Tänapäeva ühiskond seal hulgas koolid, eeldavad, et noored omandavad teadmisi ja õpivad interneti vahendusel, mis veelgi enam sunnib noorukeid viibima interneti keskkonnas. Emotsionaalseid ja käitumisega seotud probleeme esineb internetisõltlaste hulgas rohkem kui mittesõltlaste seas. Neil võivad olla keskendumisraskused, võib esineda hüperaktiivsust, samuti on neil probleeme õppimisega ja nende tundetasand on väga madal just tänu mitteverbaalsele suhtlusele. Tähelepanu puudus-sotsiaalses ühiskonnas on see väga murettekitav. Sellepärast nad kipuvad ennast kehtestama jututubades, erinevates elektroonikamängudes. Siin saavad nad ennast välja elada. Internetisõltlastel mitte ainult ei ole häiritud nende emotsionaalne tasand vaid ka füüsiline tasapind. Pidev istumine ühes ja samas asendis pärsib inimese normaalset arengut eriti noorukieas. Vanemas eas muutuvad kaebused krooniliseks ja püsivaks.
Esialgu võivad grupiliikmed norme omaks võtta teiste grupiliikmete survel, kuid hiljem toimub see juba automaatselt. Mõned normid kehtestatakse formaalselt näiteks kohaliku omavalitsuse seadused ja organisatsioonide põhimäärustikud määratlevad täpselt töötajate kohustused. Teist laadi normid kehtestatakse mitteformaalselt. Osakonna koosolekutel võib osakonnajuhataja enda isiklikke kirju lugeva alluva peale kulmu kortsutada. Kui see alluv mitteverbaalsele suhtlemisele reageerib ning oma kirjad kõrvale paneb, võivad ka teised seda mitteverbaalset suhtlust jälginud alluvad otsustada, et nemad ei hakka kunagi isiklikke kirju koosolekutel lugema. Selle protsessi kaudu on mitteformaalselt kehtestatud norm mitte lugeda isiklikke kirju osakonna koosolekul. Normid omavad "võiks" ja "peab" kvaliteeti ning nende tähtsus on varieeruv. On olemas tugeva survega norme, millele peab kuuletuma ning mille rikkumisele järgnevad tõsised
Üks inimene ei saa rahuldada kõiki teise inimese vajadusi. Õpetatakse vaatlema paarisuhte arengufaase. Internetinõustamise eripära Muutub üha kättesaadavamaks, kiire, anonüümne, võimalik ajas korrata, ei tekita sõltuvussuhet nii suure tõenäosusega kui võib tekitada silmast silma nõustamine. Kõigile ei ole internet kättesaadav, asünkroonsus (kirja ja vastuse vahel on aega möödunud), ei tea kelle kätte võivad kirjad sattuda ja kes neid veel lugeda võib, pole ligipääsu mitteverbaalsele suhtlusele, kirjanõustamise teenuse pakkujad on tihti väsinud, kuna seda tavaliselt tehakse öösiti. Seaduslikud probleemid kui hästi on võimalik tagada nõustaja taset. Siiani ei ole ikkagi lõplikult teada internetinõustamise tulu ja kulu nõustatavale. Kasu on kõige suurem tundlike probleemide puhul, kus on anonüümsus väga oluline.
· ühe kättesaadava ja leiab kasutusvõimalusi · kiire, anonüümne, annab võimaluse ajas korrata · ei tekita sõltuvussuhet nii suure tõenäosusega kui võib tekitada silmast-silma nõustamine · miinused o internet pole kõigile kättesaadav o asünkroonsus: kiri ühel hetkel, vastus teisel hetkel, vahepeal muutub situatsioon o reprodutseeritavus ohtlik: ei tea kelle kätte kirjad võivad sattuda o pole ligipääsu mitteverbaalsele sõnumile o tihti kirjanõustamise teenusepakkujad teenust tehes väsinud (tihti tehakse seda öösel) o seaduslikud probleemid (kui hästi on võimalik tagada nõustaja taset, supervisiooni, kontrolli) o siiani pole lõplikult teada internetinõustamise tulu ja kulu nõustatavale o kasu on kõige suurem tundliku probleemi puhul, milles anonüümsus oluline ja
Mängurid. Valedetektorid. Eric Berne, 1980-90dad. Suhtlemismängud. Stiimulinälg sama mis toidunälg. Inimene vajab transaktsiooni. Mäng transaktsioonide ahel, kus osalejatel kindel positsioon, korduv sisu ja etteaimatav tulemus. Perioodiliselt korduvad suhtlussituatsioonid kui igapäevaelu sisustamine Mängud: haige laps, alkohoolik, loll jt Kokkuvõte SP huvi kommunikatsiooni ja suhtlemise valdkonnas selektiivne Tugev rõhk mitteverbaalsele suhtlemisele 7-38-55 E.Hall, P.Ekman, A.Mehrabian (1939), E.Berne 14. SP rakendusi Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence): võime ja oskus ära tunda, määratleda ja juhtida enda ja teiste emotsionaalseid seisundeid ja reaktsioone. Emotsionaalne võimekus. Daniel Goleman (1947), avaldas 1996 "Emotional Intelligence"
kalduvad inimesed üle tähtsustama just isikuseomadusi ja kipuvad vähendama olukorra muutujaid. Nt Fidel Gastro kohta kirjutatud essee lugemine kas tema poolt või vastu. Ka sundteema olukorras arvasid lugejad et kirjutatud essee peegeldab autori meelestatust. - Seos valetamise tuvastamisega inimesed on kehvad valetamise tuvastamisel. Püüdes tabada valet, keskenduvad vaatlejad pigem kõneleja teksti sisule kui mitteverbaalsele suhtlusele. Keskendutakse kõnele ja isiksuse omadustele, jäetakse tähelepanuta olukord. Kui vaatleja peab kõnelejat usaldusbäärseks, siis ta arvab et inimene räägib tõtt. - Osaleja-vaatleja kalle kalduvus omistada teiste inimeste käitumine sisemistele põhjustele ja oma isiklik käitumine välistele mõjutajatele. Põhjus selles, et enda kohta on meil alati rohkem infot. Oma käitumist näeme paindliku ja muutuvana, teiste käitumine on püsiv.
Mitteverbaalsed märgid Staatusemärgid need sõnumid, mille kaudu keegi anna teisele teavet selle kohta, et olen kellegist üle või vastu pidi Seotusemärgid distants, Suhtumismärgid sõprus, vaenlaseks olemine Kehakeele lugemine KOKKUVÕTE · SP huvi kommunikatsiooni ja suhtlemise valdkonnas selektiivne · Tugev rõhk mitteverbaalsele suhtlemisele · 7-38-55 · E.Hall, P.Ekman, A.Mehrabian (1939), E.Berne Joonis 4: Albert Mehrbian 11.LIIDER GRUPIS Liider: probleemiasetus Kust tulevad hoiakud ja väärtused, kust stereotüübid, kust otsused ja käitumismallid? Eeskuju, järgimine, surve (Bobo!). Keda usaldame, keda järgime? Sotsiaalse maailma püsiv sisemine hierarhia
Valedetektorid. • Eric Berne, 1980-90dad. Suhtlemismängud. Stiimulinälg sama mis toidunälg. Inimene vajab transaktsiooni. • Mäng – transaktsioonide ahel, kus osalejatel kindel positsioon, korduv sisu ja etteaimatav tulemus. Perioodiliselt korduvad suhtlussituatsioonid kui igapäevaelu sisustamine • Mängud: haige laps, alkohoolik, loll jt Kokkuvõte • SP huvi kommunikatsiooni ja suhtlemise valdkonnas selektiivne • Tugev rõhk mitteverbaalsele suhtlemisele • 7-38-55 • E.Hall, P.Ekman, A.Mehrabian (1939), E.Berne Eric Berne (1910-1970) Albert Mehrabian 14. SP arendused ja rakendused Sotsiaalpsühholoogiline inimesekäsitlus • Sotsiaalne (vahendatud) taju. Stereotüübid ja eelarvamused • Püsivad hoiakud, vastupanu muutustele • Atributsioonid ja positiivne enesehinnang. Identiteet, rollid ja presenteerimine • Kõikumine kuuluvuse ja autonoomia vahel. Konformism, järeleandlikkus ja