agressioon. Agressiivse käitumise arenguline trajektoor 1. normatiivne trajektoor 2. psüiv (5%) 3. lakkaja (15%) 4. noorukieaga piiritletud (20%) Kiusamise tunnujooned 1. agr käit e tahtlik valu või kahju tek. 2. 3. kiusamine on füüsiline, kaudne, verbaalne, suhetega seotud, + küberkiusamine Kiusamine Kuritegelik käitumine On käitumine kui rikutakse seadusesätteid. Legaalne vaatevinkel. Kiusaja, ohver, kõrvalseisja. Kiusaja rollid 1. nn tark kiusaja 2. nn mittetark kiusaja 3. kiusaja/ohver saab ka olla täiskasvanute vahel kiusamine. 7% üldhariduskoolis on kiusajad. Ohver rollid 1. pasiivne 2. provokatiivne (provotseerib mitteeakohase käitumisega, tõmbab tähelepanu) 3. kiusaja/ohver kõrvalseisja rolled 1. kaasamineja 2. toetaja 3. neutraalne 4. kaitsja 40% neid kes aktiivselt kaasa aitavad 1/3 on keutraalsed 20% laias laastus läheb appi ja on kaitsja.
erinevusega ning seetõttu on kõik need teadmiste omandamise viisid omavahel seotud. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga juhtumi kohta selgitus, kuidas mõista targa erinevust mittetargast? *Tark on see, kes teab kõike, niivõrd kui see on võimalik, kuid üksikuid teadmisi tal ei ole. Minu meelest on see keegi, kelle on palju üldisi teadmisi, kuid tal puuduvad kindlad faktilised teadmised. Mittetark on järelikult see isik, kelle on ainult olemas üksikud teadmised, aga ta ei tea kõikidest asjadest midagi, vaid omab mingeid üksikuid fakte. *Tark on see, kes suudab tunnetada raskesti tunnetatavat ja inimesele mitte kergesti taibatatavat. Kuna tajumine on kõikidele ühine, peab targal olema väga hea empaatia võime, et ka teisi mõista. Nimelt mittetark ei oma nn 6ndat meelt ja seega ei suuda mõista inimeste kerulisemaid probleeme
Liigitus – korrektne/mitte 1.3. Termini analüüsimine Üldtermin – rakendatav mitmele objektile korraga Üksiktermin – ainult ühele objektile Tühitermin – pole olemas Absoluutne – objektil puudub suhe Suhteline – suhe mingi muu objektiga Konkreetne – olemasolev tunnus Abstraktne – objekti omadus lahutatuna objektist Positiivne – omaduse esinemine tark, ilus Negatiivne – omaduse puudumine surematu, mõttetu, mittetark Koondav – sarnaste objektide rühm kui tervik, kuid ei rakendu üksikutele objektidele selles rühmas 2.1. Väite analüüsimine A Üldjaatav S+ P- E üldeitav S+ P+ I osajaatav S- P- O osaeitav S- P+ Loogiline ruut: Kui üks kontraarsetest (vastupidistest) väidetest on väär, siis ei saa öelda midagi teise tõeväärtuse kohta. A ja E Kui üks subkontraarsetest (osavastupidistest) väidetest on tõene, siis ei saa midagi öelda teise tõeväärtuse kohta. I ja O
liigutakse üksikute juhtumiteni. See on seoses kunstiga, mille puhul saab samuti rääkida üldisematest mõtetest ning arusaamadest. Empirismi puhul oleks esimeseks sammuks kogemus ning viimaseks kunst, ratsionalismis aga vastupidi. Esimeseks sammuks kunst ning viimaseks kogemus. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga juhtumi kohta selgitus, kuidas mõista targa erinevust mittetargast. 1)Tark teab põhjuseid, mitte tark ei tea. Näiteks mittetark teab, et tuli põletab aga ta ei tea miks see tuli põletab. 2) Tark teab kõike, niipalju kui on võimalik, aga üksikut teadmist tal ei ole. 3) Tark on see, kes on suuteline tunnetama raskesti tunnetavat ja inimesele mitte kergesti taibatavat, sest tajumine on kõikidele ühine, sellepärast kerge ei ole tark. 4) Tark omandab tarkusi iseenda ja tarkuse pärast, mittetark aga tarkuse saaduse pärast. 2. teema: neli erinevat põhjuslikkuse vormi (lisamaterjal). 1
Mõiste maht need, mis kuuluvad mõisyesse Oileri ringid Mõiste mahu avamine e liigitus Reeglid: · Liigitama peab järjekindlalt samal alusel · Liigitus peab olema võrdne · Liikmed peavad üksteist välistama · Kogu mõiste maht peab olema avatud täielik liigitus Identsed mõisted NaCl, keedusool, kaasalluvad mõisted euro ja sent Alluvussuhtes mõisted mets, puu Vastupidised mõisted tark, rumal vasturääkivad . tark ja mittetark Ristuvad mõisted naine- mees- perekond Defineerimine on verbaallogiline operatsioon, mille sisu avatakse mõiste sisu. Defineeritav, defineeriv. Peab olema adekvaatne, def on kitsas kui defineeriva mõiste maht on võiksem kui defineeritava. Definitsioon on lia, kui defineerivad mõiste maht on suurem kui defineeritava. Perekond on grupp inimesi, kes kasutavad üht külmkappi xD Definitsioonis ei tohi esineda tautoloogiat ehk defineeritav ja defineeriv ei tohi sisuliselt kattuda
See on vastupidi induktiivsele loogikale ja seda vaadeldakse Ratsionalismi juures. Niimoodi need teadmiste kättesaamine ratsionalismis ja empirismis kunstiga kui üksiku teadmisega ja kunstiga kui üldise teadmisega. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga juhtumi kohta selgitus, kuidas mõista targa erinevust mittetargast. · Tark teab kõike, niivõrd kui see võimalik on, kuid üksikut teadmist tal ei ole. Mittetark inimene aga teab üksikasju, kuid ei tea nende põhjust, selles erinevus ongi. · Tark on suuteline tunnetama raskesti tunnetatavat ja inimesele mitte kergesti taibatavat, sest tajumine on kõikidele ühine, nii et see on kerge ja selles ei ole mitte midagi targa. Mittetargad ei suuda või isegi ei taha raskesti tunnetavat tunnetama, nad otsivad lihtsat teed probleemi lahendamisel, sellega nad ei arene.
siis suurem eeldus… Peab olema üldeitav. 16.Kuidas nimetatakse terminit, mille abil avatakse defineeritava termini sisu? Definiens 17.Mis eesmärki täidavad informaalses loogikas dialoogi lõppreeglid? Lõppreeglid näitavad, … Mis määrab dialoogi võidu, kaotuse või viigi. 18.Ratsionaalsed eksimused tõestuses tulenevad … Teadmiste puudulikkusest. 19.Eeldusest „Mõni vihmauss pole mittetark“ tuletati lause „Mõni tark on vihmauss“. Milleotsese järelduse tüüpi kasutades see tulem saadi? Väite vastandamine. 20.Kui õigusnormid tuginevad despootlikule printsiibile siis peetakse tõeseks üht järgnevatest väidetest: Kui toiming pole keelatud, siis pole veel kindel, et see on lubatud. 21.Kohustuslik ------ keelatud (vastand) 22.Aleetiliste väidete loogilises ruudus on paratamatuse operaatorite vastupidiseks operaatoriks … ? Võimatu 23
rühma kui tervikut, kuid ei rakendu üksikutele objektidele selles rühmas(lk 92) Absoluutne ja suhteline termin(lk 92) Konkreetsed terminid- rakenduvad objektidele omaduste komplekti kaudu, mida termin väljendab ning mis objektil on , nt taim, kolmnurk, hea, vaba, punane Abstraktsed terinid- tähistavad objektide omadusi, olekuid ning suhteid lahutatuna objektidest, millel need on, nt taimsus, kolmnurksus, headus, vabadus, punasus. POS. termin – punane, tark, surelik NEG. termin – mittetark, surematu, mittepunane DEFINEERIMINE ( LK 99 ) Definiendum ehk defineeritav, tähistatakse Dfd on termin, mida defineeritakse Definiens ehk defineeriv, tähistatakse Dfn on termin või väljend, mille ail defineeritava termini intenstioon avatakse. SUBJEKTIIVNE SISU- on terminile vastava individuaalse mõiste sisu, omaduste hulk, mis subjekti arvates peab olema kõigile mõiste mahtu kuuluvatel objektidel. OBJEKTIIVNE SISU- on omaduste hulk, mis tegelikult iseloomustab kõiki termini
Abstraktsed terminid saavad olla vaid üksikterminid, sest vastava omaduse abstraheerimisel saab olla vaid üks tulemus. D3.9.4. Positiivne termin (positive term) viitab mingi omaduse esinemisele nendel objektidel, millele see termin rakendub, nt mõttekas, tark, surelik, punane. Negatiivne termin (negative term) viitab mingi omaduse puudumisele nendel objektidel, millele see termin rakendub, nt mõttetu, mittetark, surematu, mittepunane, daltonist. 12 Terminite jaotus positiivseteks ja negatiivseteks näib olevat suhteline ja vaieldav. Omaduse puudumist võib mõnes teises kontekstis käsitleda talle vasturääkiva omaduse olemasoluna, nt saab surematust pidada omaduseks ning surelikkust surematuse puudumiseks. Keeleline eituse tunnus ei ole ka piisav, sest nt termin mittedaltonist väljendab positiivset omadust, võimet näha värve.
Jupiter. Abstraktsed terminid saavad olla vaid üksikterminid, sest vastava omaduse abstraheerimisel saab olla vaid üks tulemus. D3.9.4. Positiivne termin (positive term) viitab mingi omaduse esinemisele nendel objektidel, millele see termin rakendub, nt mõttekas, tark, surelik, punane. Negatiivne termin (negative term) viitab mingi omaduse puudumisele nendel objektidel, millele see termin rakendub, nt mõttetu, mittetark, surematu, mittepunane, daltonist. 12 Terminite jaotus positiivseteks ja negatiivseteks näib olevat suhteline ja vaieldav. Omaduse puudumist võib mõnes teises kontekstis käsitleda talle vasturääkiva omaduse olemasoluna, nt saab surematust pidada omaduseks ning surelikkust surematuse puudumiseks. Keeleline
annaabi.ee 
