Riigiga, mis eirab etniliste vähemuste õigust oma identiteedile. Bretoonide natsionalism ei saa seda mõtet kuidagi sisaldada. Kas bretoonid ja prantslased on mõlemad natsionalistid? Kui, siis on nad vägagi vastuoluliste ideoloogiatega natsionalistid. Rahvuslus on avaldanud maailma ajaloole üüratut mõju. Ajaloolased kasutavad terminit natsionalism selle ajaloolise ülemineku ning rahvusliku ideoloogia esilekerkimise ja võidulepääsemise kirjeldamisel. Lisaks moderniseerumisele ja elutingimuste parandamisele aitas rahvuslus väga paljudes maades suurel määral kaasa vabanemisele võõrvõimust ja kogu rahva ühendamisele ühtseks tugevaks riigiks, millel tänased rahvusriigid suures osas baseeruvadki. Pildid näitavad venelaste suhtumist eestlastesse.
enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks kohalikust (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. · Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. · 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Johann Voldemar Jannsen · Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees Johann Voldemar Jannsen, kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe Perno Postimees, mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. J. V. Jannsen · Jannsen pöördus esmakordselt eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. · Eesti hümni sõnade autor. · Lydia Koidula isa. · Mõned aastad hiljem algas Eestis ka
vaadelda eraldiseisva protsessina, vaid tegemist on kogu ühiskonda mõjutava laiema teisenemisega. Ühelt poolt perekonnaga toimunud muutused avaldavad mõju ühiskonnale, teisalt ühiskonna üldine transformatsioon mõjutab indiviidide isiklikke pereloomelisi otsuseid. Perekonna sündmuste muutuse dünaamikat ehk antud töös abielu kui institutsiooni nõrgenemist ei saa käsitleda isoleeritult. Pigem on tegemist üldise moderniseerumise tagajärjega. Lisaks üldisele moderniseerumisele on eesti ühiskond läbinud ka üleminekuperioodi ühest majanduslik-poliitilisest süsteemist teise, mistõttu on perekonnaga toimunud arengud mõjutatud mitmetest laiematest ühiskondlikest teguritest (Kasearu, K, Abielul põhineva perekonna deinstitutsionaliseerumine, URL (viimati kasutatud juuni 2010), http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/5/kairi_kasearu.htm ). Vabaabielu üldine aktsepteerimine ühiskonnas on viinud selleni, et Eesti noorema põlvkonna
2. Munitsipaalelamud 3. Haridus 4.tund DEMOKRAATIA LEVIK JA SIIRDEÜHISKONNA PROBLEEMID Poliitilise arengu tendentse: "külma sõja" ajal jagati maailm kolmeks: kapitalistlikud lääneriigid, sotsialistlikud riigid ja NSVL, arengumaad (Aasia, Aafrika ja Lõuna- Ameerika). F.Fukuyama sõnul levib esindusdemokraatia ja kapitalism kõikjale, lõpetades autoritaarsed rezhiimid ning astudes poliitilise ajaloo järgsesse ajastusse. Riikide klassidesse jagamise asemel keskendutakse riikide moderniseerumisele nüüdisaegseks avatud ühiskonnaks. Arusaamad modernisatsioonist 1. 1950.-1960-ndatel = vesterniseerumine; S.M.Lipset: demokraatia eeltingimuseks jõukas ühiskond, õitsev majandus (industrialiseerimine, urbaniseerumine, heaolu ja haridus). 2. 1970-1990-ndateks märgati massiteabe rolli elustiilile, raha mõju valimistele ja kodanike kõrvalejäämist võimust: loobuti Lääne ühiskonnatüübi kõikjale
1946 jaan moodust plaanikomitee , tööle pandi mitmete tööstuhar moderniseer komisj. 1947 Prantsuse valitsuskabinet võttis vastu esimese riikliku plaani, mis teg hädaabinõu Pr sõjajärgsest kriisiseisundist ülesaamiseks. Plaani sünnitaja poliitiline kultuur, mis rajatud autoritaars tavadele ja konsensusele : plaan sõltus eeldusest, et prants-l on avatud juurdepääs Saksamaa toormele ja turule. Prantsusmaa oli esim Lääne-E riik (ka Tsehhosl), kes pühendus täiel majanduskasvule ja moderniseerumisele kui riiklikule poliitikale. Marshalli plaan Euroopa rahumeelseks ülesehitamiseks. Ühise Euroopa Liikumine: Mais 1947 USA Välism osak.j George F. Kennan esitas G. Marshallile kava Eur-le majandusabi jagamise kohta (hilisem Marshalli plaan). Esmakordselt esitati Välism Marshalli poolt Harvardi Ülikooli lõpetajate ees juunis 1947. 1. Euroopa riigid määravad ühiselt oma vajadused Euroopa taastamiseks. 2. USA majandusabi pakutakse kogu Euroopale, ka Nõukogude Liidule. 3.
