riigis palju rangem kord ja inimesed ei sooritaks nii palju kuritegusid. Tegelikult mina ei pea seda nii õigeks, kuna inimene on ikkagi inimene, tagasi tegemine on lapsik, minumeelest võiks just efektiivsema lahenduse või karistuse välja mõelda, näiteks mängida temaga psüühilist mängu, no tõesti tekitada sellele inimesele trauma ja süümepiinad aga see oleks kordades hullem kui surmanuhtus aga jah minu seisukoht on see, et võiks välja nuputada modernsema karistuse, mitte surmanuhtluse. Kuid samas kurjategijad väärivad seda surmanuhtlus, et aru saada mida ja kuidas on nad midagi ilmas valesti teinud. Kokkuvõte Surmanuhtlus oleks hea tõesti just rahalisest seisukohtast, samas tuleks sisse vastuolu, et kui kurjategijal oli õigus otsutadas selle üle kas see inimene suri kelle tappis, et miks siis mängitakse lapsikut mängu ja tehakse tagasi ning kui surmanuhtluse jaoks on piisav põhjus siis on see väärt karistus. Kui riigis kehtib
Näiteks avastasid ja tõstsid nooreestlased klassikaväärsena esile Kr.J.Petersoni luule, mis kaua unustuses olnud oli. Teiseks meelislüürikuks oli J.Liiv, kelle eest hoolitsesid nad juba enne rühmituse loomist. Ilmuma hakkas sotsiaalseid ebasuhteid arvustavat ja psühholoogiliselt tundlikumat kirjandust, mis oli vormilt viimistletum ja mille nurgakiviks oli estetism. Nooreestlaste looming esindas uusromantismi, mis erines vanaromantismist eelkõige keerulisema maailmapildi ja modernsema väljendusviisi poolest. Imetletavaks tõsteti üksikinimese iseseisvus. Näiteks Oksa luuletused ja prantsuse luule tõlked tundusid alalehoidlikule lugejatele siivutud. Nooreestlaste teosed olidki suunatud haritud lugejaskonnale, keda tol ajal Eestis paraku hõredalt oli. Kokkuvõttes vastandus Noor-Eesti tegevus teravalt varasemale kirjandusele ja see tekitas palju poleemikat. Kuigi rühmituse aegu avaldatud ilukirjanduslik looming pole ulatuslik, on
Tänu neile avardusid kirjanduslikud kontaktid. Kui eelnevalt oli mõjutusi saadud põhiliselt saksa ja vene kirjandusest, siis nüüd oli huvi prantsuse, skandinaavia ja soome kirjanduse vastu. ,,Noor-Eesti tegevus viis eesti kirjanduse uuele, kõrgemale tasemele ning lõi rikastatud pinna edasiseks arenguks. "Noor-Eesti" eesmärkides ja tegevuses ilmnes küllaltki vastuolulisi jooni. Ühelt poolt kultuurihorisontide avardamine, püüdlus värskema esteetilise mõtte ning modernsema elutunnetuse poole ja välja astumine kunstikriteeriumide kõrgendamise eest, mis eesti kirjanduse ja kultuuri arengus oli vaieldamatult edasiviiv. Teiselt poolt tähendas see suunitlus aga lahtiütlemist kirjanduse senistest rahvuslik-talupoeglikest traditsioonidest, mida nooreestlased käsitlesid üksnes kui provintslikku mahajäämust, ning kaldumist kirjanduse sotsiaalse funktsiooni alahindamisse.
Kindlasti on trollide päralt tulevik, kui just midagi geniaalsemat välja ei mõelda, sest trollide suur miinus on see, et need liiguvad ainult teatud liini mööda. Sarvedega sõiduk viib mu õppemaja juurde. Koolis ma puutun tehnikaga üldiselt vähem kokku kui kodus, kuid tehnika ümbritseb meid kõikjal. Näiteks õpetajad on tavalise tahvli ja kriidi välja vahetanud projektori ja puutetundliku tahvli vastu. Ning koolikell on palju modernsema kõlaga. Märkimisväärseks faktiks on kindlasti küberneetika, mille alla kuuluvad arvutid ning kõik muud tehnikaimed. See on tihedalt seotud arvutite kasutusele võtmisega ja nende levikuga, pealegi on see kiirendanud leiutiste rakendamist tunduvalt. Kõik see poleks, aga olnud midagi ilma elektroonika arenguta, kuna juba mõni aeg hiljem oli võimalik toota professonaalarvuteid. Veidi halb ongi asja juures see, et tänapäeva elu pole võimalik enam ette kujutada ilma arvutiteta.
