Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kilingiiideid, vööiietuse, särk, jalanõud, ainul, kostüümiietust, kindad, müts, kirik, kinnas, varrukad, ninad, vest, orden, seisust, ettekirjutused, kindaid, tsunf, ehete, siid, vesti, pitsid, ehted, vapp, moekunstiietuselõhutasid, siidiiides, euroopaliku, tähtsaimad, püksid, tähtsamateks, solvang, kindaga, veri, daam, ulatas"Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab kandma riietust ja varustust, mille pärast auväärsed inimesed ei süüdistaks teid liialduses ega noored tagasihoidlikuses." (Louis Püha) Euroopalik riietus Euroopaliku riietuse tähtsaimad komponendid keskajast tänapäevani on olnud särk ja püksid. Keskajal täiendasid neid seisust näitavad kindad ja müts. Kesk- ja Põhja- Euroopa külm kliima tingis kasutama keha ligi hoidvat riietust. Oma ettekirjutused tegi ka kirik ja see nõudis keha kinnikatmist, mitte paljastamist. Kõige tähtsamateks aksessuaarideks said keskajal kindad. Kindad pidid otsustama elu ja surma küsimuse. Kõige suurem solvang oli teist inimest lüüa kindaga. Seda sai lunastada ainult veri. Kinnas oli ka üks tähtsaimaid armupante. Kui daam ulatas oma väljavalitule kinda võis too tema tunnetes kindel olla
3 Keskaja mehed Keskaja meeste põhiriietuseks oli sukad mis olid kinnitatud trippidega vöö külge, sukkpükse alguses õmmeldi aga hiljem neid hakati kooma. Õmmeldud sukkpüksid ei olnud mugavad kuigi neid sai teha eri värvides. Lühemad püksid pideva liikumise tõttu. Linane särk mille peal kanti põlvini ulatuvat kuube. Talupojad ja käsitöölised kandsid ühevärvilisi, neutraalsetest toonidest kodukootud linasest või villasest kandast rõivaid. Aadlikud ja rikkamad mehed kandsid kvaliteetsemaid riideid. Näiteks rikkamatel oli ühe kuue käis sinine ja teine roheline, ning pükstel üks säär kollane ja teine punane. Püksid olid enamasti kitsad ja neid armastati õmmelda erkpunasest riidest. Mehelik ja moodne värv oli kollane
loorberilehtedest, kivimündist ja koirohust valmistatud tõmmist. Tüsedama kehaga daamid nägid salenemisega sama palju vaeva kui nende tänased sookaaslased. Keskaeg kinkis tänapäeva inimkonnale palju elu kergemaks ja hulga lihtsamaks tegevaid moe- ja iluvahendeid. Mõned neist on nimetatud siin: rõivalõiked, juuksevärvid, teravaga ninaga kingad, juuksevõrk, praeguse bareti eelkäija, parfüümid, puuvillane riie, pits, siid, nööbid, professionaalsed rätsepad, vanniskäimise komme, kindad, kleidi krooked ja voldid, öösärk, krae, lehvik. 5. Kangas, juuksed. Kangastest olid lemmikud karusnahk ja kodukootud villane riie. Keelatud magusaks viljaks olid siidist ja pitsist läbipaistvad rõivad, mille levikut kirik tulihingeliselt takistada püüdis. Jumalakoja silmapiiril olid paljud muudki keskaja nähtused. Sel perioodil ei värvitud juukseid kunagi punaseks - seda värvi kiharaid peeti saatana märgiks.
seljale.Soenguid kaunistati paelade, lintide ja pärlite abil. Kübarad ja muud peakatted: Kreeka meestel oli peakatete osas suur valikuvõimalus. Olid koonusekujulised mütsid, mis võisid olla terava tipu ja kitsa äärega või siis hoopis äralõigatud tipuga, neid oli ülikõrgeid ja mõnevõrra madalamaid. Klassikalise Kreeka ajajärgus võeti kasutusele früügia müts, millest sai keskajal Veneetsia doodzide ja Prantsuse revolutsiooni võitlejate peakate. Kanti ka tanusid ja pagoodikujulisi mütse, millest viimased võisid tuntuks saada seoses Aleksander Suure sõjaretkega KaugItta. Pilos oli murumütsiga sarnanev ilma ääreta, vildist või villasest lõngast peakate, mida sai kiivri all kanda. Kreeklannad kandsid klassikalisel ajajärgul kaks korda ümber pea mähitud salle.
