heterofaagia ja autofaagia. Kui vastavad protsessid ei toimu küllaldaselt, ladestuvad ebanormaalsed ained, mida lüsosoomid pole võimelised ümber töötlema. Lüsosoomide membraanide kahjustuse tagajärjel väljub tsütoplasmasse ülemäära ensüüme ja nende aktivatsioonil algab rakukomponentide, nagu RNA, DNA, glükogeen, lõhustumine ja see viib nekroosini. Kogunevad hapniku vabad radikaalid, mis osalevad paljudes patoloogilistes protsessides. Näiteks tekib valkude modifitseerumine, mis põhjustab ensüümidekahjustust. 4 Rakumembraani lipiididega reageerides tekib lipiidperoksiid ja membraanikahjustus. Samuti tekitavad DNA-ga reageerides mutatsioonid. Näideks atrofeeruvates rakkudes lüsosomaalsed ensüümid ei seedi enam lipiide ja nende näol kuhjub lipofustsiin, mis on seedimatu materjal. Näide kaks: Omandatud kemikaalidest ja ravimitest põhjustatud lüsosomaalsed
h) neomütsiin i) tobramütsiin j) amikatsiin 43. Millised väited kehtivad aminoglükosiidide farmakokineetika kohta? a) imenduvad hästi seedetraktist b) erituvad peamiselt neerude kaudu c) läbivad vabalt hematoentsefaalbarjääri d) omavad poolväärtusaega u. 2-3 tundi e) ei inaktiveeru seedetraktis f) imenduvad ka kehaõõntest 44. Aminoglükosiidide suhtes tekkiva resistentsuse põhjusteks on ... a) ribosoomi seostuskohtade modifitseerumine b) rakumembraani läbilaskvuse vähenemine c) rakumembraani läbilaskvuse suurenemine d) suureneb aktiivne ravimi ekskretsioon e) häiritud tungimine mikroobidesse f) kõik nimetatud mehhanismid 45. Aminoglükosiididele iseloomulikumad kõrvaltoimed on ... ototoksilisus kuulmise kadu, taasakaalu häired,nefrotoksilisus, hepatotoksilisus, kardiotoksilisus. 46. Milline aminoglükosiid on tugeva toksilisuse tõttu kasutusel ainult lokaalselt?
Kõneleja kasutab neid tihti oma arusaamade või seisukohtade väljendamiseks või situatiivsete nähtuste rõhutamiseks. vaba leksikaalne tüvi seotud grammatiline afiks Morfoloogilised protsessid Liitmine rohkem või vähem aglutinatiivne (nt käs+i+le+gi). Kuid võivad alluda ka fusioonile ehk sulada kokku nagu sõnavormis murda. Tavaline on liitmisega koos toimuv osaline fusioon ehk tüve ja/või afiksi modifitseerumine. Reduplikatsioon on liitmise erijuhtum tüve täielik kordumine (nt orang 'inimene' orang+orang 'inimesed') Prosoodiline transformatsioon rõhu või sõna intonatsiooni abil. Nt rõhu ümberpaigutamisega tehakse inglise keeles vahet eri sõnaliikidesse kuuluvate sõnade vahel. Liitmise vastand on lühendamine. Nt vene keeles moodustub osade sõnade mitmus ilma tunnuseta (kool koolid). Morfotaktika
Morfoloogilisi nähtusi vaadeldakse aga väga sageli ka IP-analüüsi vaimus protsessuaalselt: pindstruktuuri sõnavorme tuletatakse hüpoteetilistest baasvormidest (juurtest) ja/või tähendusüksustest. Rohkem või vähem aglutinatiivne morfeemide liitmine (afikseerimine) on morfoloogilise protsessi näide. Elemendid võivad alluda fusioonile ehk sulada kokku. Täielik fusioon on siiski erandlik. Väga tavaline on liitmisega koos toimuv osaline fusioon ehk tüve ja/või afiksi modifitseerumine. Suurt osa morfofonoloogilistest variatsioonidest saab käsitleda morfoloogiliste protsesside kõrvalproduktina, nt eesti keele astmevaheldus. Reduplikatsioon on liitmise erijuhtum. Reduplikatsiooni lihtsaim avaldumisvorm on tüve täielik kordumine. Tavaline on ka prosoodiline transformatsioon rõhu või sõna intonatsiooni abil, nt paljudes Aafrika toonikeeltes. Rõhu ümberpaigutamisega tehakse inglise keeles vahet eri sõnaliikidesse kuuluvate sõnade vahel
sõnavormina Afiks – seotud morfeem, liitub tavaliselt tüvele, kliitilised morfeemid liituvad sõnavormile. Juurmorfeem – tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi Tüvi – sõnaosa, millega afiks liitub vms Prefiks – tüve ees asuv afiks Sufiks – tüvejärgne Infiks – tüve sees paiknev (ka transfiks) Tsirkumfiks – prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon Morfeemide liitmine e afikseerimine Modifitseerumine – liitmisega koos toimuv osaline fusioon Reduplikatsioon – tüve täielik kordamine või osaline kordumine Prosoodiline transformatsioon – rõhu või sõna intonatsiooni abil Superfiks – morfoloogiline suprasegmentaalne vahend Lühendamine – liitumise vastand Morfotaktika – morfeemiklasside järjestus sõnas ja seda reguleerivad piirangud Kliitik – tüvega nõrgemini seotud, liidetakse sageli juba muudetud sõnavormidele. Nt liide – ki.
· Rakukestade modifitseerumisega kaasnevad olulised rakkude talitluse muutused, neist oluliseim rakkude suremine Rakukesta moodustumin: 1. vahelanellkoosneb pektinaainetest, tekib tütarrakkude vahele 2. lisandub hemitselluloos 3. frangoplast tekib 4. tselluloosist areneb primaarne rakukest(20% tselluloosi, elastne) 5. sekundaarne rakukest(80% tselluloosi, jäik), poore läbivad plasmotesmid 6. modifitseerumine(ligniin ladestub ehk toimub puitumine), kõik puitunud rakud on surnud 7. algsed kattekoed korgistuvad Taime rakukesta modifitseerumise võimalused: 1. limastumine 2. ränistumise 3. mineraliseerumine 4. puitumine 5. korgistumine · Alkaloidid N sisaldus, heterotsükl. strukt. · Tselluloos mitsellides, ferment tsellulaas · Hemitselluloos rühm polüsahhariide · Pektiinaine taimne polüsahhariid
37. Mis on kombinatiive muutlikkus? Kombinatiivse muutlikkuse korral toimub vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus. 38. Geenimutatsioonide tekke põhjused ja olemus. Tekkepõhjuse järgi jagunevad mutatsioonid: Spontaanseteks valede nukleotiidide lülitumine sünteesitava DNA koosseisu replikatsiooniprotsessis või lämmastikaluste modifitseerumine hüdrolüütiliste reaktsioonide tulemusel. Reparatsioonimehhanismid korrigeerivad enamiku esialgselt valesti lülitatud nukleotiididest. Mutageenide poolt esilekutsutud ehk indutseeritud mutatsioonideks. Geenmutatsiooni korral on kahjustatud üks geen: toimuvad väiksed muutused DNA nukleotiidses järjestuses või ühe nukleotiidipaari asendumine, välja langemine, kahekordistumine, ümber paiknemine, lämmastikaluste keemiline muutumine
3)Membraanidele toimivad. 4) DNA ja RNA sünteesile toimivad. 5) Metaboolsed antagonistid. 6)Rakuskeleti valkudele mõjuvad. 7) Siderofooride sünteesi pärssimine. Uus potentsiaalne märklaud AB-dele bakterirakus rakuskeleti valgud. Need valgud on tubuliini ja aktiinistaolised, mis on olulised raku jagunemises, raku kuju säilitamises jne. Resistentsuse teke resistentsuse võib põhjustada: 1) AB märklaua puudumine. 2) AB mittetungimine rakku. 3) AB märklaua modifitseerumine. 4) AB lagundamine. 5) AB modifitseerimine. 6) AB väljapumpamine rakust. Bakterid pumpavad aktiivselt rakust välja metalle. On selliseid pumpasid, mis pumpavad nii metalle kui AB. Resistentsusgeenid AB-dele saavad bakteripopulatsioonis levida transformatsiooniga, konjugatsiooniga või tranduktsiooniga. Tihti paiknevad resistentsusgeenid kas plasmiididel või transposoonidel (hüppavad geenid). Inimese normaalne mikrofloora
Seondub 5S rRNA-ga transkriptsiooni ajal ja ta viiakse selliselt tsütoplasmasse. 5S rRNA lisatakse tsütoplasmas, et ribosoom tuumas tööle ei hakkaks. Eukarüoodi geeniekspressiooni regulatsioon Põhiline ikka valgu ja nukleiinhappe spetsiifiline äratundmine, glükokortikoidid. Tüüpiline tee: 1) aktivaator seondub DNA-ga (järjestusspetsiifiliselt) + CRC (chromatic remodelling complex) → 2) kromatiini struktuuri muutus + histooni modifikatsiooni ensüümid → 3) histoonid kovalentne modifitseerumine + muud aktivaatorid → 4) aktiveerunud geeni kompleks + GTF (üldised transkriptsiooni faktorid) → 5) transkriptsiooni pre-initsiatsiooni kompleks + teised aktivaatorid → 6) RNA polümeraasi fosforüleerimine ja transkriptsioon Punkt 1) toimub tavaliselt replikatsiooni ajal. Kõik DNA järjestused avanevad siis. CRC – muudab kromatiini struktuuri. Punkt 3) H3 ja H4 atsetüleerimine, mille N-sabad ulatusid nukleosoomist välja. Muidu ei saa DNA-d kätte. Et saaks mööda DNA-d
annaabi.ee 
