· dharna keskendumine · dhyna mõtlus, meditatsioon, endassesüvenemine, katkematu keskendumine · samadhi täieliku mõtluse teadvusseisund, keha/meeled puhkavad, mõistus ergas 18 ,,Yoga Stra" Patanjali, 2. saj e.Kr yma: niyma: · ahims vägivallatus, · saucha puhtus mittetapmine · santosa rahulolu · satya tõerääkimine, · tapas innukus, mittevaletamine vaimne palang · brahmachrya · svadhyaya mina- loobumus, seksi tundmaõppimine puudumine · isvara pranidhna · asteya võtta ainult oma tahte ja elu antut, andmine Loojale
Vaelase märkamise korral pidi ta R-le märku andma ja võis ise tulistama hakata pärast R-i. Varsti ilmuski välja 4 ratsanikku. Kõik heitsid end pikali ja jäid ootama. R ei tahtnud neid tulistada ja lootis, et nad lahkuvad. Ratsanikud jäid seisma ja vaatasid ringi. Seejärel pöörasid nad ringi ja lahkusid. R oli õnnelik, kuid A oleks tahtnud nad tappa. Seejärel möödusid neist 20 ratsanikku ja ka A mõistis, et 4 mittetapmine oli õige otsus, sest muidu oleksid need 20 neile appi tulnud. R ütles A-la., et abiellub M-ga. R ütles, et usaldav A-d ja käskis tal lahingus kõiki tema käske täita. Järsku kuulis ta kauguses tulistamist. Nad taipasid, et S laagris tulistatakse ja A tahtis neile appi minna. R keelas teda. R jättis A kuulipilduja juurde ja läks PR juurde. Ka PR tehtis S-le appi minna, kuid R keelas. Ta teadis, et ratsapatrull oli mööda hobusejälgi liikudes S laagrisse jõudnud
alustada. Vaelase märkamise korral pidi ta R-le märku andma ja võis ise tulistama hakata pärast R-i. Varsti ilmuski välja 4 ratsanikku. Kõik heitsid end pikali ja jäid ootama. Robert Jordan ei tahtnud neid tulistada ja lootis, et nad lahkuvad. Ratsanikud jäid seisma ja vaatasid ringi. Seejärel pöörasid nad ringi ja lahkusid. Robert Jordan oli õnnelik, kuid Anselmo oleks tahtnud nad tappa. Seejärel möödusid neist 20 ratsanikku ja ka Anselmo mõistis, et 4 mittetapmine oli õige otsus, sest muidu oleksid need 20 neile appi tulnud. Robert Jordan ütles A-la., et abiellub M-ga. Robert Jordan ütles, et usaldav A-d ja käskis tal lahingus kõiki tema käske täita. Järsku kuulis ta kauguses tulistamist. Nad taipasid, et El Sordo laagris tulistatakse ja Anselmo tahtis neile appi minna. Robert Jordan keelas teda. Robert Jordan jättis Anselmo kuulipilduja juurde ja läks Primitivo juurde. Ka Primitivo tehtis S-le appi minna, kuid Robert Jordan keelas
VII-VI sajandil eKr tekkis filosoofilis-askeetlike liikumiste buum, mille tekkepõhjuseks ongi ühiskondlike liikumiste puudumine. Buddha koguduses on konsensusdemokraatia printsiip. Kogudusest väljaheitmise põhjuseks võib olla tegelemine poliitikaga. Kogudus ei tegele poliitikaga. Kogudus pole sotsiaalhoolekandeasutus. Mungakogudusse ei võeta vastu vigaseid ja haigeid. Budismi järgi olemas midagi reaalset. Kõik on an-atman (minatu), millelgi pole nime. Ahimsa vägivallatus, mittetapmine. Budism nõuab absoluutset patsifismi. Patsifismis võib minna jaburuseni näiteks dzainismis, kus mungad kannavad valget rüüd, mõned käivad alasti. Sellistesse äärmustesse budism ei lähe. Siiski tuleb hoiduda vägivallast. Buddhal ei läinud elus kuigi hästi. Tema sugulane arvab, et ta peaks juba vanaduse pärast kõrvale astuma. Devadatta tegi Buddhale kolm tapmiskatset. Budistid usuvad, et ta on viimane olend, kes kirgastub.