seljale.Soenguid kaunistati paelade, lintide ja pärlite abil. Kübarad ja muud peakatted: Kreeka meestel oli peakatete osas suur valikuvõimalus. Olid koonusekujulised mütsid, mis võisid olla terava tipu ja kitsa äärega või siis hoopis äralõigatud tipuga, neid oli ülikõrgeid ja mõnevõrra madalamaid. Klassikalise Kreeka ajajärgus võeti kasutusele früügia müts, millest sai keskajal Veneetsia doodzide ja Prantsuse revolutsiooni võitlejate peakate. Kanti ka tanusid ja pagoodikujulisi mütse, millest viimased võisid tuntuks saada seoses Aleksander Suure sõjaretkega KaugItta. Pilos oli murumütsiga sarnanev ilma ääreta, vildist või villasest lõngast peakate, mida sai kiivri all kanda. Kreeklannad kandsid klassikalisel ajajärgul kaks korda ümber pea mähitud salle.
6 kasukaid ja jalanõusid. Kleidid, rüüd ja kalevikuued on sageli aplikatsioonide ja helmestega kaunistatud. Kasukaid õmmeldakse kõige sagedamini põhjapõdranahast, vähem põdra-, jänese-, orava- ja lambanahast. Põhjapõdranahksed kasukad kaunistatakse tumedamatest ja heledamatest nahatükkidest ja värvilistest riidetükkidest kokku õmmeldud ornamendiribadega. Ka jalanõud tehakse põhjapõdranahast: talvised jalanõud on karvasaapad, suviste jalanõude nahal on karvad ära kraabitud. Rohkesti kannavad naised ostetud rõivaid: kleite, pükse, kampsuneid, dzempreid, mantleid, jopesid, kummikuid ja kingi. Meeste traditsioonilistest rõivastest kantakse tänapäeval vähesel määral särki, rohkesti aga ülerõivaid ja jalanõusid. Traditsiooniline särk on aplikatsioonidega kaunistatud. Suviseks ülerõivaks on riidest umbkuub, talviseks põhjapõdranahast umbkasukas, mõlemad on kapuutsiga
neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see
pidada. «Tom, koolis oli kaunis palav, eks olnud?» «M-j ah.» «Väga palav, eks?» «M-jah.» «Kas sul ei tulnud tuju suplema minna, Tom?» Tomi läbistas väike kartus, mingisugune ebameeldiv kahtlus. Ta uuris tädi Polly nägu, kuid see ei öelnud talle midagi. Niisiis ütles ta: 11 «Ei, hm -- noh, mitte just väga.» Vana daam sirutas käe, katsus Tomi särki ja sõnas: «Aga praegu sul polegi liiga soe.» Ja tal oli hea meel, et ta oli avastanud, et särk oli kuiv, ilma et keegi oleks aru saanud, et ta just seda oligi teada tahtnud. Kuid Tomil oli nüüd selge, kustpoolt tuul puhub. Niisiis ennetas ta tädi arvatava järgmise käigu. «Mõned meist pumpasid endale vett pähe -- minu pea on veel praegu märg. Katsu!» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni
lõbusus. Siiski tahtis d'Artagnan kõigepealt selgusele jõuda, mis nägu oli jultunu, kes teda pilkas. Ta puuris võõrale oma uhke pilgu ja nägi, et too oli umbes neljakümne kuni neljakümne viie aastane mees, tumedate ja läbitungivate silmadega, kahvatu jumega, tugeva ninaga ja mustade, väga hoolikalt pügatud vurrudega. Ta kandis lillat vammust ja põlvpükse sama värvi paeltega, ainsaks kaunistuseks lõhedega käised, millest paistis särk. Kuigi vammus ja põlvpüksid olid uued, näisid nad kortsunutena, otsekui kaua kohvris seisnud reisiriided. D'Artagnan märkas seda kõike hoolika vaatleja kiirusega, kahtlemata instinktiivselt aimates, et tundmatu pidi tema. edaspidisele elule suurt mõju avaldama. Just sel hetkel, kui d'Artagnan jälgis oma pilguga lillas vammuses aadlikku, laskis viimane lendu ühe oma teravmeelsematest' ja sügavamatest märkustest bearm setuka kohta ja mõlemad kuulajad pahvatasid naerma
annaabi.ee 
