Muutused süsteemi sees viivad kogu süsteemi muutusteni. Milline on suhe erinevate muutusteskaala vahel? (Kuidas mikromuutused mõjutavad makromuutusi? Nt tarbimisvajadused mõjutavad sotsiaalkulutusi; Kuidas makromuutused mõjutavad mikromuutusi? Nt Eesti võttis kasutusele euro millised on peresisesed muutused?) Muutuse mudelid: - Protsess. Süsteemisisene või süsteemi hõlmav ajalisele järgnevusele põhinev muutus. Nt mobiliseerumine, demokratiseerumine, vaesumine. - Areng. Ajalise muutuse järgmine hetk on omaduse võrra parem kvaliteet kasvab konkreetse mõõdiku suhtes. Motivatsioon, mis paneb asja tööle, tuleb süsteemi enda seest. Nt demokratiseerumine. Kui sisemine jõud toimib, on areng paratamatu. - Tsükkel/tsüklilisus. Nt põllumajandustsükkel, majandustsükkel (kriisist kriisi). Areng, mis kordub perioodiliselt. Nt haridustee põhikoolis eksamid, keskkoolis, ülikoolis.
SÕJA ALGUS 1914 Diplomaatilisel tasandil algas sõda väga segaselt. Sõjaks kõige rohkem valmistunud Saksamaal puudus koostöö just diplomaatilise kanali ja armee juhtkonna vahel. Sõja otseseks ajendiks saab 28.06 Sarajevos toimunud mõrv, kus surma saab Austria-Ungari troonipärija Franz-Ferdinand. Kuu aega toimus diplomaatiline sõda ja vaikne valmistumine. Sõda saab alguse 28.07, kui Austria kuulutab sõja Serbiale. Sellele järgneb Euroopa suurriikide mobiliseerumine. Augusti algul järgnevad sõjakuulutused suurriikide vahel. Kohe tungib Saksamaa Belgiasse ja sealt Prantsusmaale. Sõja algul püstitavad keskriigid eesmärgid, mis lõpuks ei täitu. Need on kolooniate suurendamine, kontroll Kesk-Euroopa üle, kõrvaldada Briti ülemvõim ja separaatrahuga sõjast kõrvaldada Venemaa. IMS on veel manööversõda 19 sajandi põhimõtete järgi. Sakslastel oli koostatud Schlieffeni plaan, mis nägi ette välksõda.
institutsioonid on ehitatud edendama või piirama kollektiivset käitumist 2)strukturaalne pinge tekib institutsiooni siis,kui inimesed tunnetavad ebavõrdsust,mis tuleneb sotsiaalsetest tingimustest. 3) üldistatud usu kasvamine ja levimine toimub kui in-d otsivad ebavõrdsusele seletust 4) esilekutsuvad faktorid on dramaatilised sündmused mis toetavad jagatavat uskumust (ei pea olema tegelikult toimunud- piisab kuulujutust). 5) tegevuse mobiliseerumine toimub kui rahva hulgast kasvab liider,kes näitab rahvale tegevuse õige suuna kätte 6) sotsiaalse kontrolli faktoriteks on ametivõimude reageering (võivad heaks kiita või maha laita, lõpptulemus sõltub ametivõimude ja hulgaliikmete omavahelistest läbirääkimistest) Ressursside mobiliseerimise mudel: sellest seisukohast lähtuvalt ei ole protesti käitumine ja sotsiaalsed liikumised ebanormaalsed sündmused, mis tõmbavad ligi võõrandunud ja
Holland. Prantsusmaa sai Elsass-Lotring + muud territooriumid. Hispaanial jäid Prantsusmaaga pikemaks ajaks keerulised suhted. Westfaali rahu- kaasaegsete riikide süsteemide teke: Sõjade tsüklid- 25a perioodid. Westfaali rahu lõpetas 30-a. sõjaga, luuakse kaasaegsete rahvusriikide süsteem. Paul Kennedy rahvusriikide tekkest: 1. majanduslikud eeldused- kaubandus 2. Kultuurilised eeldused- keel, piibli tõlked, trükkimine. 3. Kommunikatsioonilised eeldused 4. Sõjalised eeldused-mobiliseerumine, idenditeet, vihkamine. Kennedy arvas, et rahvusriigid tekkisid u 16 saj, ehk enne Westfaali. Westfaali rahulepe: Püha-Rooma Impeerium- vaid Austria & osa Saksamaad jäi Impeeriumile, Paavsti võimu kadumine. Saksamaa uutel riikidel oli õigus oma sise- ja välispoliitikale. Oluline monarhi puutumatus. Westfaali rahu tähtsus: 30-a. sõda oli sõda väärtuste üle, kuidas anarhilises maailmas ellu jääda. Westfaali rahu- religioonide üle saavutati võit suveräänsete riikide poolt
elektrilise laenguga ibe-ja huumuseosakesed on võimelised oma pinnal kinni pidama ja vahetama katioone mullalahuses olevate katioonide vastu. Kui küllastusaste on üle 75%, siis ilmneb mulla sooldumine (Na korral). Kui mulla küllastusaste on alla 50% , siis on see kultuurtaimedele kahjulik happelisus. Mulla happelisus on mulla olulisim keemiline ja füüsikalis-keemiline omadus. Seda põhjustavad orgaaniline aine ja mulla mineraalosas toimuvad kristallokeemilised muutused ja alumiiniumi mobiliseerumine. Muld on tugevasti happeline, kui pH on alla 4,5. Muld on mõõdukalt happeline, kui pH on 4,5-5,5. Muld on nõrgalt happeline, kui pH on 5,5-6,5. Muld on neutraalne, kui pH on 6,5-7,2. Muld on leeliseline, kui pH on üle 7,2. PH on mullalahuses dissotsieerunud vesinikioonide kontsentratsioon. Lupjamist vajavad need mullad, mille pHKCl (mulla potentsiaalne reaktsioon) on alla 5,5. Mulla potentsiaalset happelisust iseloomustavad omadused on neeldunud vesinikust ja
Jõukus – majanduslikku positsiooni mõjutab tööturupositsioon; omakorda suured erinevused sõltuvalt kvalifikatsioonist, oskustest jms Staatus – tunnustus, prestiiž, grupile omistatud teiste ühiskonnaliikmete poolt (elustiil, identiteet); ei ole alati sõltuvuses majanduslikust kapitalist; staatusmarkerid – riietus, kõnepruuk, eluase jm -> elustiil; Võim – kuuluvus gruppidesse ja ühendustesse, suutlikus mõjutada otsuseid ühiskonnas (mh sotsiaalne mobiliseerumine oma huvide realiseerimiseks, kaitseks; religioosne kuuluvus vm) Majanduslik positsioon, staatus ning võimupositsioonid: nii kattumine kui erinevused -> kombineerumine -> kompleksne ja mitmetahuline sotsiaalne struktuur John Goldthorpe – ametipositsioonidel põhinev klassifikatsioon Klassikuuluvuse ja –positsiooni peamised mõjutegurid: Turusituatsioon (inimesed) o Palgatase, tööga kindlustatus, lepingud karjäärivõimalused -> Materiaalsed
Rahvuslus on paljude inimeste usk sellesse, et neil on midagi ühist, mis on küllaldane, et otsida poliitilist ühtsust. See on muutunud geograafilise piirkonna elanike kokkusulatamise tööriistaks alles viimase 400a jooksul. Selle teke langes kokku kapitalismi arenguga. See on olnud hiljutine võimas faktor sotsiaalsete ja kultuuriliste muutuste esilekutsumises. 19.6. Millised kaks aspekti aitavad mõista moderniseerumist preindustriaalsest postindustriaalsesse ühiskonda? 1) ühiskonna mobiliseerumine, mille käigus sotsiaalse, majandusliku ja psühholoogilise orientatsiooni vanad mustrid nõrgenevad ja inimesi on võimalik sotsialiseerida uutele mustritele 2) ühiskonna sotsiaalne diferentseerumine, nihe hajuvatelt rollidelt spetsialiseeritud rollidele ühiskonnas. 19.7. Mida pidas Weber termini «ratsionaliseerimine» näol silmas? Märkimaks sotsiaalse tegutsemise tüüpi, kus käitumise traditsioonilisi ja emotsionaalseid
· Põhiväide: "massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis." · Poliitikas võimu hajumine kolme valitsuskihi vahel: valitsus, maavalitsus, kohalik omavalitsus 20.1.13. Militarism ja militariseerumine · Militarism ühiskonnas on au sees sõjaväelised ideaalid ja väärtused ning sõja ja sõjameeste ülistamine; · Militariseerumine tervete ühiskondade mobiliseerumine sõjaliste eesmärkide täitmiseks. · Militarism riigi lahutamatu osana poliitika, kaubandus, kultuur, seosed maskuliinsete ühiskondadega. Sõjatööstus · Kas sõjatööstus mõjutab riikide sise- ja välispoliitikat? · Alates 1960ndatest on kogu maailmas sõjalised kulutused pidevalt kasvanud · Nt 1986.aastal kulus Etioopias kogu riigi eelarvest 42% sõjaväele · Kellele läheb kasum? · Relvaheaolu ja juhuslikud sõjad
annaabi.ee 
