,,viia vaataja värske õhu kätte, anda talle staari roll, et lahendada isiklikke probleeme." Nii pidi teostuma unistus olla ise poeet ja kunstnik. 1930-ndatel loobus Man Ray filmide tegemisest ning pöördus tagasi maali ja fotograafia juurde. 5. Skulptuur Man Ray skulptuurid olid sürrealislikud objektid. Ready-made objekte kasutas Marcel Duchamp ja teised dadaistid. Need olid tehases toodetud esemed, mida esitleti kunstiteostena. Man Ray modifitseeris neid sürrealistlikeks, kinnitades neile tavakasutuseks sobimatuid või üllatavaid detaile. Objektidest on enamasti piiratud arv originaalkoopiaid. ,,The Gift" oli 1921. aastal loodud objekt. See kujutas endast triikrauda, mille tallale oli kinnitatud neliteist teravikku. See on kahe võõra objekti üheksliitmine. ,,Kingitus" on irooniline nimetus esemele, mille puhas ebapraktilisus teeb sellest halva kingituse. Man Ray pööras kasuliku kasutuks, võttes triikraualt selle funktsiooni. 1923
Nõnda meenutab aatom Päikesesüsteemi: aatomituum vastab Päikesele ja elektronid planeetidele. Aatomit hoiab koos elektriline külgetõmbejõud. See nn Rutherfordi aatomimudel oli vastuolus elektrodünaamikaga, mille järgi kiirust või liikumissuunda muutev 6 elektron peab emiteerima elektromagnetkiirgust ning sellega energiat ära andma, nii et elektron peab lõpuks langema tuumale. Rutherfordi aatomimudelit modifitseeris 1913 Niels Bohr (Bohri aatomimudel). Bohr võttis aluseks hüpoteesi, et aatomitel on statsionaarsed olekud ning elektrodünaamika ei ole nende puhul rakendatav. Elektronide stabiilsus peab tulenema tundmatutest loodusseadustest. Bohri esimese postulaadi järgi saab aatom eksisteerida üksnes ühes või mitmes kindlas statsionaarses olekus. Igale olekule on iseloomulik teatud energianivoo. Bohri teise postulaadi
Heteronoomne tase – koolieelik. •Otsustus väliste erinevuste põhjal (nt kahju, tagajärg/tulemus). •Eiratakse sisemisi erinevusi (nt kavatsus, motiiv). •Enesele orienteeritus. Autonoomne tase – vanemad koolieelikud ja koolilapsed (9a alates). •Käitumisreeglite suhtelisuse mõistmine, kergendava asjaolud jms. •Kavatsuse arvestamine. •Teistele orienteerumine. •Reeglid kokkuleppelised, saab muuta kui osalised nõus. L. Kohlberg (1927-1987). •Modifitseeris ja laiendas Piaget’ teooriat • Lõi teooria, mis seletas moraalse arutluse arengut kogu elu jooksul •6 staadiumit kolmel tasemel •Põhineb longituud-uurimusel •Kõlbelised dilemmad •Arutluskäik oluline! I: prekonventsionaalne moraal: orienteeritus endale •1. st: allumine ja karistusest hoidumine. – Sõnakuulmine/allumine ja Karistusest hoidumine (naiivne moraalne realism) •Iseloomulik noorematele lastele (~4-10a) •Lapsed näevad reegleid kui kindlalt fikseerituid ja
A ja B on samad elemendid) Peale segmenteerimist ja distributsiooni saadakse elementide hulk, mis võib juba viidata konkreetsele keelele. Suuremate ja keerulisemate süsteemide puhul jääb see meetod aga ebapiisavaks. Z. Harris oli viimane suur ameerika strukturalist. Lõpetas Bloomfieldi alustatud ameerika strukturalismi metoodika. Lõi transformatsioonianalüüsi, mis rikkus strukturaallingvistika põhimõtteid. Transformatsioonianalüüs lähtus distributiivsest analüüsist aga modifitseeris seda lauseõpetuse tarvis. Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). Tavaliselt käsitles süntaks sõnu lauseis, kuid Harrise diskursuse analüüs läheb kaugemale ja uurib sõnadevahelisi seoseid lause piiridest väljaspool ehk kuidas ühe lause vormid teise lause vorme piiravad. Diskursuse analüüs läheneb narratiivianalüüsile
