5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas sektor Strukturaalsus, Erasus, Mittetulunduslikkus, Omavalitsuslikkus, Vabatahtlikkus Assotsiatsiooniline tegevusväli- riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks. Avalikkussfäär- inimene „paiknemise“ koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ning otsitakse teed parimate lahendusteni avatud ja avaliku demokraatliku arutelu abil. KAASATUS
Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär. Tähtis osa on mittetulundussektoril aga ka ajakirjanduses jne. Toimimise kontekstid: aktiviseeritud avalikkussfäär; algimurede lahendamine; kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine; "Hea ühiskonna" loomine; demokraatlike kodanike kasvatamine; avatud valitsemine; ühiskondliku loovuse ja innovatsioooni allikas. Kolmas sektor - strukturaalsus, erasus, mittetulunduslikkus, omavalitsuslikkus, vabatahtlikkus. Kodankuühiskoonast rääkimise tasandid: assotsiatsiooniline tegevusväli; avalikkussfäär; hea ühiskond. Poliitikas osalevad kaasates ja kaasamisraamistukust väljajäävates vormide (protestid jne.). Kaasamise tasandid: teavitamine > konsulteerimine > osalus. Sotsiaalsed liikumised - soovib saavutada ühiskondliku muutust (ühendab inimesi, tegutseb, eesmärgid laiahaardelised, mobiliseerib toetajaid, omab järjepidevust, omab
(ühismajanduse väli, teenuste osutaja, töötuse asendaja); hariv ja arendav (huvitegevuse kk, kasvataja, arendaja) Kaasamine: arvamusuuringute tgemine poliitiliste otsutuse kujundamiseks, kontsulteerimine kodanikuühiskonnaga, visioonikonveretside korraldamine, erinevate töörühmade kokkukutsumine. 2 Kolmanda sek tunnused: strukturaalne/institutsionaliseeritus, erasus, mittetulunduslikkus, omavalitsuslikkus, vabatahtlikus. Avaliku ja mittetulundussektori suhetemudel: Täiendusmudel- eristatud kooseksisteerimine; Partnerlusmudel- sisuline koostöö; Vastandusmudel- konkurents Arsteini redel: Näitab, mis tasandil on kodanikeühiskonna areng. Mitteosalemine; osalemine, kodanikevõim Sotsliikumin- laiahaardeline, üritab mõjutada ühiskondliku või poliitilist muutust. Taotlus, mida soovitakse ellu viia. Traditsioonilised (kirik, ametiühingud rahvuslik ärkamine) uued
72. Kodanikeühiskond on: - Ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse - Ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitsutud - Ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda 73. Millised järgnevatest ülesannetest on kodanikuühiskonna toimijate rollid? - Avatud valitsemise tagamine - Poliitiline sotsialiseerumine - Argimurede lahendamine 74. Mis iseloomustab kolmandat sektorit? - Mittetulunduslikkus - Osaluse vabatahtlikkus - Institutsialiseeritus 75. Järgnev väide on õige: - Assotsialisatsioonilise koolkonna käsitluses on nii riigi kui kodanikeühiskonna aluseks ühiskondlik lepe, mis kontrollib selle tegevust ning vajadusel sekkub. - Reziimikoolkonna käsitluses on nii riigi kui ka kodanikeühiskonna aluseks ühiskondlik lepe ning toimub rahumeelne demokratiseeriv areng. 76. Kaasamiseks nimet. Järgnevaid tegevusi:
suund. KODANIKEÜHISKOND JA ERAKOND 1. Kodanikeühiskond on ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse; ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud; ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda. 2. Missugused on kodanikuühiskonna toimijate rollid? -Avatud valitsemise tagamine, poliitiline sotsialiseerumine ja argimurede lahendamine. 3. Mis iseloomustab kolmandat sektorit? -Mittetulunduslikkus, osaluse vabatahtlikkus, institutsionaliseeritus. 4. Milline väide on õige? b.) Assotsiatsioonilise koolkonna käsitluses on kodanikeühiskond justkui riigivõimu valvekoer, mis kontrollib selle tegevust ning vajadusel sekkub c.) Resiimikoolkonna käsitluses on nii riigi kui kodanikeeühiskonna aluseks ühiskondlik lepe ning toimub rahumeelne demokratiseeriv areng 5. Mida võib nimetada kaasamiseks? -Arvamusuuringute tegemist avalike poliitikate
demokraatias. Kodanikeühiskond kuulub ühiskonna kolmandasse sektorisse, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikeorganisatsioonid ja –ühendused. Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda Kodanikeühiskonna rollid on poliitiline, sotsiaalmajanduslik, hariv ja arvendav. 34. Too välja, millised on kolmanda sektori tunnused. Kolmandat sektorit iseloomustab mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus. 35. Iseloomusta avaliku ja mittetulundussektori suhetemudeleid. Riigi domineerimise mudel Duaalne mudel Koostöö mudel Täiendusmudel: eristatud kooseksisteerimine Partnerlusmudel: sisuline koostöö Vastandusmudel: konkurents 36. Mis on Arsteini redel? Arnsteini redel näitab, milliste etappide läbi kaasatakse inimesi poliitikas. 37
c. Ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda d. Ühiskond, kus erakondi pole, sest poliitikat tehakse kodanikuühenduste ja sotsiaalsete liikumiste kaudu 2.Millised järgnevatest ülesannetest on kodanikuühiskonna toimijate rollid? a. avatud valitsemise tagamine b. Poliitiline sotsialiseerimine c. Argimurede lahendamine d. Riigiinstitutsioonide toimimise tagamine 3.Mis iseloomustab kolmandat sektorit? a. mittetulunduslikkus b. Osaluse vabatahtlikkus c. Institutsionaliseeritus d. Vastutus üldsuse ees 4. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Postmarksistliku koolkonna käsitlus kodanikeühiskonnast keskendub viisidele, kuidas maksimeerida erinevate b. Assotsiatsioonilise koolkonna käsitluses on kodanikeühiskond justkui riigivõimu valvekoer, mis kontrollib selle c. Reziimikoolkonna käsitluses on nii riigi kui kodanikeühiskonna aluseks ühiskondlik lepe ning toimub rahumeeln d
Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud, massiteabevahendid, poliitilised erakonnad, majanduselu toimijad. Kodanikeühiskonna käsitlused: Postmarksism, Reziimi koolkond, Assotsiatsiooniline koolkond, Uusliberalism. 22. Esita kolmanda sektori mõiste ja tunnused. Tutvusta kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori mõistete omavahelist suhet. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmesugused mittetulunduslikud organisatsioonid, s.h kodanikeühiskond. Kolmandat sektorit iseloomustabki mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus. Kodanikeühiskond on normatiivne mõiste, suunatud väärtustele. 3. sektor on kirjeldav mõiste, piiritleb sinna kuuluvad organisatsioonid. 23. Tutvusta kodanikujulguse mõistet ja tähendust demokraatliku reziimi ja kodanikeühiskonna jaoks. Kodanikujulgus väljendub kodaniku teadmistes oma õigustest ja vabadustest, nende kasutusoskustes ning julguses neid kasutada
annaabi.ee 
