Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb. 16 olid sõltumatud. Eysenck Arvas, et isiksust saab määrata kahe faktori järgi. Faktor on omaduste grupp, mis on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist, nt. Ekstrovertsus-introvertsus, stabiilsus-mittestabiilsus. Isiksusejoonte teooriate miinused on, et nad pole üksmeelel ning ühisosa on väike ning nad ei seleta midagi, vaid sildistavad. Plussiks on võimalus võrrelda teiste inimestega. Suur viisik (NEO-OCEAN), kus on viis faktorit. Teooria on loodud 1990-del, mitu loojat. Põhineb faktoranalüüsil, kus grupid on korrelatsioonis. O avatus kogemustele; loovus, kujutlusvõime, uudishimu C teadlikkus, meelekindlus, organiseeritus, vastutus
jääda samasse asendisse. See tekib praktiliselt siis, kui toitepinge antakse peale aeglaselt muutuvalt. teda läbib induktiivkoormuse vool ja kuna türistor jääb selliselt avatuks ka alaldatava pinge negatiivsel Sisuliseks põhjuseks on see, et häirekindluse tõstmiseks on avanemis pinged viidud küllalt kõrgeks poolperioodil, siis tekib väljundpinge vähenemine. See tähendab et türistor ei sulgu mitte ajahetkel t1, (kuni 3V), ja väljundvoolude mittestabiilsus, mis käivitas tavalise multivibraatori ei suuda avada millal lõppeb positiivne poolperiood, vaid mõnevõrra hiljem, ajahetkel t2, see on siis kui vool läbi loogikat. Kirjeldatud olukorra vältimiseks, et multivibraator ei käivitu lisatakse toodud lülitusele 2 lüli. türistori on muutunud nulliks. Tänu induktiivsele koormusele ei ole voolu impulsid enam järsu Kui lülituse põhiosa D.D1 ja D.D2 töötab normaalseslt, st
Inimesed püüavad sotsiaalsetes suhetes toimida võimalikult optimaalselt, pidades ennast tesitest paremaks ja kallutades infot enda hüvanguks ja seeläbi kogeda võimalikult positiivseid emotsioone. ...................... Enesehinnang: selgus ja mitteselgus: Kui püsivad ja ajaliselt stabiilsed on mina- karakteristikud. Peegeldab mina kontseptsiooni jätkuvust. Enesehinnangu mitteselgus (stabiilsus), enesehinnangu kvaliteet- eraldiolevad teismeeast kuni 30 eluaastani. Aeg- pikaajaline mittestabiilsus/mitteselgus VÕI lühiajaline mittestabiilsus/mitteselgus. Kui tegemist pikaajalisega- siis reeglina üleminekul põhikooli (ühelt kooliastmelt teisele minnes) (?) Lüjiajaline mitteselgus- ilmneb ajaliselt murdeeas (varane noorukiiga). See on situatsiooniline ehk enesehinnang (on madalseisus) kujuneb situatsiooni ajendil- ebaselgus enesehinnangus. nt avaliku esinemise situatsioon on häiriv Hiljem ja varem need kaks mõistet mõjutavad üksteist.
puhul Kts ei sõltu K! ; (1- K) tagasiside sügavus ............... Vaja leida (põhivalemist) ülekandeteguri Kts diferentsiaali: dK (1 - K ) - K ( - ) dK dK dK ts = 2 = (1 - K ) (1 - K ) 2 Jagame Kts , saame suhtelise mittestabiilsuse (TS puhul): dK ts dK 1 dK K ts = K ts K 1 - K K K Suhteline mittestabiilsus otseselt sõltub tagasiside sügavusest: Rakendame NTS ja sellega vähendame algset K 10 kordselt (=0,01): dK dK ts = 0,5% ...juhul, kui K = 5% , ja Kts = 0,1K K ts ................. = 0 K = 0 tagasisidet ei ole, Kts = K . K > 0 , kuid K< 1, (1 K0) PTS positiivne tagasiside Sel juhul Kts > K, stabiilsus langeb.
