Alt-üles suhtluse korral alluvad annavad näiteks tagasisidet ülevalt tulnud nõuete täitmise kohta. Formaalne suhtlus on suhtlus, kus andmete edastus toimub paikapandud reeglite ja standarddokumentide vormide (blankettide) alusel (aruanded, raamatupidamislikud andmed jne). Mitteformaalne suhtlus on näiteks vestlus, kirjavahetus, märkused, kommentaarid, arvamused jne ja on eelkõige suusõnaline. See võib sisaldada palju ebatäpsusi ja mitteolulisust. 32. Andmete mõiste- Töötlemata kujul faktid (nö. algandmed) sündmuste, inimeste, asjade, ressursside, protsesside, tingimuste jne kohta. Andmed saadakse tavaliselt mõõtmise, vaatluse, aga enamasti suhtlemise teel. 33. Informatsiooni mõiste- Sellise kuju saanud andmed, mis annavad edasi tähendust, mõtet. Tähenduse andmine toimub läbi andmete omavahelise seostamise, töötlemise, konteksti panemise. 34
Noorloom jäeti ilma mõnest kasvueas toimuvast kogemusest. Kui vastav käitumine hiljem ikkagi ilmus oli see sünnipärane. Kui ei, siis oli see elu jooksul omandatud. Nt pardipojad, kes pesast välja hüppavad ja need kes mitte. 7. Deprivatsioonieksperimentide kriitika põhipunktid ja vastavaid näiteid. Väide: deprivatsioonieksperiment võib küll tõestada kogemuse olulisust, kuid ei suuda tõestada kogemuse mitteolulisust. Nt. kajakapojal kasvab oma toitja noka nasaralaigu tabamise täpsus vanusega isegi siis, kui tal ei lasta seda harjutada. Väide: kogemusest õppimine ei ole ainus keskkonnategur, mis mingi käitumise väljakujunemist mõjutab. Väide: käitumismustrid ei jagune üksnes 100% sünnipärasteks või 100% omandatuteks. 8. Psühholoogide ja etoloogide vastuolu lahendus. Nii etoloogid kui ka psühholoogid on jõudnud äratundmisele, et vastandamine "nature or nurture" ei ole üldse õigustatud
omavad struktureeritud (organiseeritud) kuju. Näiteks: tellimuse mall, arve mall; aruande mall, kus andmed ei ole esitatud vabatekstina, vaid süstematiseeritud lahtritesse. Formaalse suhtluse puudusena võib pidada: kehtestatud struktuur on staatiline taustainfo võib kaduma minna (arvamusavaldused jne) Mitteformaalne suhtlus on näiteks vestlus, kirjavahetus, märkused, kommentaarid, arvamused jne ja on eelkõige suusõnaline. See võib sisaldada palju ebatäpsusi ja mitteolulisust. Puudusena võib lugeda: võimetust hakkama saada suurte infohulkadega suhtelist aeglust ja ebaefektiivsust Mitteformaalne suhtlus on ettevõttes väga väärtuslik teadmise allikas. · Nõuded andmetele/informatsioonile Informatsiooni kättesaamiseks peab olema määratletud, millistele nõuetele vastavat informatsiooni ning selle aluseks olevaid andmeid iga organisatsioonis tegutseja ja sellega suhtleja vajab ja kuidas
vormide (blankettide) alusel. Memode, aruannete ja teiste dokumentide jaoks kasutatakse vastavaid malle (template). Andmed omavad struktureeritud (organiseeritud) kuju Puudusena: · kehtestatud struktuur on staatiline · taustainfo võib kaduma minna (arvamusavaldused jne) Andmete formaalse liikumise näide tellimuse täitmise protsessis: Mitteformaalne suhtlus on eelkõige suusõnaline. See võib sisaldada palju ebatäpsusi ja mitteolulisust Puudusena · võimetus hakkama saada suurte infohulkadega · suhteliselt aeglane ja ebaefektiivne Kuigi on teada, et andmed on organisatsioonis olemas, siis 80% ajast ei ole need teada sellele inimesele, kellel neid informatsiooni jaoks vaja on Informatsiooni kättesaamiseks peab olema määratletud, millistele nõuetele vastavat informatsiooni ning selle aluseks olevaid andmeid iga organisatsiooni liige vajab ja kuidas ta pääseb nendele andmetele ligi. Peab olema
