võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon; need Euroopa riigid, kes väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid), on maailma tipus - Detsentraliseeritus e riigi monopoli vältimine haridussüsteemis haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganitele, haridusministeeriumi roll on marginaalne - Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja -astmest on vaba tee järgmisse; sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa - Multikultuursus ja hariduse rahvusvahelistumine keel, rahvus, kultuur, rass, sugu, usulised tõekspidamised, (vanemate) sots positsioon, elukoht, vanus, seksuaalne orientatsioon, hariduslikud erivajadused EI TOHI SAADA TAKISTUSEKS HEA JA VÕIMETEKOHASE HARIDUSE OMANDAMISEL
võrdluses näitavad: et stabiilselt häid tulemusi saavutatakse riikides, kus peetakse oluliseks: · Võrdseid võimalusi: mida vähem õpilasi segregeeritakse sotsiaalmajandusliku tausta, käitumise või võimekuse järgi, seda paremad on tulemused · Turvalist ja õppijakeskset koolimiljööd · Väärtustatakse õpetaja professiooni · Hariduse avatus ja paindlikkus · Eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja astmest on vaba tee järgmisesse. · Sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa Hariduse detsentraliseeritus · Haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganeile, haridusministeeriumi roll on marginaalne Multikultuurilisus · Keel, · rahvus, · kultuur, · rass, · sugu, · usulised tõekspidamised, · (vanemate) sotsiaalne positsioon, · elukoht (maapiirkond või linn), · vanus, · seksuaalne orientatsioon · Hariduslikud erivajadused
Need Euroopa riigid, kes väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid) on maailma tipus. Seda kinnitavad erinevad võrdlusuuringud (PISA, TIMSS, PIRLS) jt. Mõelgem sellele: Kas tänane Eesti koolisüsteem on elitaarne või egalitaarne? Kui me soovime teiste edust õppida, siis millele panustada? 2. Hariduse avatus ja paindlikkus - Eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja astmest on vaba tee järgmisesse. Sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa. Mõelgem sellele: Kas Eesti haridus on paindlik? Millised tupikteed on Eesti hariduses? 3. Hariduse detsentraliseeritus - Haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganeile, haridusministeeriumi roll on marginaalne Mõelgem sellele: Mis on detsentraliseerituse plussid ja miinused? Kas Eesti haridus on detsentraliseeritud? 4
erinevamates Ameerika ühiskonna sektorites sama hästi kui ka kogu maailmas. McDonald`s on olnud edukas, sest pakub oma klientidele, töötajatele ja juhtidele efektiivsust, kalkuleeritavust, etteennustatavust ja kontrolli. 51. Võrdle ja vastanda kasti- ja klassisüsteemi. *Kastiühiskonda sünnitakse, klassiühiskonnas pole sünnipärane staatus põhiline, vaid loevad ka individuaalsed saavutused. *Klassiühiskond on sotsiaalsele mobiilsusele avatum, kastiühiskonnas on ainult oma kasti sees suhtlemine. *Nii kasti kui klassiühiskonnas on inimesed ebavõrdsetel positsioonidel. 52. Kuidas seletavad sotsiaalset stratifikatsiooni strukturaalne funktsionalism, konfilktiteooria ja sümboolne interaktsionism? Milline on iga nimetatud teooria kriitika? (Vastuse ettevalmistamisel on lisaks õpiku tavatekstile abiks ka tabel lk 215) Strukturaalne funktsionalism olulisemad ja keerulisemad ametid peaksid olema paremini tasustatud.
Suguluse ideoloogia, feodolism ja religioon ei ole enam võimelised inimesi organiseerima tõhusalt. Seega tekkis vajadus siduse ideoloogia järgi. Natsionalism sobis selleks. Natsionalist või patrioot on lojaalne legitiimsele süsteemile ja riigile, mis suudab esindada oma rahvast. Siin on oluline riigi roll ja haridussüsteem. Kultuuri tasemel on oluline osa meedial ja standartiseeritud haridusel. Sotsiaalse organisatsiooni tasemel aitab see kaasa geograafilisele mobiilsusele üle suure ala. See annab inimestele valiku võimaluse. Rahvus ja natsionalism on olulised nö tööriistad riigi võimekuse juures, ühiskondades, mille olukord oleks muidu halb. Natsionalism on funktsionaalne ideoloogia neile riikidele, mis tekitavad oma kodanikes lojaalsust. Suuremates ühiskondades võib nüüd rahvus tunduda kui metafooriline sugupuu. Sugulus on inimeste organisatsiooni puhul fundamentaalne ja
Tippjuhtkonna kompetentsid on aluseks korporatsioonitasandi strateegilistele otsustustele ja valikutele ning nõudmised kogu personali kompetentsidele lähtuvad äritasandi strateegiast. Järgnevalt näitame, kuidas mõtestatakse personali arendamist erinevatel strateegilistel tasanditel. Personali arendamine korporatsiooni ehk globaaltasandi strateegias. Organisatsiooni globaliseerumine esitab väljakutse erilised nõudmised töötajate teadmistele, oskustele, käitumisele, mobiilsusele, riskivalmidusele, pingetaluvusele, tervisele jne. Kui tegemist ei ole enam harjumuspärase tarbijaga, näiteks tegevus laianeb teistesse maailmariikidesse, siis tuleb personalil kohaneda teistsuguse tarbija vajadustega, mis omakorda nõuab suuremat personali võimekust uutes tingimustes paindlikult ja kiiresti ümber orienteeruda. Et mitmetes riikides võib kohalik tööjõud suhteliselt odavam olla, seab see piirid organisatsiooni seniste töötajate
· Sotsiaalne koordinatsioon: · 1) militaarses - kohustuslik koostöö, vägivaldne korralduste pealesurumine; · 2) tööstuslikus vabatahtlik koostöö, tegevus reguleeritakse kokkuleppe ja õigluse printsiibil Herbert Spencer Suhted riigi ja indiviidi vahel · militaarses indiviid eksisteerib riigi heaks. Piiratakse vabadust, omandust ja mobiilsust; · tööstuslikus riik eksisteerib indiviidide hüvanguks. Vabadus, vähe piiranguid omandile ja mobiilsusele. Herbert Spencer 19 · Riigi struktuur. · 1) Militaarses tsentraliseeritud; · 2) Tööstuslikus detsentraliseeritud. · Sotsiaalse stratifikatsiooni struktuur: · 1) Militaarses positsioonid, ametid päritakse (omistatud staatus); · 2) Tööstuslikus avatud süsteem, toimub liikumine erinevate positsioonide vahel (omandatud staatus). Herbert Spencer · Majandusliku aktiivsuse tüüp: