1 1 2 v 2 , kus Wk kineetiline energia(J), mkeha mass(kg), vkiirus(m/s) 10)Jõuväljad,potentsiaalsed väljad Füüsikalise suuruse väli on ruumiosa, mille igas punktis selle suuruse väärtus on üheselt määratud. Jõuvälju võib väljajõudude poolt väljas kehade liikumisel tehtava töö järgi liigitada neljaks: konservatiivsed(n.gravitatsiooniväli), dissipatiivsed(n.hõõrdejõud), güroskoopilised(n.Lorentzi jõud), mittestatsionaarsed(n.lühiajalised tõuked) jõud. Konservatiivsed e potentsiaalsed väljad on statsionaarsed jõuväljad, milles kehale mõjuv jõud on määratud keha asukoha koordinaatidega, ei sõltu keha kiirusest ja väljajõu poolt keha nihkel tehtud töö on määratud nihke alg ja lõpppunkti asukohtadega, ei sõltu keha trajektoori kujust. 11)Potentsiaalne energia Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja
kodumasinad Lineaarsus- elektriahelate takistuse püsivus vahelduvvoolu ühe perioodi ulatuses. Mittelineaarsus- rikub pinge ja voolu siinuselisust, kutsudes esile kõrgemaid harmoonilisi. Tekitajateks pooljuhtmuundurid, lahenduslambid, elektrikaarahjud, keevitusseadmed Talitlusviisid-püsi-, lühiajaline-, vaheajaline- ja muud talitlusviisid Elektritarvitid liikuvuse järgi- · statsionaarsed, mida toidetakse statsionaarsest ellektrivõrgust · Mittestatsionaarsed, mille toiteks kasutatakse painduvbaid toiteelemente(kaablid) võid muid lahendusi(troll, tramm) Nõuded elektrivarustuse kindlusele- määratakse toite katkestumise ajaga Koormusgraafik- aja jooksul muutuv tarbijakoormus. Pikkuse järgi: Vahetuse,ööpäevased, aastased graafikud Koormusgraafikute liigitus- mõõdetava suuruse järgi: aktiiv-,reaktiiv-,näivvõimsuste graafik, koormusvoolugraafikud Graafikute mõõteperiood- mõõdetavad suurused näidatakse graafikus 15-60min
5. Mudeli omaduste parandamine. · Praktikumid 6. Fiktiivsed tunnused. Andmeanalüüs programmis Gretl. 7. Statsionaarsed aegread I. Ülesannete tekstid ja andmefailid e-õppekeskkonnas 8. Statsionaarsed aegread II. Moodle. Ülesannete tekstid on soovitav enne praktikumi ise välja printida. 9. Mittestatsionaarsed aegread. 10.Paneelandmed. · Iseseisev töö 11.Tõenäosusmudelid I. Töö õppematerjalidega, interaktiivsed demod, iseseisev töö andmefailidega, enesekontrolli testid, 12.Tõenäosusmudelid II. kodutöö ökonomeetriline projekt. Täpsemalt vt laiendatud ainekava.
Joonis 1 süsteem ja alamsüsteemid (dekomponeerimine), seosed ja liidesed 3. Selgita süsteemide klassifitseerimise aluseid. 1. Käituminestaatilised süsteemid, dünaamilised süsteemid (muutuvad ajas); 2. Matemaatiline mudellineaarsed süsteemid (kehtib superpositsiooni printsiip), mittelineaarsed süsteemid; 3. Aegpidevaja (reaalaja)süsteemid, diskreetaja süsteemid; 4. Parameetridstatsionaarsed süsteemid (välised parameetrid ei muutu ajas), mittestatsionaarsed süsteemid (parameetrid muutuvad ajas); 5. Sisendite ja väljundite arvühemõõtmelised (üks sisend ja üks väljund), mitmemõõtmelised. 4. Mida käsitletakse mõistega mudel, too näiteid (kasuta joonist). Mudel on abstraktsioon, mis võimaldab jätta kõrvale vaatlushetkel ebaolulised detailid ning keskenduda olulisele. See on niisiis teatava süsteemi (piiritletud objektide ja nendevaheliste
* Jõudu, mis on rakendatud keha mingis punktis, nimetatakse koondatud jõuks. * Jõude, mis mõjuvad antud ruumiosa või pinnaosa kõikidele punktidele, nimetatakse jaotatud jõududeks 7. Kolme jõu teoreem. Kui keha on tasakaalus kolme jõu mõjul, milledest kahe jõu mõjusirged lõikuvad, siis need jõud moodustavad tasapinnalise koonduva jõusüsteemi. 8. Vaba ja seotud jäik keha. Seosed (holonoomsed - mitteholonoomsed, statsionaarsed - mittestatsionaarsed, kahepoolsed - ühepoolsed). Sideme- reaktsioonid. Aktiivne ja passiivne jõud. *Vaba jäik keha - Jäika keha nimetatakse vabaks, kui teda saab antud asendist üle viia mistahes uude asendisse *Seotud jäik keha - kui keha liikumist takistavad teised kehad, siis see vaadeldav keha on seotud SEOSED: *Tingimusi, mis takistavad keha liikumist ruumis, nimetatakse sidemeteks ehk seosteks. *Jõudu, millega side mõjub kehale, takistades selle liikumist, nimetatakse sideme
1. kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja.