Vilde ja Ernst Peterson" · Tuglas arvustas teravalt ning heitis autoritele ette vähest tähelepanu teoste ülesehitusele ja stiililisele ühtsusele. · Estetism, kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ning iseseisva väärtuse rõhutamine. · Väljendasid selgesti ühiskondlikke, sealhulgas rahvuslikke ideid. · Uusromantism seadis esiplaanile kirjaniku subjektiivse, kujutuskiku nägemuse, vastandades nõnda realismi objektiivsele elukujutusele. Erines keerulisema maailmapildi ning modernsema väljendusviisi poolest. · Uueneva kirjandusega pidas sammu eesti kujutatav kunst. Nikolai Triik · Noor- Eesti oluliseks tegevusvaldkonnaks keeleuuendus. · Noor-Eesti IV albumis rõhutab Aavik vajadust puhastada eesti keel saksa mõjudest · Alates Noor-Eestist võib rääkida asjatundlikust kirjanduskriitikast. Siuru rühmitus · Jätkas Noor-Eesti uusromantilist stiili, järgiti ka estetismi põhimõtteid, taotleti vormitäiust ja
Musta ülikonda tuleks argipäevadel vältida, sest see kuulub ametlike vastuvõttude juurde. Lips on veel üheks lisandiks, mis võib parandada riietuse üldmuljet. Mehed patustavad sageli hea maitse vastu sellega, et ei oska triiksärki ja lipsu ülikonnaga kokku sobitada. Aja jooksul moekombinatsioonid muutuvad, muutub ka lipsusõlme kuju. Vanemad mehed kannavad vähem kirevaid lipse, eelistavad tumedamaid toone, noored valivad aga erksamad toonid ja modernsema kuju. Liiga karjuv lips ei räägi kõige paremast maitsest. Ülikonna juurde kuuluv lips on enamasti siidist, värvilt tumepunane, tumesinine, hall või kollastes toonides. Kunagi ei kasutata violetseid, rohelisi või valgeid lipse. Halba maitset näitavad samuti loomade, lindude, madude või paljaste naistega lipsud. Elegantsel riietumisel panevad mehed pintsaku rinnataskusse ilutaskurätiku. See võib olla kas valge, ühevärvline või hoopis mustriline
Oli mure eesti kultuurielu kehvuse pärast.( Tuglas arvustas teravalt eesti relistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks). Kirjandusliku programmi üheks nurgakiviks oli estetism, kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ning iseseisva väärtuse rõhutamine. Loomingus väljendati ühiskondlike ja rahvuslike ideid. Nooreestlaste looming esindas uusromantisimi( esiplaanil kirjaniku subjektiivne, kujutluslik nägemus). Keerulisem ja modernsema väljendusviisiga kui vanaromantism. Noor- Eesti ei olnud ainult kirjanduslik rühmitus, vaid taotles laiemalt eesti kultuurilisi eesmärke. Uueneva kirjandusega pidas sammu ka kujutav kunst. Noor- Eesti andis kunstnikele tegutsemis- ja esinemisvõimalusi, need omakorda toetasid rühmitust oma töödega.( kujundasid ja illustreerisid Noore- Eesti väljaandeid). Noor- Eesti oluline tegevusvaldkond oli ka keeleuuendus( Johannes Aaviku eestvedamisel)
Ülestõusud suruti igal pool veriselt maha. Tuglas käis mööda maad üleskutsujana, kutsus mässama. Peale mässu põgenes Eestist, veetis mõned kuud Toompea vanglas. Seda motiivi kasutas ära oma poeemis ,,Meri" mis on ülistuslaul vabadusele. 1095 lahkub Eestist, pagulus aastad kuni 1917. Rändab ringi varjunimede all Euroopas. Rändab läbi pool Euroopat, sai nii oma harituse. Euroopalike suundade maaletooja Eestisse. Kirjandus sai modernsema varju. 1917 Siuru. Tuglas astub võimsalt kirjandus areenile. Tuglas oli ainuke, kes seal prosaist oli. 1917 ilmus tal novellidekogu ,,Saatus". Muutis koguaeg oma tekste. 1923 hakkab ilmuma ajakiri Looming mis ilmub siiamaani, Tuglas on selle eesotsas. Tuglas tahab Eestist põgeneda, aga jääb hiljaks. Kui ta oleks ka jõudnud minna, siis polekski ühtegi klassikut jäänud. Alguses läks tal hästi, sest NL vajas enda ridasesse, kedagi kes oleks nende ridades. Talle anti esimeste aastate
annaabi.ee 
