kuid lõppude-lõpuks hakkas siiski pisitasa kirjutama. Enne, kui sündis "Pipi Pikksukk", läks hea hulk aega. 18-aastane Astrid sünnitas vallaslapsena poja Lasse, järgnesid sekretätikutse omandamine, vilets kontoripreili elu 1920-ndate lõpu Stockholmis, abielu 1931. aastal Kuningliku Autoklubi juhataja Sture Lindgreniga, teine laps Karin ning turvaline koduperenaise saatus sõjaeelses Stockholmis. Stockholmis tegutsevad ka kirjaniku muinasjutu- ehk "mitterealistlikud" raamatutegelased, ennekõike Katuse-Karlsson. Jutus "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses" on Astrid Lindgren. kirjeldanud aga Stockholmi skääre ja soolavarese saart, kus ta veetis kolmkümmend suve ühtejärge. Lindgreni esimene raamat, "Pipi Pikkusuka lood", valmis käsikirjana alles 1944. aastal. Võiks ju küsida, kas tõesti siis ei olnud 37-aastasel elu näinud ja haritud naisel teha muud, kui kirjutada omas ajas kindlasti jaburaid lugusid punaste patsidega plikast? Aga
Osalemisest tuleb vajadus kuulata. Sidususest tuleb austus. Mida konfliktid meile annavad? Võimaluse teadlikkust tõsta (mille eest seisame), soodustavad muutusi, kohanemist, võivad motivatsiooni juurde anda/kahandada. Võib soodustada sisemist arengut, adekvaatsust, realistlikkust. Kaasatõmbav, kirge kasvatav. Tekitab enesekindlust, eneseväärtustamist. Tihti võivad meid halvata, panna lukku, purustada, panna isolatsiooni. Konfliktid võivad olla realistlikud/mitterealistlikud. Isikusisesed, isikutevahelised, grupisisesed, gruppidevahelised, organisatsiooni sisesed või organisatsioonide vahelised. Kui sinna minna, siis miks minna? Kui on aega, piisavalt tervist, liitlasi, võimalus lasta kellelgi teisel oma konflikti lahendama minna. Ennetamine. Individuaalsed/grupiviisilised ennetamisevõimalused. Emotsioonide-, vajaduste- või väärtustekonfliktid, tihti võib konfliktis kõik osad olemas olla. Millal on kohanev käitumine mõistlik
Süüdlaste otsimise asemel õhuta koostööle probleemi lahendamisel. Faktikonfliktid tulenevad faktide õigsusest või usaldusväärsusest, infopuudusest, väärinfost, erinevaist hinnangutest info väärtuse kohta; faktide erinevast tõlgendamisest, erinevatest hinnanguprotseduuridest. Püüa kokku leppida selles, milline info on oluline, kuidas infot koguda ja milliste kriteeriumide järgi hinnata. Vajadusel kaasa kolmas osapool (autoriteet, ekspert). Realistlikud ja mitterealistlikud konfliktid Konfliktid hinnatakse realistlikeks ja mitterealistlikeks vastavalt sellele, kas reaalne vastuolu on olemas või mitte. Realistliku konflikti korral on olemas vastukäivad vajadused, eesmärgid, vahendid, väärtused või huvid. Mitterealistlik konflikt tuleneb asjatundmatusest, eksitusest, ajaloolisest traditsioonist ja eelarvamusest, mittetoimivast organisatsiooni struktuurist, võit-kaotus-tüüpi võistlusest, allasurutud vaenulikkusest või pinge vabastamise vajadusest.
Sümbolistid idealiseerisid närvilise tundlikkusega kõike: pahe ja vooruse vastasseisu, sadismi ja iharust, neuroosi ja unenägude kujutamist jne. Sümbol kutsub analoogia abil esile sügava isikliku idee ning paiskab vaataja tundmatusse. Kunstnikke köitis naisekuju – ühtede jaoks puhas ja väärikas, vooruslik ja idealiseeritud, teiste jaoks saatuslik ilu – mida kehastavad legendaarsed Salome, Helena jne. Lilled sümboliseerivad head ja kurja ning maastikud on ebausutavad, mitterealistlikud paigad. Sümbolismil oli Euroopa eri osades mõnevõrra erinev temaatika. Prantsusmaal ja Inglismaal domineerisid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi „hinge“ väljendamise püüe, Ida- ja PõhjaEuroopas on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub.
Sümbolistid idealiseerisid närvilise tundlikkusega kõike: pahe ja vooruse vastasseisu, sadismi ja iharust, neuroosi ja unenägude kujutamist jne. Sümbol kutsub analoogia abil esile sügava isikliku idee ning paiskab vaataja tundmatusse. Kunstnikke köitis naisekuju ühtede jaoks puhas ja väärikas, vooruslik ja idealiseeritud, teiste jaoks saatuslik ilu mida kehastavad legendaarsed Salome, Helena jne. Lilled sümboliseerivad head ja kurja ning maastikud on ebausutavad, mitterealistlikud paigad. Sümbolismil oli Euroopa eri osades mõnevõrra erinev temaatika. Prantsusmaal ja Inglismaal domineerisid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi ,,hinge" väljendamise püüe, Ida- ja Põhja- Euroopas on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub.
Sümbolistid idealiseerisid närvilise tundlikkusega kõike: pahe ja vooruse vastasseisu, sadismi ja iharust, neuroosi ja unenägude kujutamist jne. Sümbol kutsub analoogia abil esile sügava isikliku idee ning paiskab vaataja tundmatusse. Kunstnikke köitis naisekuju ühtede jaoks puhas ja väärikas, vooruslik ja idealiseeritud, teiste jaoks saatuslik ilu mida kehastavad legendaarsed Salome, Helena jne. Lilled sümboliseerivad head ja kurja ning maastikud on ebausutavad, mitterealistlikud paigad. Sümbolismil oli Euroopa eri osades mõnevõrra erinev temaatika. Prantsusmaal ja Inglismaal domineerisid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi ,,hinge" väljendamise püüe, Ida- ja Põhja-Euroopas on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub.
Varaseid märke kujunevast noorsookultuurist. Edasi tuleb 1969 "Tuhkatriinumäng" (Rummo) - uued näidendid tinglikud ja maailmu loovad näidendid tahavad rääkida kõigest. Räägibki kõigest. Tõlgenduses välja toodud seost Hamletiga. Hamletklik tüüp prints oleks. 1968 Pseudopus - avalikkuse ette 80. Mudelsituatsioon, irooniline ja sarkastiline ühiskonnamudeli tõlgendus. Poliitilised tõlgendusvõimalused. Samalaadsed lahendused tulevad, mitterealistlikud lähenemised. Enn Vetemaa 1968 Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale (pauguga lõpus). Tegemist telenäidendiga, tegelased eraldi ruumis. Luuakse ruumi abil ruumimudel: tegelased kinni, prints eksleb ühes majas. Traditsioonilised ja noored eksperimentaatorid 60ndatel, 70-80 see enam ei kehti. On näidendeid, mis jõuavad avalikkuse ette hilinemisega. Nüüditeisenduslikku draamat tuleb edasi ka 70ndatel. Leiame näiteid aga pole tuntud
annaabi.ee 