- ,,karma" = ,,tegevus kõige lihtsamast kõige keerulisemani" - Karmavili = tegevuse tulemus, mis hoiab aatmanit surma ja taassünni ringkäigus 3) Dzjnjaana tee (teadmine) - ,,Dznjaana" = hinduismi filosoofiliste arutluste taga asuva tõe tundmist Tõeni jõutakse otsese kogemise ning tõest lugemise kaudu - Juhendab guru 4) Meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee AHMISA: · ,,ahmisa" = ,,mittetapmine", ,,mittevigastamine", ,,vägivallatus" · Inimese kui ka looma elu on püha · Ei sööda liha · Ei tapeta ega haavata ühtki elusolendit PÜHA LEHM: · Austavad ja kaitsevad lehma · Lehma tapmine = raske kuritegu · Austatakse nagu ema ja isa PALVERÄNNAK: · Palverännakud olulised · Palverännakutest saadud õnnistused loovad palverändurile häid karmavilju · Jumalale lähemale jõudmiseks · Igal pool erinev eesmärk · Ganges:
" Moraali mõju ühiskonnale Moraal on justkui ravimiks säärasele loodusseisundile ja võimaldab omahuviga isikutel rahuldada oma vajadusi ja soove rahu ja koostöö seisundis. Säärasena on moraal sotsiaalse kontrolli mehhanism. Sotsioloogid: ilma minimaalse moraalita ütleb ühiskond üles. Eetika põhimõtete vajalikkus Kultuuris, milles ei kehti niisugused põhimõtted, nagu tõerääkimine, lubaduste pidamine, koostöö tegemine ja kogukonna liikmete mittetapmine, ei jää tõenäoliselt püsima, või kui jääbki, ei ole selle liikmed eriti õnnelikud ega jõukad. Moraalitõed kujutlus või reaalsus? Moraaliomadused näivad olemas olevat, ja kui nii, siis on olemas ka moraalitõed, ükskõik, kas keegi neid tunnistab ja kas me nad avastame või ei. Erinevate teooriate ühisteesiks on see, et universaalsed moraalitõed on olemas (Pojman 381-3).
tervikust. Kultuuri muutudes aga muutuvad ka arusaamad, mis on norm ja hälve. Kultuurikontaktid võivad tuua kaasa normi ja hälbe vahekorra erisugusest mõistmisest sugenevaid konflikte. Nt homoseksuaalsus. Negatiivse skaala lõpus retsidiivne kuritegevus (sarimõrvarid jne, Tsikatilo) negatiivne hälve. Ühiskonnavastane iseloom, normidega vastuolus. Rahu ajal tapmine kuritegu, sõjaajal kuritegu vastase mittetapmine. Normi ja hälbe vahekorra käsitlemisel inimkäitumise tendentsidena avalduvad asjaolud: o Normile vastavana esineb tegelikkuses teatud hulk reaalselt võimalikke toimimisviise, mis koos annavad suurema osa praktikas esinevaist toimimisaktidest. o Selliselt mõistetava normipärase käitumise ja normist hälbiva käitumise piirjooned on reaalses elus tinglikud, muutlikud.
Durkheim arvab, nt kui võrdleme tahtlikku tapmist ja halba maitset, siis reageering on erineva intensiivsusega. Oluliseks momendiks nende kahe elemendi inimteadvuse ja käitumisakti vahel on veel aja mõiste, konkreetne situatsioon, kus see käitumisakt aset leiab, nt tavaliselt on suhtumine tahtlikku tapmisesse negatiivne ja tavaliselt inimese teadvus reageerib intensiivselt, kuid mõningates erandlikes tingimustes, nt sõjas on kuriteoks hoopis mittetapmine. Durkheim on leidnud, et ühiskonna haiguslikku e patoloogilist seisundit kuritegevus otseselt ei näita, kuid samas märgib, et teatud tingimustel võtab kuritegevus ebanormaalsed jooned. Ühiskonna jaoks muutub kuritegevus ohtlikuks, kui ületab piirid, mis on normaalsed antud tüüpi ühiskonnale ja tulenevad selle ühiskonna arengutasemest => igat tüüpi ühiskonnale on omane omanäoline kuritegevus ja koos ühiskonna
annaabi.ee 
