· Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. · Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). · Kangro romaanides on sageli mitu jutustajat, sündmustele lähenetakse erineva kandi pealt, igal tegelasel on toimuvast oma arusaam. · Kangro maailmatunnetus on modernisti maailmatunnetus: puudub kindlus ja usk elu püsimisse, ei otsita taga elu põhiväärtusi. Kõik liigub ja muutub, pole mingeid reegleid, mis elu korrastaksid. Võimatu ja võimatu liiguvad käsikäes. · Tema Tartu-romaanid paiskavad segi tavalised selged piirid kirjandusteose ja selle autori vahel: autor on ka teose tegelane, tegelased võivad omakorda tulla autoriga juttu ajama.
esimesed üliõpilasaastad uut algust väga mitmes mõttes: leitakse uusi sõpru, puututakse kokku uute, senisest järsult erinevate mõttelaadidega. 15. Misssuguseid vormivõtteid Bernard Kangro Tartu-romaanides kasutab? 2p. Kangro hakkas varakult katsetama erinevate modernistlike vormivõtetega. Tema romaanides on sageli mitu jutustajat, sündmustele lähenetakse erineva kandi pealt, igal tegelasel on toimuvast oma arusaam. Romaanides puuduvad suured üldistused, Kangro maailmatunnetus on modernisti maailmatunnetus: selles puudub kindlus ja usk elu püsimisse, seal ei otsite taga elu põhiväärtusi. Pole mingeid reegleid, mis elu korrastaksid, kõik liigub ja muutub. Selles maailmas ei ole mdagi lõplikku, pole ülimat tõde, võimatu ja võimalik liiguvad käsikäes.
Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist on nähtavad Mati Undi ja Enn Vetemaa proosas ning Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski luules. Eredaimaks pöördepunktiks on nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 1962-1969 (luulekassett on pappkarp, mis sisaldab mitme noore luuletaja debüütkogusid). Kassetipõlvkonna (Rummo, Kaplinski, Runnel,Traat, Luik) vaimseks isaks on peetud Artur Alliksaart (1923-1966) boheemlaste kuningat, modernisti, paljude noorte iidolit, poliitilist sisepagulast-, kelle elu ja eluloo ümber liiguvad tänaseni müüdid. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Säilib, mis sattunud hetkede uttu. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ainuski silmapilk teisest ei kattu.
Eesti tuntuim realist on A. Jakobson. Modernistlik romaan modernism oli valdav kunstivool 20.sajandil. Teket mõjutas tehnoloogia areng (tekkis rohkem vaba aega, kuid sama hakkasid inimesed ülejäänud maailmast võõranduma) ning Esimene maailmasõda (kadus kndlustunne). Modernistlik maailmatunnetus keskendub isikule mitte ühiskonnale. Mineviku suhtes ollakse iroonilised, suund on ettepoole. Modernisti suhe maailmaga on valuline, maailm tundib ebakindel. Muutus ka kunstiteose eesmärk tähtis ei olnud enam jäljendamine, vaid millegi uue loomine. Modernistlik romaan ei loobunud jäljendamisest, küll aga rõhutati tõe kriisi selle asemel, et luua kõiketeadev vaatepunkt, rõhutati tõe teadasaamise võimatust. Tekib subjektiivne, piiratud vaatepunkt. Kasutusele võeti teadvuse voolu tehnika, mille abil edastati võimaliklt täpselt tegelase sisemaailma
sarnasust oma eluga. Tähelepanu on sageli argielul, tavalistel eluseikadel. Fookuses on tegelane, tegelased keerulise hingeeluga, vastuolulised tegudes ja mõtetes. Esindajad: Honore de Balzac, Lev Tolstoi, Jane Austen, Eduard Vilde. Modernistlik romaan - on kõige raskemini piiritletav kunstivool, modernismi ning sellele eelneva realismi ning järgneva postmodernismi piirid on äärmiselt hägusad. Hakkas kujunema 19.sajandi lõpus ja sai valdavaks kunstivooluks 20.sajandi esimesel poolel. Modernisti maailmatunnetus on individualisti maailmatunnetus. Oluline pole mitte ühiskond, vaid üksikisik. Modernisti suhe maailmaga on valuline, ta tunneb ängistust, üksindust, ahistust, maailmavalu, ta tunneb ennast maailmas ebakindlalt. Modernistlik kunstiteos ei püüa maailma jäljendada, nt modernistlik maal ei mõju mitte nagu tükike järeletehtud tegelikkust, vaid kui kunstniku enda poolt kokku pandud tervik. Modernistlik romaan peegeldab oma ajastu üldist tõe kriisi
Naturalistlik romaan näitab inimest oma tungide küsis. Tegelane käitub algelistest impulssidest juhituna (nälg, hirm, seksuaaltung). Naturalism kirjeldab ka eemaletõukavat. MODERNISTLIK ROMAAN Modernism on kõige raskemini piiritletav kunstivool, modernismi ning sellele eelneva realismi ja järgneva postmodernismi piirid on väga hägused. Hakkas kujunema 19. saj lõpus, sai valdavaks 20. saj. esimesel poolel. Suurlinnastumise ja üleüldise elutempo tõusu ajal tekkinud. ! Modernisti maailmatunnetus on individualisti maailmatunnetus. Oluline pole mitte ühiskond, vaid üksikisik. Modernistlik romaan peegeldab oma ajastu üldist tõe kriisi. ! Äärmuslikud modernistlikud romaanid hakkasid mängima keelega, looma uusi sõnu, loobusid traditsiooniliselst lausestruktuurist. Modernistlikule tekstile on tüpiline elitaarsus- autorit ei huvita, kas lugeja seda mõistab. POSTMODERNISTLIK ROMAAN Postmodernism arenes välja modernismi jätkuna, aga ka selle eitusena. Postmodernism
17) Bernard Kangro tegevus ja looming. Kangro oli eesti luuletaja ja kirjanik, kes oli pagulaskirjanduse eestvedaja. PROOSA: Tähelepanuväärsed on tema kirjandusloolised raamatut „Arbujad“ ning „Arbujate kaasaeg“. Kangro proosas on 2 keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ning Tartu elu. Kangro romaanides on sageli mitu jutustajat, sündmustele lähenetakse eri nurkadest, sest igal tegelasel on toimuvast oma arusaam. Kangro maailmatunnetus on modernisti oma: pole kindlust ega usku elu püsimisse, ei otsita taga elu põhiväärtusi, sest kõik liigub ja muutub. Pole mingeid kindlaid reegleid, mis elu korrastaks. Võimalik ja võimatu liiguvad koos. Tartu-romaanid löövad segi selged piirid kirjandusteose ja autori vahel: autor on ühtlasi tegelane ning tegelased võivad tulla autoriga juttu ajama. Tartu-romaanid kujutavad üliõpilaselu mitmekesisust: joovastavad seltskonnaõhtud, üksildaste
annaabi.ee 