K = 1 kriitiline reaktor K < 1 alakriitiline K > 1 ülekriitiline Reaktorite reaktiivsus- dimensioonita suurus Olgu No esimese põlvkonna neutronid, siis No* Kef järgmise põlvkonna neutronid ζ= No* Kef -No/ No* Kef = Kef -1/ Kef, kus ζ – reaktori reaktiivsus Kui ζ=0, siis reaktor töötab konstantsel kiirusel Kui ζ>0, siis reaktori võimsus kasvab Kui ζ<0, siis reaktori võimsus kahaneb Neutronite peegeldi ülesandeks on vähendada neutronite leket reaktori aktiivtsoonist. 9. Mittestatsionaarsed protsessid tuumareaktoris. Tuumakütuse koostise muutus reaktori töötamisel. Plutooniumi tekkimine reaktoris. Reaktori šlakkumine ja mürgistumine. Tuumakütuse „põlemine“ reaktoris Kui tuumareaktor töötab, muutub pidevalt isotoopide koostis. Isotoopide muutust kutsub esile reaktiivsus: roo = (k ef-1)/k ef 235U väheneb, tekivad 239Pu, 240Pu, 241Pu. Tekivad šlakid, mürgid ehk sellised tuumakillud, mis väga palju neelavad neutroneid, Xe (ksenoon) ja Sm (samaarium).
Kik need reiimid on praktikas mitteregulaarsed. Neid iseloomustatakse keskmiste nitajatega aja t jooksul: - llitustegur; - koormatuse tegur; - kasutustegur. Siin Pk on keskmine vimsus aja t jooksul. Vib theldada, et: . hetbiliste elektritarbijate puhul kasutatakse ka grupi kasutustegurit, mis leitakse tabelitest. 11. Liikuvus, eristatakse: - statsionaarsed elektritarbijad, - mittestatsionaarsed elektritarbijad (kasutatakse painduvaid henduselemente). 12. Nuded elektrienergia kvaliteedile: - lubatud pinge ja sageduse krvalekalded; - lubatud ebasmmeetria 3-faasilise pinge puhul; - lubatud krgemate harmooniliste sisaldus pinges; - lubatud kommunikatsiooni lepinged. (euro 6 kV; NL 4,5 kV) 13. Nuded elektrivarustuse kindlusele: I kategooria - elektrikatkestused vivad olla kahjulikud inimestele, suur majanduslik kahju
spektraaltihedust. Kui determineeritud (polü)harmoonilisi protsesse saab kirjeldada nende amplituud- sageduskarakteristikute abil, siis juhuslike protsesside kirjeldamiseks sellised karakteristikud ei sobi. Dispersiooni tihedus punktis k on spektraaltihedus: Sx(k) = lim(0) Dk(k+)/, DX = 0 Sx()d Normeeritud spektraaltihedus: x() = Sx()/DX Juhuslike protsesside klassifitseerimine: Tõenäosuslikud protsessid Statsionaarsed Mittestatsionaarsed Ergoodilised Mitteergoodilised Järelmõju järgi liigitatakse protsesse: 1) Sõltumatu juurdekasvuga juhuslikud protsessid protsessid, milliseid saab adekvaatselt kirjeldada ühemõõtmeliste jaotusseaduste abil. 2) Lihtsad Markovi protsessid protsessid, milliseid saab ammendavalt kirjeldada kahemõõtmeliste jaotusseaduste abil. 3) Keerukad Markovi protsessid ammendavalt saab kirjeldada n-mõõtmeliste jaotusseaduste abil.
mõõtmelises ruumis. Tegelikku: näiteks arvutiga modelleerides või arvutades jne on vaja kolme parameetrit, neid on aga väga raske mõõta. Arvutiga programmee- rides tuleb teha valikuid, millest lähtuvalt tuleb teada lähteandmeid. Voolu sõltuvus ajast- voolusid, mida vaadeldakse sõltumata ajast või millise pa- rameetrid ei sõltu ajast, nimetatakse statsionaarseks voolamiseks. Vooludel, millitel parameetrid muutuvad ajas on mittestatsionaarsed voolamised. Keskkonna ja vedeliku omadused- keskkond on isotroopne, kui ta omadused on sar- nased kõigis punktides kõigis suundades. Keskkond on anisotroopne, kui tema oma- used on erinevad erinevates suundades. Keskkond on homogeenne, kui tema iseloom omadused, anisotroopia , isotropia tingimused on püsivad kõigis punktides. Kui vas- tavad nõuded ei ole täidetud, nimetatakse keskkonda mittehomogeenseks. Põhjavee
annaabi.ee 
