arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki.
arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki.
Näiteid valest kasutusest: Euroliidu veetrahvi otsus võib tulla tänu Narvale. Kas eestlaste pensioniraha haihtub tänu Eesti kõrgele inflatsioonile? Tänu valetunnistusele sai ta ebaõiglaselt karistada. Võistlus tuli tänu halvale ilmale üldse ära jätta. Tänu töökoha kaotusele on pereisa sunnitud laenu võtma. Võrdle: valetunnistuse tõttu, halva ilma tõttu, töökoha kaotuse tõttu. Rõhumäärsõna ehk modaaladverb näitab kõneleja suhtumist, hoiakut kõneldusse, nt ometi, küllap, võib-olla, vaevalt, arvatavasti, ehk, ilmselt. Enamasti toimivad modaaladverbid lauses üldlaiendina, varjundades lausega väljendatava situatsiooni tähendust. Nt vrd lauseid: Ta rääkis lihtsalt (adv) ja Ta lihtsalt rääkis (modadv). Või See oli õige tilluke loom (adv) ja Läheks õige kinno? (modadv) Jagunemine Modaaladverbid talitlevad lauses: 1) modaallaiendina, nt võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks
nimisõna substantiiv konn, elamine omadussõna adjektiiv ilus, karvasem arvsõna numeraal üks, seitsmendik asesõna pronoomen mis, selline, kõik määrsõna adverb hästi, kaua asemäärsõna proadverb mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb võibolla, ka kaassõna adpositsioon läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjuktioon ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon ah!, kurat! Lauseliikmed: öeldis (grammatiline) Poss sööb kooki. predikaat alus (grammatilina) Lehm sööb rohtu. subjekt sihitis (grammatiline) Karu sööb objekt mustikaid.
arvsõna Numeraal n üks, seitsmendik asesõna Pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna Adverb adv hästi, kaua asemäärsõna Proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide
semantilised rollid – agent, patsient, retsipient jne grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga: Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu): riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust; ayam makan võib tähendada: ‘kana sööb, lähme kana sööma, mina söön kana, kanarestoran, kanaroog’ jne.
alles ühenduses teiste sõnadega või kogu lausega. AM täpsustab verbi, mille koosseisu ta kuulub. Täpsustusvaldkondadeks on: • orientatsioon (suund), nt mööda minema, pärale jõudma • perfektiivsus (kas tegevus on lõpetatud või mitte), AM näitab tegevuse lõpetatust läbi lugema, ära tooma, ära sööma, valmis kirjutama • objekti seisund kinni püüdma, kallale kippuma • modaalsus vaja minema/olema, tarvis minema/olema. 12. Rõhumäärsõna e modaaladverb, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Rõhumäärsõnad on muutumatud sõnad, mis toimivad lauses üldlaienditena (lause- ja fraasilaienditena). Nad annavad edasi kõike seda, mis käib lausega väljendatava sündmuse kui terviku kohta. võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks, kas, las, ju, siis, ka, samuti, eelkõige, veel, hoopis, küll, just, kas või, juba, no, ometi, jah, vaat
samuti seisundit üldisemalt, nt käpukil, lössis, istukile, salajas, kinni, viltu, ärevil, katki. 5. Määramäärsõnad (vastavad küsimusele kuivõrd?) ja märgivad tegevuse ulatust või omaduse esinemise määra, nt liiga, päris, ülearu, parasjagu, palju, võrdlemisi, otsatult, hulgaliselt, veidi. Osa määrsõnu seondub komparatsioonikategooriaga, nt kiiresti kiiremini kõige kiiremini, kaugel kaugemal kõige kaugemal. 11. Asemäärsõna e proadverb, rõhumäärsõna e modaaladverb, abimäärsõna e afiksaaladverb 1) proadverb - esinevad lauses adverbiaalina ning viitavad kontekstist 8 selguvale ja tekstis täistähendusliku adverbiga tähistatavale tunnusele, noomenile või suuremale süntaktilisele üksusele või ka kõnesituatsiooni elemendile. Tähendus võib jääda ka konkretiseerimata. Proadverbid täidavad asendusfunktsiooni. Tegelikult on piir
annaabi.ee 
