. KUIDAS SALVESTATAKSE ENERGIAT ATP MOLEKULISSE? KUI MOLEKULI KOOSTISSE KUULUB KAKS FOSFAATRÜHMA, NIMETATAKSE ÜHENDIT ADP-KS, KOLMANDA FOSFAATRÜHMA LIITMISEL ADP MOLEKULIGA TEKIB ATP. PROTSESSIGA SALVESTUB ATP-SSE U. 30KJ ENERGIAT ÜHE MOLEKULI KOHTA. KUIDAS SAAB ATP ENERGIAT KASUTADA SÜNTEESIREAKTSIOONIDES? ATP MOLEKUL SAAB SAADUD ENERGIAT EDASI ANDA MÕNELE TEISELE KEEMILISELE ÜHENDILE, MIS TOIMUB KOOS VIIMASE FOSFAATRÜHMA ÜLEKANDEGA. NIMETAGE PROTSESSE, MILLEGA KAASNEB ATP MOODUSTUMINE
moodustumine ja hapniku eraldumine. 1.Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Süsivesikud, lipiidid, valgud 2.Millest koosneb ATP? lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast. 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? ATP moodustub peamiselt glükolüüsil, käärimisel, hingamisel ja fotosünteesil, kui ADP-le liidetakse üks fosfaatrühm 4.ATP tähtsus Energia talletaja ja ülekandja 5.Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? ADP + P -> ATP 6.Nimeta protsesse, millega kaasneb ATP moodustamine. Glükoosi lagundamine, fotosüntees valgusstaadiumis 7.Kuidas võib jaotada metabolismi? Katabolism(lagundamine), anabolism(süntees) 8.Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? Organismid säilitavad oma glükoosi varud kas glükogeeni(loomad) või tärklisena(taimed). 9.Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel? 38 ATP 10.Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel?
moodustub glükoos 25. fotolüüs vee oksüdatsioon 26. tülakoid sisemembraani sissesopistus (kloroplastis) 27. graan tülakoidide virnad (kloroplastis) 28. strooma sisemine ruum (kloroplastis) 1.Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? 2.Millest koosneb ATP? adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? 4.ATP tähtsus osaleb KÕIGI rakkude metabolismis 5.Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? kolmanda fosfaatrühma lisandumisel salvestub energia 30kJ ühe molekuli kohta 6.Nimeta protsesse, millega kaasneb ATP moodustamine. glükolüüs, hingamisahel, 7.Kuidas võib jaotada metabolismi? assimilatsioon, dissimilatsioon 8.Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? fotosünteesiga 9.Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel? 30kJ 10.Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel?
valgu süntees ehk translatsioon ->Tsütoplasmas , ribosoomides valkude süntees.n / m-RNA -> valk Nende protsesside jaoks on vaja energiat ja ensüüme. DNA replikatsioon eelneb raku jagunemisel. !Pärilik info sisaldab DNA nukleotiidses järjestuses. Selleks, et geenis oleva info alusel sünteesida valku, tuleb DNA vastav lõik kopeerida RNA molekulisse. mRNA- informatsiooni RNA 1. Transkriptsiooni tulemusena saadakse DNA nukleotiidsele järjestusele vastav mRNA nukletiidne järjestus.--» Siis tuleb mRNA trantsport rakutuumast tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus toimub valkude süntees. mRNA esimest järku struktuur määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. 3. Tranlatsiooni käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja funktiooniga valgud.
aa 1.Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Süsivesikud, lipiidid, valgud 2.Millest koosneb ATP? Lämmastikalusest adeniinist, riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? ATP tekib peamiselt glükolüüsil, käärimisel, fotosünteesil, hingamisel kui ADP-le liita üks fosfaatrühm 4.ATP tähtsus- energia talletaja ja ülekandja 5.Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? ADP+ P= ATP 6.Nimeta protsesse, millega kaasneb ATP moodustamine. Tärklise lagundamine glükoosi molekulides, glükoosi oksüdatsioonil 7.Kuidas võib jaotada metabolismi? sünteesi- ja lagundamisprotsessid 8.Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? lihastes ja maksas glükogeeni kujul, taimedel tärklise kujul põhiliselt seemnetes ja mugulates. 9.Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel? 1140kJ 10.Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel
V:lipiidide , rasvasid 3. Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks ? V: 4. Kirjeldage ATP molekuli ehitust. V:ATP-e on lämmastiku alus, adeniin;suhkur jääk riboos: 3 fosfaatrühma 5. Milles seisneb ATP tähtsus? V: ATP tähtsus on , et ta on universaalne energia talletaja ja ülekandja. 6. Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? V: kolmanda fosfaatrühma liitmisel ADP molekuliga tekib ATP.selle protsessiga salvestatakse ATP-sse ligikaudu 30 kJ energiat ühe molekuli kohta. 7. Kuidas saab ATP energiat kasutada sünteesireaktsioonides? V: seda saab kasutada viimase fosfaatrühma ülekandel. 8. Nimetage protsesse, millega kaasneb ATP moodustamine. V: ATP moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. LK93 1
Nafta ja naftasaadused on erineva süsivesinikkoostisega vedelikud. Vedelikke iseloomustab voolavus, mida saab kirjeldada viskoossuse kaudu. Suure viskoossega saadus voolab raskelt ja aeglaselt (näit toornafta). Kui naftaprodukt voolab kiiresti, siis on tema viskoossus väike (näit bensiin, reaktiivpetrool). Madalamolekulaarsetes vedelikes, mis asuvad süsivesinike ühes homoloogilises reas, kasvab viskoossus lineaarselt molekulmassi kasvuga. Ta kasvab aga ka molekulisse tsükli ja polaarsete gruppide lisandumisega. Viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks nimetatakse vedelike omadust avaldada vastupanu tema osakeste vastastikusele liikumisele välise jõu toimel. Vedelike kihtide takistamist liikumisele põhjustavad molekulaartõmbejõud. Andmed viskoossuse kohta on vajalikud vedeliku hoiustamise sobiva temperatuuri valikul, ümberpumpamisel või vedeliku sissepritsel mootorisse.
Oblikhapperikaste toitude tarvitamine vähendab organismi kaltsiumivarusid ning soodustab neerukivide tekkimist (sest kaltsiumetaandiaat ehk kaltsiumoksalaat on vees lahustumatu). Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape (anioon: bensoaat) on lihtsaim aromaatne hape. Molekulis sisaldub aromaatne benseenitsükkel. Valge kristalne aine, mida kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena. o Asendatud KHd Vesiniku asendamisel halogeeniga viiakse happe molekulisse tugevalt elektronegatiivne rühm (aatom). Kui asendusrühm on karboksüülrühma lähedal, suurendab see märgatavalt happe happelisust. Kõik halogenohapped on mürgised. Piimhapet ehk 2-hüdroksüpropaanhapet tekib lihastes suure koormusega töötamisel (lihaste valulikkus), piimhappelisel käärimisel (kapsaste hapendamine, piima hapnemine). Mõlemal juhul on tegemist glükoosi mittetäieliku ainevahetuse saadusega. Õunhapet esineb puuviljades ja marjades.
3. Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Organism kasutab energia saamiseks kõigepealt sahhariide siis lipiide ja lõpuks valke. 4. Kirjeldage ATP molekuli ehitust. ATP moolekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. 5. Milles seisneb ATP tähtsus? ATP on makroergiline ühend, mis osaleb kõigi organismide aine- ja energiavahetuses. 6. Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? Kui molekuli koostisse kuulub kaks fosfaatrühma, siis nim ühendit ADP. Kolmanda fosfaatrühma liitmisel ADP molekuliga tekib ATP. ADP + Pi -><- ATP 30kJ (1) ATP + S -><- S Pi + ADP (2) 7. Kuidas saab ATP energiat kasutada sünteesireaktsioonides? 8. Nimetage protsesse, millega kaasneb ATP moodustamine. Tärklise lagunemisel, vabaneva energia arvel on võimalik sünteesida ATP molekuli. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE 1
Liitumisreaktsioon halogeenidega: CH2=CH-CH2-CH=CH2 + Br2-> CH2Br - CHBr-CH2-CH=CH2 c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega Alkeeni liitumisel vesinikhalogeenidega annavad alkeenid samuti halogeeniühendeid ning reaktsiooniprotsess kulgeb etapiviisiliselt analoogselt nagu eelmiselgi. Vesinikhalogeniid on vesilahuses iooniline, mistõttu kaksiksidet saab rünnata ainult elektrofiiliks olev vesinikioon ehk prooton. Elektrofiilne liitumine toob süsivesiniku molekulisse elektrofiilsuse (positiivse osalaengu). Seejärel liitub negatiivse laenguga 9 halogeenioon kui nukleofiil süsivesiniku elektrofiilsustsentrit ja tekibki süsivesiniku halogeeniühend. Alkeeni liitumisel vesinikhalogeeniga kasutatakse Markovnikoni reeglit. Selle kohaselt liitub vesinikhalogeenist pärinev vesinikioon selle alkeeni kaksiksideme
tasemel. See aitab mõista kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi tasemel. Keskendub kolmele protsessile: · DNA süntees replikatsioon · RNA süntees transkruptsioon · Valgu süntees translatsioon DNA, RNA ja valkude seos pärilikkusega DNA replikatsioon raku jagunemine - 2 ühesuguse nukleotiidse järjestikuga koopiat, et saaks sünteesida valku, tuleb DNA vastav lõik kopeerida RNA molekulisse. DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, on geen. Transkriptsiooni tulemusena saadakse mRNA nukleotiidne järjestus. Sellele järgneb mRNA transport rakutuumast tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus toimub valkude süntees. mRNA esimest järku struktuur määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. Translatsiooni käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja funktsiooniga valgud. Tunnused ilmnevad paljude valkude koostoimel.
Reaktiivpetroolil (140...250)oC Nafta ja naftasaadused on erineva süsivesinikkoostisega vedelikud. Vedelikke iseloomustab voolavus, mida saab kirjeldada viskoossuse kaudu. Suure viskoossega saadus voolab raskelt ja aeglaselt (näit toornafta). Kui naftaprodukt voolab kiiresti, siis on tema viskoossus väike (näit bensiin, reaktiivpetrool). Madalamolekulaarsetes vedelikes, mis asuvad süsivesinike ühes homoloogilises reas, kasvab viskoossus lineaarselt molekulmassi kasvuga. Ta kasvab aga ka molekulisse tsükli ja polaarsete gruppide lisandumisega. Viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks nimetatakse vedelike omadust avaldada vastupanu tema osakeste vastastikusele liikumisele välise jõu toimel. Vedelike kihtide takistamist liikumisele põhjustavad molekulaartõmbejõud. Andmed viskoossuse kohta on vajalikud vedeliku hoiustamise sobiva temperatuuri valikul, ümberpumpamisel või vedeliku sissepritsel mootorisse.
H2C = CH CH3 + Br2 CH2Br CHBr CH3 c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega Alkeeni liitumisel vesinikhalogeenidega annavad alkeenid samuti halogeeniühendeid ning reaktsiooniprotsess kulgeb etapiviisiliselt analoogselt nagu eelmiselgi. Vesinikhalogeniid on vesilahuses iooniline, mistõttu kaksiksidet saab rünnata ainult elektrofiiliks olev vesinikioon ehk prooton. Elektrofiilne liitumine toob süsivesiniku molekulisse elektrofiilsuse (positiivse osalaengu). Seejärel liitub negatiivse laenguga halogeenioon kui nukleofiil süsivesiniku elektrofiilsustsentrit ja tekibki süsivesiniku halogeeniühend. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 8 Alkeeni liitumisel vesinikhalogeeniga kasutatakse Markovnikoni reeglit. Selle kohaselt liitub
Zeaksantiin on mittefotokeemiline kustutaja, mis moodustub PS II antennpigmentide kompleksis. Moodustub violaksantiinist, kui luumeni pH langeb. 32. Mis on fotokeemiline ergastusenergia kustutamine fotosünteesi valgusreaktsioonides? Ergastus kasutatakse laengute lahutamiseks toimub fotokeemiline reaktsioon, mille vältel klorofülli molekulist eraldunud elektron redutseerib elektroni akseptori ja oksüdeerunud klorofülli molekulisse jäänud positiivne ,,auk" redutseeritakse doonormolekulilt pärineva elektroniga. 33. Mis on mittefotokeemiline ergastusenergia kustutamine fotosünteesi valgusreaktsioonides? Ergastus kantakse violaksantiinile, mis kombineerib enda sidemed ümber nii et moodustub mittefotokeemiline kustutaja zeaksantiin. See toimub siis, kui luumeni pH langeb. Kui fotosüntees intensiivistub, siis mittefotokeemiline kustutamise aktiivsus väheneb ja elektrontransport ahel hakkab tööle. 34
Toodab: · türoksiin ja trijoodtüroniin mõjutavad organismi kasvu ja arengut, ainevahetuse intensiivsust ning närvisüsteemi erutuvust · türeokaltsitoniin võtab osa Ca ainevahetuse regulatsioonist. Kilpnäärme hormoonide mõjul intensiivistub oksüdatsiooniprotsesside intensiivsus. Kilpnäärmel on suur tähtsus termoregulatsioonis, eelkõige organismi jahtumise vältimisel. Kilpnäärme hormoonid soodustavad aminohapete lülitumist valgu molekulisse, mistõttu on tähtsal kohal valkainete sünteesiprotsesside juhtimisel, eriti kasvueas. Kilpnäärme talitluse nõrgenemisel lapseeas peatub kasv, häirub proportsionaalsus keha eri osade arenemises. Kääbuskasvuga kaasneb vaimne alaarenemine, mis oma ulatuselt on sageli võrdne idiotismiga ( e. kretinism). Joodi vaegus toidus ja joogivees (päevane joodi tarvidus 100-200mg) võib põhjustada struuma e. kilpnäärme suurenemise. Kilpnäärme ületalitluse puhul:
annaabi.ee 