levinumaid statistika uurimise viise psühholoogias. * Selgus, et tänu korrelatsioonile võib jagada inimese omadusi gruppidesse ning need võib jagada faktoriteks (PF) tema meelest oli 16 PF'i. Hans Eysench (1916-1997) * Isiksust saab määrata kahe faktori järgi. -) Faktor on isiksuse omaduste grupp, mis on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. -) Esimeseks oli ekstravertsus-introvertsus faktor ja teiseks oli emotsinaalne sabiilsus/ mittestabiilsus. ,,Suur viisik" ehk Neo Ocean * See on kõige levinum ja populaarsem isiksuse joonte teooria. See on loodud paljude inimeste koostööl ning on üsna uus teooria. * Selle testi suurim kritiseering ütles, et see test kipub olema pigem statistiline ja need viis faktorit tulevad välja peamiselt vaid suurte hulkade inimeste puhul ega pruugi üksikisiku puhul välja tulla. Lisaks usuti, et teatud omaduste koosolu võib tekitada hoopis teisi tulemusi ning see test ei vaata kaugemale
Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb. 16 olid sõltumatud. Eysenck Arvas, et isiksust saab määrata kahe faktori järgi. Faktor on omaduste grupp, mis on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist, nt. Ekstrovertsus-introvertsus, stabiilsus-mittestabiilsus. Isiksusejoonte teooriate miinused on, et nad pole üksmeelel ning ühisosa on väike ning nad ei seleta midagi, vaid sildistavad. Plussiks on võimalus võrrelda teiste inimestega. Suur viisik (NEO-OCEAN), kus on viis faktorit. Teooria on loodud 1990-del, mitu loojat. Põhineb faktoranalüüsil, kus grupid on korrelatsioonis. O avatus kogemustele; loovus, kujutlusvõime, uudishimu C teadlikkus, meelekindlus, organiseeritus, vastutus
ReW -1 Kui süsteem on avatuna ebastabiilne ja tema karakteristliku võrrandi juurtest m on positiivse reaalosaga, siis sama süsteem suletuna on stabiilne, kui tema (avatud) amplituudi- ja faasikarakteristik muutumisel 0 haarab punkti (-1, i0) m/2 korda Kõik suletud kontuuriga I ja II järku võrrandiga ARS on alati stabiilsed. Mittestabiilsus saab esineda ainult III ja kõrgemat järku siirdevõrrandiga süsteemides. Astaatiline, automaatreguleerimissüsteem: reguleeritava suuruse tasakaaluväärtus on konstantne sõltumata objekti koormusest. Staatiline, automaatreguleerimissüsteem: reguleeritava suuruse tasakaaluväärtus sõltub mõnevõrra objekti koormusest. Kasutatakse statismi mõistet: tasak tasak = X ob max - X ob min 100% =2 4 %
Stabiliseerimispiirkond on sisendpinge muutumise ulatus, see on U kuni U , mille kestel 1 2 väljundpinge muutus ei ületa etteantud piire (Joon.3.14.). 2) Stabiliseerimise täpsus. See on väljundpinge muutus sisendpinge muutumisel stabiliseerimispiirkonnas. Stabiliseerimise täpsus võib olla antud kas protsentides või voltides. 3) Stabiliseerimistegur. Stabiliseerimistegur näitab mitu korda väheneb pinge mittestabiilsus stabilisaatori toimel. 4) Maksimaalne koormusvool (I ) välj max See on antud stabilisaatorile lubatav suurim koormusvool (joon.3.15.). (mõnedel stabilisaatori tüüpidel antakse ka minimaalne vool, millest väiksema voolu korral stabilisaator ei pruugi enam stabiliseerida.) I välj min I välj max I välj U välj U välj I välj JOONIS 3.15. 5) Väljundtakistus R =U /I välj välj välj
muutus ei ületa etteantud piire (Joon.3.14.). 2) Stabiliseerimise täpsus. See on väljundpinge muutus sisendpinge muutumisel stabiliseerimispiirkonnas. Stabiliseerimise täpsus võib olla antud kas protsentides või voltides. U sis U sisn 3) Stabiliseerimistegur. K st = U välj U väljn Stabiliseerimistegur näitab mitu korda väheneb pinge mittestabiilsus stabilisaatori toimel. 4) Maksimaalne koormusvool (Ivälj max) See on antud stabilisaatorile lubatav suurim koormusvool (joon.3.15.). (mõnedel stabilisaatori tüüpidel antakse ka minimaalne vool, millest väiksema voolu korral stabilisaator ei pruugi enam stabiliseerida.) Uvälj Uvälj Ivälj
annaabi.ee 
