hakatud nimetama õiguseks. Riiki iseloomustavad 3 tunnust: · Avalik võim kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuurüksusi, nt armee, politsei, lure, vangla jne Demokraatlikus riigis teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat koos erinevate riigiorganitega ja KOV asutused. Antidemokraatlikud poliitilised reziimid kasutavad sageli ka erinevaid mitteriiklikke sunniorganisatsioone, nt mustsärklased Itaalias, SS Saksamaal jne. Riigivõimu suveräänsus riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ja võimu ülimuslikkus sisepoliitilises elus. 1) Formaalne suveräänsus riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveränsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad peale talle oma tahet 2) Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võtja-riikide sunni mõjul või
*Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks *Kultuurkapitali tegevuseks vajalkud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest *Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur vahel *Jagati silmapaistvatele loovisiksustele mitmesuguseid preemiaid ja auhindu nii riiklikke kui ka mitteriiklikke *1935. aastal, mil esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumist tähistati suurejooneliselt raamatuaastaga, jagati kirjanikele eriti rohkesti mitmesuguseid auhindu *1920. aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollinud loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kuluurielule *1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine Kultuurautonoomia
(sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest režiimist, ühiskonna poliitilisest strurktuurist, ajaloolisest arengust jms) Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat struktuursete elementide (riigiorganite) abil ja kohaliku omavalitsuse asutused Antidemokraatlikud poliitilised režiimid kasutavad avaliku võmu teostamiseks sageli ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone Riigivõimu suveräänsus – riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest (iseseisvus) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatus) Faktiline suveräänsus – riigi suveräänsusel on relatiivne iseloom; enamik riike seotud paljude teiste riikidega, kuuludes mitmetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, liitudesse ja paktidesse, kes määravad tema suveräänsuse tegutsemise piirid.
Riigi tekkimine: avaliku võimu tekkimine, võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, rahva tekkimine. Avalik võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) on kogu riigi juhtimisaparaat, võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid võivad olla erinevad. Demokraatlikes riikides teostavad avalikku võimu riigiaparaat ja kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokr poliitilised riigid kasutavad sageli ka erinevaid mitteriiklikke sunniorganisatsioone. Suveräänne võim- riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ja võimu ülimuslikkus sisepoliitilises elus. Territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. (Riigipiiriga piiratud maismaa, Territoriaal- ja siseveed, Õhuruum eelnevate kohal, Atmosfääris asuvad riigi lennu ja kosmoseaparaatide kabiinid, Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all, Kauba ja reisilaevad avamerel riigilipu all,
teostamisel kasutatavad meetodid võivad olla erinevad, sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest reziimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloolise arengu erisustest ja mitmesugustest muudest teguritest. Demokraatlikes riikidest teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat oma mitmesuguste struktuursete elementide (riigiorganite) abil ja kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokraatlikud poliitilised reziimid kasutavad avaliku võimu teostamiseks sageli ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone. Riigivõim on suveräänne võim. Riigivõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud
kasutatavad meetodid võivad olla erinevad. Sõltudes siis riigivalitsemisvormist, poliitilisest režiimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloolise arengu erisusest jms teguritest. Demokraatlikes riikides teostavad avalikku võimu riigiaparaat oma mitmesuguste struktuursete elementide (riigiorganite) abil ja kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokraatlikud poliitilised režiimid kasutavad avaliku võimu teostamiseks ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone (nt: nn mustsärklased Itaalias). Avalik võim jaguneb: Seadusandlik võim - parlament Täidesaatev võim - valitsus Kohtuvõim - kohtud Riigivõim on suveräänne võim. Suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Riigi faktiline suveräänsuse ulatus: enamik riike on oma huvide välispoliitilisel
kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja arusaamisega E rahva ja Vabariigi kasuks" (PSe § 81). Analoogiline vande tekst oli sätestatud ka 1937. a. PSs. PSe kohaselt peatuvad ametisse astumisega presidendi volitused kõigis valitavates ja nimetatavates ametites. Siin peetakse silmas igasuguseid valimise ja nimetamise korras täidetavaid ameteid -– nii riiklikke kui ka mitteriiklikke. PSe teksti kohaselt on selline volituste peatumine automaatne. Ise peab president PSe kohaselt peatama oma erakondliku kuuluvuse. PSe 83 lg. 1 kohaselt peatuvad presidendi volitused, kui ta on Rkohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita. PS ega ükski teine s. ei täpsusta, mida tuleb mõista kestva võimetuse all täita oma ül-id. Rkogu
annaabi.ee 