Habsburgide dünastiast pärit Austria keisrinna Maria Theresia elulugu ja aastad 1717-1780 Austrias. Lõik näiteks: Maria Theresia oli üks mõjuvõimsam valitsejanna 18.sajandi Euroopas. Tema valitsemisajal viidi täide ulatuslikke reforme, mis andsid tõuke riigi moderniseerumisele. Täiustati riigivalitsemist, korraldati ümber sõjavägi, parandati talupoegade olukorda, viidi sisse üldine koolikohustus, kohtupraktikas kaotati piinamine. Kuigi Maria Theresia keelustas oma riigis jesuiitide tegevuse, võib tema valitsusaega pidada Austria barokse katoliikluse õitsenguks. Teda on peetud eriliseks valitsejannaks, kuna ta suutis olla korraga nii armastav ema kõigile oma 16-le lapsele, hea ja toetav abikaasa kui ka mõjukas valitseja. Kui Maria Theresia 13
isiklikega kombineerudes võivad mõjutada inimeste pöördumist. (SARK) 19. Usulise fundamentalismi mõiste ja tunnused. (pigem õpikust) Fundamentalism- ennekõike mõtte – ja suhtumisviis, vormi mitte sisu kategooria. Fundamentalism puudutab ennekõike veendumusi ja uskumusi. Seega on fundamentalism seotud ennekõike inimese religioossuse ratsionaalse dimensiooniga. veendumus ainutões, vastandumine ümbritsevale moderniseerumisele ja liberaliseerimisele, kinni hoidmine väljakujunenud traditsioonidest ja seisukohtadest. 20. Fundamentalismi kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimine. Kvalitatiivse käsitluse puhul (Kultuuriline kontekst) analüüsitakse erinevaid fundamentalistlikke usulisi liikumisi ja püütakse kirjeldada ning seletada nendes liikumistes toimuvat. Kvantitatiivse lähenemise sisuks on fundamentalismi mõõtmine. Skaala abil on võimalik määrata inimese
suur vaesus. Tehnoloogia on suureks tõukeks sotsiaalsele muutusele, see ei tee muutust vaid muutuda saab siis kui on kindel reaktsioon sellele. Aafrikas on odav kommunikatsioon, mobiilid – lugemustõus. Mida rohkem arenenud, seda suurem jõud maailmas. Kriitika – läänelikkus, kultuuri kadumine. Vaieldakse demokratiseerumise ja modernisatsiooni vahelise seose üle, kui öeldakse, et demokratiseerumine järgneb moderniseerumisele, vahel ka pikema aja pärast, siis ei ole kõik selle väitega nõus. Selle poolt oli aga Seymour Martin Lipset – „kõik majandusliku arengu aspektid – industrialiseerimine, urbaniseerumine, jõukus ja haridus – on omavahel nii tihedalt seotud, et moodustavad ühe olulise teguri, mis on demokraatiaga poliitilises korrelatsioonis“. On öeldud, et see teooria baseerub liialt Euroopa näidetel, kuid uued arengud LAV, SKoreas, Taiwanis kinnitavad Lipseti arvamust
sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest.[16] Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit – ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees Johann Voldemar Jannsen, kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe Perno Postimees, mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus esmakordselt eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist