Lämmastikhape Lämmastikhape Keemiline valem : HNO3 Lämmastikhape on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Füüsikalised omadused 99-protsendilise lämmastikhappe: Tihedus on umbes 1,52 g/cm³ Sulamistemperatuur on umbes -41,7 °C Keemistemperatuur on umbes 84 °C (lämmastikhape lagunemisel eraldub lämmastikdioksiid) Värvus- lämmastikhape ise on värvuseta, on tal enamasti punakaspruunikas või kollakas varjund, sest lagunemisel eraldub temast lämmastikdioksiidi, mis temas lahustub ja annab lahusele värvi. Lämmastikhappe aurud on õhust 3,2 korda raskemad. Keemilised omadused Lämmastikhapet võib vaadelda koosnevana lämmastikpentoksiidist (N2O5) ja veest (H2O). Lämmastikhape ei ole keemiliselt eriti stabiilne ja laguneb
Rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega mingitel tingimustel. Metallide asukoht pingereas iseloomustab nende aktiivsust reageerimisel hapetega ja reageerimisvõimet veega. Metallide reageerimine soolade lahustega Reaktsioon toimub pingerea alusel, kus aktiivsem metall tõrjub soolalahusest välja passiivsema. Reaktsioon ei toimu AKTIIVSETE METALLIDEGA. Nad reageerivad aktiivselt veega, tõrjudes välja vesinikku. Tekib vastava metalli hüdroksiid leelis. Lämmastikhape ja väävelhape on tuntud TUGEVAD HAPPED. Erinevalt teistest, on nad TUGEVAD OKSÜDEERIJAD. Üldjuhul käituvad oksüdeerijatena vesinikioonid. Lämmastikhappe ja väävelhappe reageerimisel metallidega vesinikku ei eraldu. Oksüdeerijatena käituvad hoopis nende hapete anioonid. Sulfaatioonide redutseerumisel tekib enamasti vääveldioksiid SO2, kuid mõnel juhul võib tekkida ka H2S. Lämmastikhape ja kontsentreeritud väävelhape (HNO3 ja H2SO4) ei reageeri kõige vähem aktiivsete
Kontserteeritud väävelhappe redutseerimisel tekib enamasti SO (mõnel juhul ka vaba väävel või H S). Kontsentreeritud lämmastikhappe redutseerumisel tekib tavaliselt NO , lahjendatud lämastikhappe redutseerumisel aga NO (kuid, olenevalt tingimustest, võib tekkida ka N O, N või NH NO ) Mõned metallid (nt raud ja alumiinimu) passiveeruvad kontsentreeritud vävvel- ja lämmastikhappe toimel (tavatingimustes). Kontsentreeritud väävelhape ja lämmastikhape võivad reageerida ka mitmete metallidega, mis metallide pingereas vesinikust paremal. Kuld ja plaatina lämmastikhappega ei reageeri. Nende väärismetallide ,,lahustamiseks" kasutatakse nn kuningvett, mis koosneb 3 mahuosast kontsentreeritud soolhappest ja 1 mahuosast kontsentreeritud lämamstikhappest. Kontsentreeritud väävelhape ja lämamstikhape võivadf oksüdeerida peale metallide ka mõningaid mittemetalle ja paljusid teisi aineid. 7
10 Orgaanilist ühendit Kaspar Kutsekoolile Lämmastikhape Valem: HNO3 Saamine või leidumine Lämmastikhapet saadakse lämmastikdioksiidi (NO2) ja vee reageerimisel: NO2 + H2O = HNO3 + HNO2 Tööstuslikul tootmisel kasutatakse ammoniaagi katalüütilist oksüdatsiooni (Ostwaldi protsess). Varem kasutati lämmastikhappe tootmiseks looduslikke sooli. Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete (näiteks nitroglütseriini ja trotüüli)
happelisi puhastusaineid Metallpinnad Ei talu karedaid töövahendeid ega abrasiivseid puhastusaineid. Erinevate metallpindade puhastamisel tuleb kasutada pehmeid pesuharjasid ja ainult pehmeid valgeid hõõrukiplaate Roostevaba teras Pinda puhastatakse rohke veega ja nõrgalt aluseliste või aluseliste puhastusainetega. Vask ja messing Kasutatakse hooldusaineid, mille puhul tuleb jälgida õiget kogust ja pinnad hoolikalt poleerida Pinda kahjustavad tugevad happed (lämmastikhape ja fosforhape) ja niiskus (vask muutub roheliseks) Allikas Majapidamistöö majutusettevõttes (lk 8788)
alus=t·metallioksiid+vesi nt. 2Fe(OH)3=Fe2O3+3H2O Lagunemisreaktsioon ·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3 ·Mitmeprootonilised happed: H2SO4, H3PO4 prooton=vesinikioon H+ ·Tugevad happed: lahuses kõik happe molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone
Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega 1. Reageerimine lahjendatud hapetega Kõik metallid, mis on pingereas vesinikust vasakul, reageerivad lahjendatud hapetega. (v.a HNO3 ) N. Zn PLUSS H2SO4 ZnSO4 ja H2 eraldub 2. Reageerimine lämmastikhappega ja konsentreeritud väävelhappega. N1. Metall pluss lämmastikhape sool ( nitraat) ja vesi ja lämmastikühend ( NO2, NO, NH4, NO3 ) N2. Metall pluss konsentreeritud väävelhape--Sool( sulfaat) ja vesi ja väävliühend ( SO2, H2S, S ) Selles reaktsioonis on väävel redutseeruja. Esimesse rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega ( lahjendatud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga vesinikkloriidhape HCl) , kus oksudeerija redutseerub vabaks vesinikuks. Oksudeerijaks on happe vesinikioon.Redutseerumine: elektronide liitmine !
(NH4)2SO4 + 2NaOH = Na2SO4 + 2H2O + 2NH3 !!! Ammoniaak NH3 + H3O+ H2O + NH4+ ammooniumioon !!! ; Kuumutamisel ammooniumsoolad lagunevad ; Ammoniaagiks ja happeks NH4 Cl NH3 + HCl ; Kui hape on ebapüsiv, siis laguneb ka hape NH4HCO3 NH3 + H2O + CO2 ; Kui hape on tugev oksüdeerija reageerib ta ammoniaagi, kui redutseerijaga NH4NO3 N2O + 2H2O Lämmastikhape Nõrga ebameeldiva lõhnaga vedelik, kange hape laguneb aeglaselt ja võib olla NO2 tekke tõttu pruun 4HNO3 2 H2O + 4NO2 + O2 Nitraatioon on tugevam oksüdeerija, kui vesinikioon ja reageerimisel metallidega seetõttu vesinikku ei eraldu. Reageerib ka vase, hõbeda ja elavhõbedaga. Kullaga ei reageeri, külmalt ei reageeri ka alumiiniumi raua ja kroomiga (tekib tihe oksiidne kile, mis kaitseb matalli)
Põleb õhus ja veel paremini põleb hapnikus moodustades lämastiku ja veeauru 4NH3 +3O2 = 2N2 +6H2O Lämmastiku hapnikuühendid Lämmastikoksiidid (NO) 2NO + O2 = 2NO2 NO2 Lämmasikdioksiid 1. punakaspruuni värvusega 2. terava lõhnaga 3. väga mürgine 4. Reageerimisel veega moodustab 2 hapet 2NO2+H2O = HNO3+ HNO2 Fosfor ja väävel põlevad NO2 atmosfääris DiLämmastikoksiid N2O 1. nõrga meeldiva lähnaga 2. põhjustab elevust nagu naerukaas suurmates narkoos Lämmastikhape ja Nitraadid 1. lämastikhape on : 2. värvuseta 3. terava lõhnaga 4. suitsev 5. Väga tugev hape ja ka tugev oksüdeeruja Lämmastikhappe soolad ja nitraadid 1. Lahustuvad vees väga hästi 2. kuumutamisel ebapüsivad 3. kuumutamisel tugevad oksüdeerujad 4. Leelismettallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ja eraldub hapnik 2KNO3 =2KNO2 + O2 vähem aktiivsete korral 2Pb(nO3)2 = 2PbO + 4No2 + O2 Lämmastikushape ja nitridid
Selle vees lahustumisel eraldub palju soojust. Kontsentreeritud väävelhape söestab paljusid orgaanilisi aineid (näiteks suhkrut). Väävelhapet kasutatakse gaaside kuivatamiseks (ehk niiskuse eemaldamiseks), väetiste, värvide, kemikaalide, lõhkeainete, plastmasside, ravimite, puhastusvahendite tootmisel, kangaste ja vedelkütuste töötlemisel, akudes kasutatakse seda elektrivoolu juhtiva lahusena. 3) HNO3 – lämmastikhape See on väga tugev ja söövitav hape, mida tunti juba alkeemia ajajärgust 13. sajandil. See on tavaliselt terava lõhnaga, ebapüsiv, väga mürgine, puhtalt värvitu ja õhus suitsev hape, kuid valguse ja soojuse mõjul võib see värvuda kollakakspruunikaks. Kokkupuutel kergesti süttivate orgaaniliste ainetega (riie, saepuru, paber jt) võib ta need põlema süüdata. Lämmastikhape on üks tähtsamaid ja enimtoodetud aineid maailmas. Seda kasutatakse kõige
Sissejuhatus Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.Organismi kahjustavaid viirusi ja baktereid ning muid elusolendeid ei arvata mürkide hulka, vaid neid nimetatakse haigusetekitajateks. Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaaniliselt või kiirituse kaudu. Minu eesmärgiks on teha selgeks endale mis on mürgid ja kui kahjulikud nad on. HAPPED: · Väävelhape · Lämmastikhape · Perkloorhape · Vesinikjodiidhape · Vesinikbromiidhape · Soolhape Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. Protolüütilise teooria ehk Brønsted-Lowry teooria kohaselt on hape keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor. Lewis'i teooria ehk Elektronteooria kohaselt on hape osake, mis käitub elektronpaari aktseptorina. Seega happel peab olema vaba orbitaal.
- HCl vesinikkloriidhape Cl kloriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiid e H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat 2- H2SO3 väävlishape SO3 sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat 2- H2SiO3 ränihape SiO3 silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat
(SOOLHAPE) HCl VÄÄVELHAPE -II sulfaat K2SO4 H2SO4 VÄÄVLISHAPE -II sulfit Na2SO3 H2SO3 DIVESINIKSULFIID- -II sulfiid Al2S3 HAPE H2S LÄMMASTIKHAPE -I nitraat KNO3 HNO3 LÄMMASTIKUSHAPE -I nitrit Mg(NO2)2 HNO2 FOSFORHAPE -III fosfaat Ca3(PO4)2 H3PO4 METAFOSFORHAPE -I metafosfaat Zn(PO3)2 HPO3
Happe valem. Happe nimetus . Aniooni valem Aniooni nimetus. HF Vesinikfluoriidhape F Fluoriid HCl Vesinikkloriidhape Cl Kloriidid HBr Vesinikbromiidhape Br Bromiid HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 Ränihape Silikaat H2SiO3 SiO3
HCl vesinikkloriidhape Cl- HBr vesinikbromiidhape Br- HI vesinikjodiidhape I- H2S divesiniksulfiidhape S2- H2SO4 väävelhape SO42- H2SO3 väävlishape SO32- HNO3 lämmastikhape NO3- HNO2 lämmastikushape NO2- H3PO4 fosforhape PO43- H2CO3 süsihape CO32- H2SiO4 SiO32- ränihape (H4SiO4) SiO44-
HCl Cl- VESINIKKLORIIDHAPE e. KLORIID TUGEV SOOLHAPE HBr Br- VESINIKBROMIIDHAPE BROMIID HI I- VESINIKJODIIDHAPE JODIID TUGEV HF F- VESINIKFLOURIIDHAPE FLOURIID TUGEV H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e. SiO32- H2SiO3 HCN CN- SINIHAPE e
Kui anioonil pole oküdeerivaid omadusi tekib lagunemisel ammoniaak. o Fosfiidid Tugev redutseerija. Fosfaan mürgine, terava küüslaugulõhnaga gaas, mis on ammoniaagiga võrredes palju ebapüsivam ja väga nõrkade aluseliste omadustega. LÄMMASTIKU JA FOSFORI ÜHENDID POSITIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES o Lämmastiku tuntuimad ühendid positiivses oksüdatsiooniastmes on lämmastiku oksiidid NO ja NO2, lämmastikhape ja lämmastikushape ning nendele vastavad soolad nitraadid ja nitritid. o Lämmastikoksiid ehk radikaal oksüdeerub tavatingimustes õhuhapniku toimel kiiresti lämmastikdioksiidiks. o Tööstuses saadakse lämmastikoksiidi ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel. o Saavad osaleda reaktsioonides teiste radikaalidega. o Madalamatel temperatuuridel saavad liituda dimeerideks. oLämmastikoksiid NO2 Punakaspruuni värvusega Mürgine Happeline oksiid
lagunemisel ammoniaak. o Fosfiidid Tugev redutseerija. Fosfaan – mürgine, terava küüslaugulõhnaga gaas, mis on ammoniaagiga võrredes palju ebapüsivam ja väga nõrkade aluseliste omadustega. LÄMMASTIKU JA FOSFORI ÜHENDID POSITIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES o Lämmastiku tuntuimad positiivses oksüdatsiooniastmes ühendid on lämmastiku oksiidid NO ja NO2, lämmastikhape ja lämmastikushape ning nendele vastavad soolad nitraadid ja nitritid. o Lämmastikoksiid ehk radikaal oksüdeerub tavatingimustes õhuhapniku toimel kiiresti lämmastikdioksiidiks. o Töösaadakse lämmastikoksiidi ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimiselstuses.’ o Saavad osaleda reaktsioonides teiste radikaalidega. o Madalamatel temperatuuridel saavad liituda dimeerideks. oLämmastikoksiid NO2 Punakaspruuni värvusega Mürgine Happeline oksiid
Looduses moodustub NO välgu toimel õhus. NO on värvuseta mürgine gaas, õhust on ta
veidi raskem. Õhus oksüdeerub lämmastikoksiid lämmastikdioksiidiks:
2NO+O2=2NO2
Lämmastikdioksiid moodustab ka väheaktiivsete metallide (vase) reageerimisel
kontsentreeritud lämmastikhappega:
Cu+4HNO3=Cu(NO3)2+2NO2+2H2O
Cu-2e=CuII 1
Nv+e=NIV 2
NO2 on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga mürgine gaas. Tema reageerimisel veega
tekib lämmastikhape ja lämmastikoksiid:
3NO2+H2O=2HNO3+NO
NO2 on tugev oksüdeerija.
NO2 moodustab madalal temperatuuril dimeeri N2O4:
t*alandamine
2NO2--------------------N2O4 (H
Tugev * HCl Soolhape ehk Kloriid Cl - vesinikkloriidhape Tugev* HBr Vesinikbromiidhape Bromiid Br - Tugev * HI Vesinikjodiidhape Jodiid I- Tugev * HF Vesinikfluoriidhape Fluoriid F- Tugev HNO3 Lämmastikhape Nitraat NO3 - Tugev H2SO4 Väävelhape Sulfaat SO4 2- Nõrk H2CO3 Süsihape Karbonaad CO3 2- Nõrk H2SO3 Väävlishape Sulfit SO3 2- Nõrk H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid S 2- (gaasiline) Nõrk HNO2 Lämmastikushape Nitrit NO2 -
annaabi.ee 
