KOHEVAD LAMBAD Kodulammas on nõrga kehaehitusega: keha raske, jalad peened ja nõrgad. Sellepärast ei jõua ta ka kuigi kiiresti joosta. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad. Lamba saba on lühike. Keha on kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega. Lammastel pole ülemisi lõikehambaid. Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks.
Enne võistlemist tuleks ka suhkurt annda,kuid see on hammastele kahjulik. Missugust toitu sööb hobune? Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobuse hambad Seetõttu ,et hobune on taimetoiduline ,on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste abil saab määrata hobuse vanust. Hobuse hambad Tõugude jaotus Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: ratsahobused/sporthobused traavlid raskeveohobused ratsaponid Hobused jagatakse ainevahetuse kiiruselt: kuumaverelised külmaverelised soojaverelised Täielikult täisverelisteks loetakse kahte hobusetõugu:
iseloomu määramiseks. Hobused magavad püsti, kuna Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast nende luustik ja lihased lubavad rohtu kätte saada. neil lõdvestuda ka püsti seistes. Taimetoiduga on kohanenud ka Lõikehambad asetsevad tihedasti Nendega rapsib hobune maast rohtu, tema hammastik ja seedekanal. kõrvuti ja on suunatud ettepoole. haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate Hobuse peamiseks toiduks Hobuse hammaste järgi saab purihammastega kohe hoolikalt on rohi, hein, põhk või söödajuurvili määrata tema vanust: vanal
Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused pikutavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes, aga magavad lamades. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastikja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude korral antakse talle veeljõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Mõtlemine
3 LAMMAS Lammas oli üks esimestest koduloomadest.Lammas kodustati Ees-Aasias juba enne meie ajaarvamist. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad, tigujalt keerdus. Lamba saba on lühike. Keha kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega, mille tõttu lammas saab toituda ka niisugusel karjamaal, kust veised enam küllaldaselt toitu kätte ei saa. Rohu hammustab loom läbi oma teravate lõikehammastega. Purihammastega peenendab hiljem mäletsedes sööda. Mälumisel on abiks ka keel. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski, algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Lambaid karjatatakse nii looduslikel rohumaadel kui ka kultuurkarjamaadel.Talveks pannakse lambad lauta
Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. 3 Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaera. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett
(Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil.
Tähtis olnud silmas pidada, et leivad voolimise järjekorras ahju saanud, siis võinud loota, et peretytred ka õiges vanusejärjekorras mehele said. Enne leiva ahju panemist tehtud ristimärk. Rist aitas kaasa leiva kerkimisele ja kaitses lõhkimineku eest. Kuigi võrdsete harudega rist on igipõline kaitse- ja õnnemärk, ei mõeldud uuemal ajal alati enam selle tähendusele: "tehakse nii nagu vanaemad tegid". Mõnel pool musutati leibasid ka ahjupanemisel: leiba ahju pannes tehti mokkadega musutamise häält, siis pidanud leivad hästi kerkima. Kui leivad ahju pandud, hakati mõtlema, et need kenasti kerkiks. Lapsi tõsteti ahjusuu ees yles, anti neile musu ja öeldi "Tõuse, tõuse kakuke, kasva kasva, lapsuke!" Kui leivad ahjus, ei tohi keerata selga ahjuukse poole leivad võivad jääda taignased. Ahjusuu ees midagi ebaviisakat teha (peeretamine, halvad sõnad) ei tohi: leivad lähevad ahjus lõhki, tulevat kyyr selga.
Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude korral antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab
7 õnne ja õnnistust ning keskaja haridust suudaks kanda, ja saatsid ta tööle Issanda viinamäele, see on tema endisele pärispõllule, kus kupja tuline piits temale uue peremehe õigust, haridust, katoliku usku ja ebajumalate vilude hiite põlgamist üheskoos kätte õpetas. Niisugused halastajad, õpetavad naabrid olid taanlased ja sakslased. Teised naabrid -- rootslased, venelased, lätlased, leedulased -- ei varjanud kiskja hambaid mahedate mokkadega, vaid näitasid neid ausa otsekohesusega, kus võisid. Nad käisid sagedasti eestlaste kehval laual söömas, aga kui kõht täis või peremehe malakas tüsedam juhtus olema, vantsis palumata külaline jälle kodu poole, paganaid paganateks jättes. Esimestes võitlustes usu ja hariduse eest kiskus Taani kuningas Harju ja Viru maakonna enese kätte. Muu eestlaste maa jäi Liivi ordu ja piiskoppide omaks.
annaabi.ee 