A ja B on samad elemendid) Peale segmenteerimist ja distributsiooni saadakse elementide hulk, mis võib juba viidata konkreetsele keelele. Suuremate ja keerulisemate süsteemide puhul jääb see meetod aga ebapiisavaks. Z. Harris oli viimane suur ameerika strukturalist. Lõpetas Bloomfieldi alustatud ameerika strukturalismi metoodika. Lõi transformatsioonianalüüsi, mis rikkus strukturaallingvistika põhimõtteid. Transformatsioonianalüüs lähtus distributiivsest analüüsist aga modifitseeris seda lauseõpetuse tarvis. Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). Tavaliselt käsitles süntaks sõnu lauseis, kuid Harrise diskursuse analüüs läheb kaugemale ja uurib sõnadevahelisi seoseid lause piiridest väljaspool ehk kuidas ühe lause vormid teise lause vorme piiravad. Diskursuse analüüs läheneb narratiivianalüüsile
kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideedKeskseks terminiks ameeriklaste käsitluses on distributsioon - keele elemendid on sõnumis kuidagi jaotatud.Analüüsiti indiaani keeli. Z. Harris oli viimane suur ameerika strukturalist. Lõpetas Bloomfieldi alustatud ameerika strukturalismi metoodika. Lõi transformatsioonianalüüsi, mis rikkus strukturaallingvistika põhimõtteid. Transformatsioonianalüüs lähtus distributiivsest analüüsist aga modifitseeris seda lauseõpetuse tarvis. Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). · Allikad F. De Saussure, Franz Boas E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline
Nii said Vene vaatajad mingit aimu Shakespeare'ist. Sumarokov hakkaski kirjutama tragöödiaid, sest see oli tatrikunsti tähtsaim osa. Teater ei saanud funktsioneerida ilma tragöödiata. Ta hakkas kirjutama näidendeid Vene ajaloo ainetel. Seal oli ajalugu väga vähe. Rohkem oli tegu mütoloogiliste lugudega. Näidendid olid vene keeles, tegevus toimus kas Novgorodis, Kiievis või Moskvas. Need tragöödiad olid kirjutatud juba klassitsistliku teatri reeglite järgi. Ta modifitseeris vene kirjanduse arengut. Ta tõi sisse sellised seadused, mille järgi peaks kirjutama teoseid. Need reeglid olid võetud nii antiigipoeetikast (Aristoteles, Horatius), aga ka Pr autori Boileau poeetikast. See klassitsismimanifest kandis pealkirja ,,Kuidas saada kirjanikuks". Seal olid toodud kindlad reeglid, zanrisüsteem ja seal oli antud ka näpunäiteid, kuidas kirjutada erinevates zanrites. Seal oli välja toodud ka klassitsistliku teatri seadused
õnnestus paljudel juhtudel kahtlusaluste hulgast välja selgitada tegelik kurjategija, kes andis valetunnistusi. 1927. loodi Moskva kubermangu prokuratuuri juurde eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium, kus Luria tegeles vastava probleemiga viis aastat. Kas Luria poolt loodud metoodika oli "valedetektori" eelkäija või mitte, on aga diskuteeritav. Pealegi ei maksa unustada seda, millistes poliitilistes tingimustes niisuguseid uuringuid läbi viidi. 1926. aastal L. Keeler modifitseeris aparaati hakates mõõtma ka naha galvaanilist reaktsiooni. Kui ta 1949. aastal suri, oli tema polügraaf maailmas kõige levinum. 1945. aastal konstrueeris J. Reid uue seadme, kus lisaks eelnevalt nimetatud näitudele registreeritakse küünarvarre lihaste, samuti puusa ja jalalihaste mikroliigutused. Sellest ajast alates diagnostiline aparatuur ei ole oluliselt muutunud (va muidugi puhttehniline areng). 2. Polügraafi kasutamine tänapäeval.
annaabi.ee 