Käitumise sünnipärasuse või kasvutingimuste olulisuse demonstreerimine erinevates eksperimentides. Sünnipärasuse näide: pardipoegade kõrgusekartus, vöötoravate toiduvarumiskäitumine. Kasvutingimused: isolatsioonis kasvanud koer ei oska midagi karta ega hooli endast, metsvindi algeline laul. Deprivatsioonieksperimentide kriitika põhipunktid ja vastavaid näiteid. (1) deprivatsioonieksperiment võib küll tõestada kogemuse olulisust, kuid ei suuda tõestada kogemuse mitteolulisust. Argumendid: Peaegu võimatu on kindlaks teha, millest täpselt ikkagi loom neis eksperimentides ilma jäeti: a)isoleeritud metsvint ei kuule küll teiste laulu, kuid saab laulmist harjutada iseenda laulu kuulates (mida nt. kurdistatuna ei saa). Mõnikord osutuvad vajalikuks ka kõige ootamatumad ja kummalisemad kogemused: nt. vastsündinud rotipojad ei urineeri esmakordselt enne, kui puudutamise abil ärritatakse nende genitaalpiirkonda (tavaliselt ema ise lakub neid kohe peale sündi)
rassi ideed jälgima. Teos löövas stiilis, halvustav venelaste suhtes. Vene kavatsuste ja suutmiste vahel on vahe suurim. On võimetud korralikult oma majas korda sisse panema, tahtis seda viia sinna, kus saadakse ilma nendeta hakkama. Autor lahkus, sellega tipnes pressisõda. Schirreni suhtumine eestlaste-lätlaste suhtes alahindav ja üleolev, parim, mida teha aidata kaasa saksastumisele, osa saamaks nende kultuurist. Schirren 1863 pidas kõne, milles märkis estofiili tegevusena mitteolulisust ja valeks, et kirjutab neile parem saksa keele õpik ja garanteerida, et saaks paremini saksastatud. Õpetatud Eesti Seltsi esimehena pidas selle kõne. Liivimaa maapäeva algul jutulus, et eestlased-lätlased kiiremini Saksa poole üle tormata. Seda pidasid slavofiilid riigivastaseks. Schirren kui baltisaksa ideoloog, eesti-läti vaenlasena kujutatud. ,,Antwort..." loeti palju ja sellest lähtuti palju. Liivimaa rüütelkonna stipendium alguses, et jätkata arhiiviuuringuid
kasutuselevõtt etoloogide poolt oli oluline samm edasi, pälvisid nende kasutatud deprivatsioonieksperimendid (kui peamine tõend teatud käitumismustrite sünnipärasuse kohta) loomapsühholoogide koolkonna poolt teravat kriitikat: loomapsühholoogid väitsid, et kuigi niisugusel viisil võib usaldusväärselt tõestada kasvuaegse kogemuse ja õppimise olulisust käitumise arenemisel, ei suuda deprivatsioonieksperiment tõestada kogemuse/õppimise mitteolulisust, sest on praktiliselt võimatu kindlaks teha, millest täpselt ikkagi loom neis eksperimentides ilma jäeti ja millest mitte. Teine kriitiline märkus juhtis tähelepanu sellele, et käitumismustrid ei jagune üksnes täielikult sünnipärasteks või täielikult omandatuteks, vaid et igas käitumises võib esineda nii sünnipärane kui ka õpitud komponent: ka tavapärase õppimisvõimaluseta jäetud metsvindil arenes siiski välja kindla liigispetsiifilise
annaabi.ee 
